Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon ning Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus kutsuvad Sind võrdse palga päeval 13. aprillil Euroopa Liidu Maja infokeskusesse (Rävala 4, Tallinn), et arutada teemal, kuidas vähendada meeste ja naiste palgavahet. Ürituse algus kell 11.

10:30               Kogunemine

11:00–11:10   Sissejuhatus. Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus

11:10–11:30    Väitlus päeva teemal. Väitlevad Sten Andreas Ehrlich ja Selene Gnadenteich

                         Sotsiaalsest ettevõttest SpeakSmart

11:30–12:45   Kas ja kus palgad avalikustada?

Debatis osalevad

Katri Eespere, Sotsiaalministeerium

Siim Krusell, Statistikaamet

Heikko Gross, CV Online

Marek Sammul, TÜ RAKE

Vestlusringi juhib  Peep Peterson, Eesti Ametiühingute Keskliit

  13:00              Ürituse kokkuvõte ja orienteeruv lõpp

Üritus on tasuta. Palun anna oma osalemisest teada hiljemalt 11. aprillil (15:00) meiliaadressile enut@enut.ee.

Ootame Sind!

Võrdõigusvoliniku kantseleil on hea meel kutsuda Teid nais- ja meesuuringute ajakirja „Ariadne Lõng“ värske numbri esitlusele, mis toimub 18. märtsil kell 15.00 Viru Keskuse Rahva Raamatu 4. korrusel (Viru Väljak 4, Tallinn).

Seekordne „Ariadne Lõng“ on võrdõigusvoliniku kantselei korraldatud konverentsi „Saatused ja staatused: soolisuse mõtestamine postsotsialistlikus Eestis“ erinumber. Valik artiklid on valminud konverentsil peetud ettekannete põhjal.

Esitlusel mõtestavad ajakirja peatoimetaja Eve Annuk, üks autoritest Endla Lõhkivi ja kolleegiumi liige professor Katrin Kivimaa „Ariadne Lõnga“ rolli Eesti soouuringutes ja arutavad, miks soouuringuid vaja on.

Ajakava:

15.00 – 15.10 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Liisa Pakosta tervitussõnad

15.10 – 15.25 "Soouuringute rollist", ajakirja peatoimetaja Eve Annuk

15.25 – 15.40 "Episteemiline ebaõiglus soouuringute vaatevinklist", Endla Lõhkivi, Tartu Ülikooli teadusfilosoofia dotsent

15.40 – 15.50 "Millest me räägime, kui räägime soouurimusest Eestis?", Katrin Kivimaa, kolleegiumi liige ja Eesti Kunstiakadeemia professor

15.50-16.30 Arutelu

Esitlusele registreerumiseks täitke palun hiljemalt 16. märtsiks elektrooniline vorm.

Ajakirja saab esitlusel tasuta.

Esitlus toimub projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames. Tegevust rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.

Heade tervitustega

Helen Talalaev

projekti koordinaator

võrdõigusvoliniku kantselei

helen.talalaev@svv.ee

5649 9330

www.vordoigusvolinik.ee

Võrdõigusvolinik avas täna praktilise veebiportaali „Hea tööandja“, kust tööandjad leiavad vastuseid igapäevases tööelus sageli ette tulevatele küsimustele. Veebikeskkond aitab asutustel ja ettevõtetel orienteeruda võrdse kohtlemise temaatikas ning on abiks tööandjatele hea ja õiguspärase töökultuuri loomisel.

Veebikeskkond asub aadressil http://heatooandja.vordoigusvolinik.ee/ ning seal saavad tähelepanu mitmed töösuhetes olulised küsimused. Tööandjad leivad juhiseid võrdseks kohtlemiseks värbamisel, töötasu maksmisel ja edutamisel. Eraldi on välja toodud lapsevanemaid ja erivajadustega töötajaid puudutavad nõuanded.

Samuti saab tuge selles, kuidas vältida ebavõrdset kohtlemist töösuhte lõpetamisel, kuidas käituda ahistamisjuhtumite korral ning kuidas lahendada diskrimineerimisvaidlusi.

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta sõnul tahab iga tööandja endale häid ja motiveeritud töötajaid, et teenida kasumit, et kindlustada oma töötajatele töö, sissetulek ja ettevõtmise edenemine. Avaliku sektori asutuse juhtidele on oluline seatud eesmärkide edukas täitmine.

„Edu sõltub kõikidest kollektiivis tööd tegevatest inimestest. Kõige tähtsam on saavutada töötajate ja tööandjate rahulolu ning kindlustunne õiglasest kohtlemisest. Valminud materjal on selle saavutamisel abivahendiks. Võimalike eriarvamuste korral on kõige otstarbekam leida kiiresti mõlemale poolele sobivad lahendused. Kui kokku ei lepita, siis on töötajale tagatud rida õigusi tema võrdse kohtlemise kaitseks,“ toonitas võrdõigusvolinik Liisa Pakosta.

Koos portaaliga valmis võrdõigusvoliniku kantseleil ka trükis „Hea tööandja teejuht“.

„Hea tööandja teejuhi“ veebiportaal ja trükis on valminud projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames. Tegevust rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.

Külasta veebiportaali: http://heatooandja.vordoigusvolinik.ee/!

Vaata lähemat trükist „Hea tööandja teejuht“!

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei

Meedianõunik

+372 53 584 968

6269 056

nele.meikar@svv.ee

www.vordoigusvolinik.ee

Võrdõigusvolinik ja Tartu ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE esitlevad täna värsket uuringut, milles vaadatakse esimest korda koos soolist ja ealist võrdust, rahvusvähemuste, puudega inimeste ja LGBT inimeste olukorda olulistes elukvaliteeti mõjutavates valdkondades. Uuringu esitatud tervikpilt on vajalik otsustajatele inimeste tulevikku puudutavate otsuste tegemisel.

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta rõhutas, et Eesti elu edenemiseks on vaja, et keegi ei jääks Eestis kõrvale. See tähendab, et iga inimene Eestis, kellel tahtmist on, saaks õppida, töötada, lapsevanem olla, seda kõike kasvõi korraga tehes. „Inimeste võrdsete võimaluste hindamiseks ja takistuste kõrvaldamiseks töötamisel ja õppimisel on vaja ülevaadet eri rühmadesse kuuluvate inimeste olukorrast ja senisest käekäigust ühiskonnas – see tähendab andmeid. Siin mudelis on esimest korda seni kogutud andmed koos,“ ütles Pakosta.

„Mudel loob hea võrdlusaluse edaspidiseks võrdõiguslikkuse olukorra hindamiseks, seejuures on mudelit koostades esitatud ka mitmeid soovitusi selle kohta, mis andmeid oleks tulevikus võimalik koguda, et pakkuda veelgi terviklikumat ülevaadet,“ selgitas Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuse (RAKE) analüütik Marek Sammul.

Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudeli „Kellel on Eestis hea, kellel parem“ esitlus toimub täna,

9. märtsil algusega kell 10.30 Radisson Blu Sky Hotellis (Rävala pst 3).

Esitlusel annavad uuringu autorid ülevaate mudeli analüüsi peamistest tulemustest.

Ajakava:

10.30 – 11.00             saabumine ja registreerumine, hommikukohv

11.00 – 11.30             avasõnad

Liisa-Ly Pakosta, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Liisa Oviir, ettevõtlusminister

Dagfinn Sørli, Norra suursaadik Eestis (inglise keeles)

11.30 – 12.30             võrdõiguslikkuse mõõtmise mudeli tutvustus ja peamised tulemused

Marek Sammul, Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE

Katri Lamesoo, Ühiskonnateaduste instituut, Tartu Ülikool

12.30 – 12.45             küsimused-vastused

12.45                          võimalus teha eraldi intervjuusid

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse RAKE töötas mudeli välja võrdõigusvoliniku tellimusel projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames. Projekti rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.

Head ajakirjanikud, palun andke oma tulekust eelnevalt teada aadressilnele.meikar@svv.ee hiljemalt täna kell 10.00.

Võrdõigusvoliniku kantseleil on hea meel kutsuda Teid võrdõiguslikkuse mõõtmise mudeli tutvustusele, mis toimub 9. märtsil kell 10.30 Radisson Blu Sky Hotellis (Rävala pst 3, Tallinn).

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE töötas võrdõigusvoliniku tellimusel välja metoodika, millega saab mõõta, kui võrdsed on Eestis erinevate elanikkonnagruppide võimalused elada rahulduspakkuvat elu.  Mudel annab tervikpildi erinevate inimeste olukorrast elukvaliteedi seisukohast olulistes valdkondades.  Saame näiteks teada, millisel grupil Eesti inimestest on halvemad, millisel paremad eluaseme tingimused, kes teeb rohkem tervisesporti või kes osaleb kõige enam valimistel.

Esitlusel annavad uuringu autorid ülevaate mudeli analüüsi peamistest tulemustest.

Ajakava:

10.30 – 11.00   saabumine ja registreerumine, hommikukohv

11.00 – 11-30   avasõnad

Liisa-Ly Pakosta, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Liisa Oviir, ettevõtlusminister

Dagfinn Sørli, Norra suursaadik Eestis (inglise keeles)

11.30 – 12.30   võrdõiguslikkuse mõõtmise mudeli tutvustus ja peamised tulemused

Marek Sammul, Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE

Katri Lamesoo, Ühiskonnateaduste instituut, Tartu Ülikool

12.30 – 12.45   küsimused-vastused

Esitlusele registreerumiseks täitke palun hiljemalt 7. märtsiks elektrooniline vorm.

Esitlus toimub projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames. Tegevust rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.

Lugupidamisega,

Võrdõigusvoliniku kantselei

merili.soosalu@svv.ee

www.vordoigusvolinik.ee

Kui sul on puue, on sul samad õigused kui inimestel, kel puuet pole. Sinu võimalused arendada ja teostada ennast ning rääkida kaasa ühiselu kujundamises ei tohi olla teiste inimestega võrreldes piiratumad. Riigi ülesanne on tagada, et puuetega inimestel oleks ühiskonnas samasugune väärikus kui kõigil teistel. Puudega inimesel on samasugused õigused kui teistel ühiskonnaliikmetel – õigus ise oma valikuid teha, õigus luua pere, saada haridust, osaleda töö- ja ühiskonnaelus.

Eestis kehtiv võrdse kohtlemise seadus keelab inimese diskrimineerimise puude tõttu töö valdkonnas, edutamisel, kutse- ja täiendõppes.

Eesti on ühinenud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, mille eesmärk on kaitsta puuetega inimeste õigusi ja tagada põhivabadused.

Puude tõttu diskrimineerimine tähendab seda, et üht inimest koheldakse võrreldavas olukorras halvemini kui teist inimest just tema puude pärast.

Loe lähemalt puude tõttu diskrimineerimise kohta.

Allikas: http://www.vordoigusvolinik.ee/millise-murega-saab-abi/puue/

Sooline võrdõiguslikkus tähendab seda, et naistel ja meestel on hariduse saamisel, tööelus, poliitikas, majanduses ning teistes valdkondades võrdsed õigused ja võimalused. Sinu sugu ei tohi piirata sinu võimalusi kujundada oma elu, teha valikuid ning rääkida kaasa sind ümbritseva ühiskonna asjades.

Naised ja mehed on võrdsed ühiskonnas, kus inimestel puuduvad sooga seotud takistused ennast arendada ja teostada ning elada täisväärtuslikku elu.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus keelab soolise diskrimineerimise kõigis eluvaldkondades.

Õigus olla vaba soolisest diskrimineerimisest tähendab seda, et kõiki inimesi tuleb kohelda võrdselt hoolimata nende soost, abielustaatusest, rasedusest või lastekasvatamise kohustusest.

Loe lähemalt  soolise diskrimineerimise kohta

Allikas: http://www.vordoigusvolinik.ee/millise-murega-saab-abi/sugu/

Olete oodatud 5. veebruaril Tallinna Ülikoolis toimuvale konverentsile SIHT- Sooaspekti Integereerimine õpetajaHaridusse ja Täiendkoolitusse.

9.30-10.00         Osavõtjate  registreerimine, tervituskohv

10.00-11.00       I paneel: Sissejuhatus teemasse

Urmas Paet, Euroopa Parlamendi liige

Mailis Reps, Riigikogu kultuurikomisjoni liige

Dagfinn Sørli , Norra suursaadik

11.00- 12.30      II paneel: Norra kogemus soostereotüüpide ületamisel

Ole Bredesen Nordfjell, Reform keskus

Lise Østby, Norra laste-, noorsoo- ja perekonnaasjade amet*

Küsimused-vastused. Arutelu

12.30-13.30             Lõuna

13.30-14.45       III paneel: Eesti olukorrast

Tiiu Kuurme: Poisid ja tüdrukud koolist ja enesest koolis

Gertrud Kasemaa: Naisõpetaja, meesõpetaja või eelkõige hea õpetaja? Tüdruk ja poiss- eelkõige õpilane?

Elo-Maria Roots: Õpilase identiteet ja tulevikunägemused soolisest  vaatest

Küsimused-vastused. Arutelu

15.00-16.30       IV paneel: Eesti olukorrast

Evelyn Neudorf ja Tiia Õun : Lasteaiaõpetajate ja juhtide arusaamad lastele võrdsete  võimaluste tagamisest soolisest vaatest

Hannaliisa Uusmaa ja Kadri Aavik:  Sooaspekt Eesti kutsehariduses- õpetajate, koolijuhtide ja haridusekspertide hoiakud

Katri Lamesoo ja Gertrud Kasemaa: Sooaspekti integreerimine õpetajaharidusse-vajadused ja võimalused

Küsimused-vastused. Arutelu

16.30- 17.00      Kokkuvõte ja lõppsõnad          

Ülle-Marike Papp

Info ja registreerimine hariduskonverents2016@gmail.com

Lähemalt: http://www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=4&uid=159

Veebipõhine tugikeskkond Helpific korraldab 28. jaanuaril Swedbank pangahoones Liivalaia 12 kell 14.00-17.00 tasuta infopäeva. Ürituse eesmärk on tutvustada Helpificut kui vabatahtliku ja tasulise abistamise platvormi ning lähiaja projekte. Huvilistele (üliõpilased, eakad) räägitakse, kuidas olla lihtsalt ja paindlikult isiklik abistaja erivajadustega inimestele – seda nii tasu eest kui ka vabatahtlikult. Abistajad ja abi saanud erivajadusega inimesed jagavad oma isiklikke Helpificu kaudu saadud kogemusi.

Infopäevale on oodatud puuetega inimeste ja eakate organisatsioonide/asutuste, sotsiaalhoolekande osakondade ning üliõpilasesinduste juhid, kuid ka erivajadusega inimesed, sotsiaaltöötajad, sotsiaaltöö ajakirjanikud, eakad ja üliõpilased. Koos moodustatakse vestlusringid, kus arutletakse, kes võiksid olla inimesed, kes soovivad pakkuda isikliku abistaja teenust ja kuidas nad üles leida. Kohal on viipekeeletõlgid, kes aitavad vaegkuuljatel ja kurtidel üritusest osa võtta.

Helpific on saanud alguse ideede arendamise võistluselt „Garage48 Enable” (tõlkes „Tee võimalikuks”). Publikulemmikuks valitud veebiplatvorm Helpific toob sotsiaalvaldkonda uuenduslikke ning mugavaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi, et muuta erivajadustega inimeste elu kergemaks ja võimaldada paremat toimetulekut. Helpific on paindlik inimeselt inimesele lahendus nii noortele kui eakatele.

Kangelasliku missiooniga Helpific, kelle visioon on saada parimaks ja suurimaks tugikeskkonnaks Euroopas aastaks 2020, pakkudes erivajadustega inimestele võimalust iseseisvamaks eluks, on jõudnud ka Ajujahi äriideede konkursil top 30 hulka ja valmistub osalemiseks järgmises vooruks. Just tasuline isikliku abistaja teenus on üheks otsustavaks elemendiks ettevõtte jätkusuutlikkuses ja finaali jõudmisel. Ajujaht on Eesti suurim äriideede konkurss.

Swedbank soovib omalt poolt infopäeva toetada ruumide tasuta kasutusse andmisel ning kostitab külalisi kohvi ja teega.

KAVA

13.30-14.00        Saabumine ja tervituskohv, tervitussõnad

14.00-14.15        Tutvustame Helpificut: vabatahtlik abistamine ja tasulised teenused

14.15-14.30        Jagame kogemusi: millist abi on puudega inimesed meie kaudu saanud ning kuidas Helpificu kaudu lihtsalt teenida lisaraha

14.30-15.00        Kinnitame keha

15.00-15.15        Jaguneme gruppidesse, alustame vestlusringiga

15.15-16.00        Vestlusringid: kuidas leida abistajaid ja isikliku abistaja teenuse pakkujad

16.00-16.45        Teeme kokkuvõtteid

16.45-17.00        Head koduteed!

Ürituse täpsem asukoht: Liivalaia 12, keskmine maja, pöördukse kõrvalt uksest sisse, 9. korrus.

Infopäevale registreerida saab https://goo.gl/cmlEN4.

 

Helpific veebileht: helpific.com/et

Facebook: facebook.com/Helpific

 

Lugupidamisega /   Best Regards,
Keiu Roosimägi Founder / Project Managment
Helpific | Tallinn, Estonia | www.helpific.com
(+372) 53 477 636 | keiu.roosimagi@helpific.com

 

Manuste ala

 

Manuse Foto.jpg eelvaade

 

 

Foto.jpg

 

 

 

 

 

 

Sotsiaalministeeriumi teatel ootavad järgmisel aastal eestimaalasi ees mitmed muudatused sotsiaalvaldkonna seadustes. Millised?

Igakuine lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele tõuseb. Toetus esimesele ja teisele lapsele tõuseb järgmise aasta 1. jaanuarist 50 euroni. Riiklike peretoetuste seaduse muudatus määrab lapsetoetuse tõusu järgnevaks neljaks aastaks.

Toimetulekutoetus suureneb. Puuduses olevate perede toetamiseks tõuseb toimetulekupiir 2016. aastal 130 euroni üksi elavale isikule ja perekonna esimesele liikmele, samuti pere alaealistele lastele. Iga järgneva täisealise perekonnaliikme toimetulekupiir tõuseb 104 euroni. 2015. aastal olid toimetulekupiirid vastavalt 90 ja 72 eurot.

Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir tõuseb. 2016. aastal tõuseb vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimesele liikmele 358 euroni, igale järgnevale vähemalt 14-aastasele pereliikmele 179 euroni ja igale alla 14-aastasele pereliikmele 107,4 euroni. 2015. aastal olid vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiirid vastavalt 329, 164,5 ja 98,7 eurot.

Uue aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima uus sotsiaalhoolekande seadus. Üheks olulisemaks muudatuseks on miinimumnõuete kehtestamine kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kvaliteedile. See aitab kaasa abivajavate isikute teadlikkuse suurendamisele abi saamise võimalustest ja eesmärkidest. Samuti võimaldab selgem regulatsioon saada riigil senisest paremat ülevaadet sellest, millistes omavalitsustes vajab teenuste kvaliteet ja kättesaadavus parandamist ning mille kohta saadud andmed võimaldavad vajadusel plaanida riigi tasemel muutusi olukorra parandamiseks.

Prognooside kohaselt tõusevad pensionid järgmise aasta aprillist 5,7 protsenti. Keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimesel 375 eurolt 396 euroni. Keskmine pension jääb tulumaksuvabaks, kuna tõuseb ka pensionide täiendav maksuvaba tulu.

Rehabilitatsiooniteenuste järjekorrad lühenevad. Tänu täiendavatele eelarvelistele vahenditele on võimalik lühendada oluliselt rehabilitatsiooniteenuste ootejärjekorda, kus on täna järjekorras ligi 9000 inimest. Eesmärk on tagada see, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele saadakse ühe aasta jooksul. Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse eelarve on 2016. aastal 8,85 miljonit eurot, kasv 1,4 miljonit eurot.

Jõustub uus lastekaitseseadus. 2016. aastal rakendub uus riiklik lastekaitsekorraldus, mis on suunatud laste ja noorte sotsiaalsete ning terviseriskide ennetamisele ning vähendamisele. Sealhulgas hakatakse peredele pakkuma uusi tugiteenuseid, areneb perelepitusteenus, jätkuvad vanemahariduse programm (vanemlusprogramm) ja lastekaitsetöötajate täiendkoolitused. Lastekaitseseaduse rakendamise eelarve on 2016. aastal 1,4 miljonit eurot. 2015. aastal oli eelarve 294 420 eurot, muutus on ligi 1,1 miljonit eurot. Uue lastekaitseseaduse rakendamisel suudetakse paremini ennetada nii laste kehalist kui vaimset väärkohtlemist ja õigeaegsemalt sekkuda. Lapse väärtustamisel on oluliseks sammuks uue lastekaitseseadusega keelustada lapse igasugune väärkohtlemine, sealhulgas ka kehaline karistamine. Samuti sätestab uus seadus igaühe kohustuse anda asjaomastele asutustele abivajavast lapsest teada.

Sotsiaaltöötajate palgafond suureneb. Laste asenduskodude ja erihoolekande asutuste töötajate palgafond suureneb 4% võrra.

Jätkub vägivallaohvritest naistele ja nende lastele nõustamisteenuste ja turvalise majutuse pakkumine.Vägivallaohvritest naised ja nende lapsed saavad kaitset, mõistmist, tuge ja asjatundlikku nõustamist (sealhulgas psühholoogilist ja juriidilist), et vägivallast pääseda. Samuti jätkub tugitelefoni 1492 teel abi pakkumine. Ööpäevaringse üleriigilise tasuta tugitelefoni eesmärk on pakkuda esmast abi ja nõustamist vägivallaohvritest naistele, nende lähedastele ja ohvritega kokku puutuvatele spetsialistidele. Telefonil vastavad koolitatud nõustajad. Vägivalla ohvritele on väga oluline teada, et nad ei ole oma olukorras üksi. Nad vajavad teavet, kuidas kaitsta ennast ja oma lapsi. Seda tüüpi esmast kriitilise tähtsusega nõustamist ööpäevaringne tasuta telefoniliin ka pakub.

Puuetega inimestele mõeldud abivahendite kättesaadavus paraneb ning psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande ootejärjekorrad lühenevad. Puudega inimestele igapäevaeluks ja tööks vajalike abivahenditega seonduvad iga-aastased probleemid lõpetatakse abivahendite reformi jõustumisega 2016. aastal. Senise maakonnapõhise abivahendite süsteemi asemel käivitub 2016. aastal riiklik süsteem, mis muudab abivahendite kättesaadavuse lihtsamaks ning kvaliteetsemaks. Lihtsustub ka abivahendi saamisega seonduv asjaajamine. Erihoolekande reorganiseerimine jätkub psüühilise erivajadusega inimestele kvaliteetsemate ning kogukonnalähedaste teenuskohtade loomisega, millega lühenevad ka järjekorrad. Eesmärk on paremate ja personaalsemate teenuste pakkumine. Euroopa Liidu vahendite toel jätkatakse suurte hoolekandeasutuste reorganiseerimist.

Allikas: http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/uus-aasta-roomustab-rahakotti-sotsiaaltoetused-ja-pensionid-kasvavad?id=73318405