Sotsiaalministeeriumi teatel ootavad järgmisel aastal eestimaalasi ees mitmed muudatused sotsiaalvaldkonna seadustes. Millised?

Igakuine lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele tõuseb. Toetus esimesele ja teisele lapsele tõuseb järgmise aasta 1. jaanuarist 50 euroni. Riiklike peretoetuste seaduse muudatus määrab lapsetoetuse tõusu järgnevaks neljaks aastaks.

Toimetulekutoetus suureneb. Puuduses olevate perede toetamiseks tõuseb toimetulekupiir 2016. aastal 130 euroni üksi elavale isikule ja perekonna esimesele liikmele, samuti pere alaealistele lastele. Iga järgneva täisealise perekonnaliikme toimetulekupiir tõuseb 104 euroni. 2015. aastal olid toimetulekupiirid vastavalt 90 ja 72 eurot.

Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir tõuseb. 2016. aastal tõuseb vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimesele liikmele 358 euroni, igale järgnevale vähemalt 14-aastasele pereliikmele 179 euroni ja igale alla 14-aastasele pereliikmele 107,4 euroni. 2015. aastal olid vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiirid vastavalt 329, 164,5 ja 98,7 eurot.

Uue aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima uus sotsiaalhoolekande seadus. Üheks olulisemaks muudatuseks on miinimumnõuete kehtestamine kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kvaliteedile. See aitab kaasa abivajavate isikute teadlikkuse suurendamisele abi saamise võimalustest ja eesmärkidest. Samuti võimaldab selgem regulatsioon saada riigil senisest paremat ülevaadet sellest, millistes omavalitsustes vajab teenuste kvaliteet ja kättesaadavus parandamist ning mille kohta saadud andmed võimaldavad vajadusel plaanida riigi tasemel muutusi olukorra parandamiseks.

Prognooside kohaselt tõusevad pensionid järgmise aasta aprillist 5,7 protsenti. Keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimesel 375 eurolt 396 euroni. Keskmine pension jääb tulumaksuvabaks, kuna tõuseb ka pensionide täiendav maksuvaba tulu.

Rehabilitatsiooniteenuste järjekorrad lühenevad. Tänu täiendavatele eelarvelistele vahenditele on võimalik lühendada oluliselt rehabilitatsiooniteenuste ootejärjekorda, kus on täna järjekorras ligi 9000 inimest. Eesmärk on tagada see, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele saadakse ühe aasta jooksul. Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse eelarve on 2016. aastal 8,85 miljonit eurot, kasv 1,4 miljonit eurot.

Jõustub uus lastekaitseseadus. 2016. aastal rakendub uus riiklik lastekaitsekorraldus, mis on suunatud laste ja noorte sotsiaalsete ning terviseriskide ennetamisele ning vähendamisele. Sealhulgas hakatakse peredele pakkuma uusi tugiteenuseid, areneb perelepitusteenus, jätkuvad vanemahariduse programm (vanemlusprogramm) ja lastekaitsetöötajate täiendkoolitused. Lastekaitseseaduse rakendamise eelarve on 2016. aastal 1,4 miljonit eurot. 2015. aastal oli eelarve 294 420 eurot, muutus on ligi 1,1 miljonit eurot. Uue lastekaitseseaduse rakendamisel suudetakse paremini ennetada nii laste kehalist kui vaimset väärkohtlemist ja õigeaegsemalt sekkuda. Lapse väärtustamisel on oluliseks sammuks uue lastekaitseseadusega keelustada lapse igasugune väärkohtlemine, sealhulgas ka kehaline karistamine. Samuti sätestab uus seadus igaühe kohustuse anda asjaomastele asutustele abivajavast lapsest teada.

Sotsiaaltöötajate palgafond suureneb. Laste asenduskodude ja erihoolekande asutuste töötajate palgafond suureneb 4% võrra.

Jätkub vägivallaohvritest naistele ja nende lastele nõustamisteenuste ja turvalise majutuse pakkumine.Vägivallaohvritest naised ja nende lapsed saavad kaitset, mõistmist, tuge ja asjatundlikku nõustamist (sealhulgas psühholoogilist ja juriidilist), et vägivallast pääseda. Samuti jätkub tugitelefoni 1492 teel abi pakkumine. Ööpäevaringse üleriigilise tasuta tugitelefoni eesmärk on pakkuda esmast abi ja nõustamist vägivallaohvritest naistele, nende lähedastele ja ohvritega kokku puutuvatele spetsialistidele. Telefonil vastavad koolitatud nõustajad. Vägivalla ohvritele on väga oluline teada, et nad ei ole oma olukorras üksi. Nad vajavad teavet, kuidas kaitsta ennast ja oma lapsi. Seda tüüpi esmast kriitilise tähtsusega nõustamist ööpäevaringne tasuta telefoniliin ka pakub.

Puuetega inimestele mõeldud abivahendite kättesaadavus paraneb ning psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande ootejärjekorrad lühenevad. Puudega inimestele igapäevaeluks ja tööks vajalike abivahenditega seonduvad iga-aastased probleemid lõpetatakse abivahendite reformi jõustumisega 2016. aastal. Senise maakonnapõhise abivahendite süsteemi asemel käivitub 2016. aastal riiklik süsteem, mis muudab abivahendite kättesaadavuse lihtsamaks ning kvaliteetsemaks. Lihtsustub ka abivahendi saamisega seonduv asjaajamine. Erihoolekande reorganiseerimine jätkub psüühilise erivajadusega inimestele kvaliteetsemate ning kogukonnalähedaste teenuskohtade loomisega, millega lühenevad ka järjekorrad. Eesmärk on paremate ja personaalsemate teenuste pakkumine. Euroopa Liidu vahendite toel jätkatakse suurte hoolekandeasutuste reorganiseerimist.

Allikas: http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/uus-aasta-roomustab-rahakotti-sotsiaaltoetused-ja-pensionid-kasvavad?id=73318405

11. detsembril toimub Tallinna ja Harjumaa erivajadustega naiste jõulueelne koosviibimine. Pidu leiab aset Eesti Puuetega Inimeste Kojas, Toompuiesteel.

Vabatahtlike ning heade Eesti inimeste abiga viiakse läbi meelelahutuslik üritus, et tuua erivajadustega naistele ja nende erivajadustega lastele pisut rõõmu igapäevaellu. Õhtu on sisustatud erinevate tegevustega – kavas on jõuluhõnguline õhtusöök, muusikalise vahepala eest hoolitseb bänd Pööriöö ning Siim Roos klaveril ning ei puudu ka kingitused.

Ühingu liikmetest on enamik naisi vähekindlustatud, töötud või pensionieas üksikud erinevate puuetega naised ja emad, kelledest paljud kasvatavad ka liikumispuudega last. Enamikul naistel on see aastas ainuke suurem üritus, kus saab tunda soojust ja lähedust. Juba kodust väljaminek ja kokkusaamine teiste naistega, kultuurisündmusest osasaamine, kohvitamine, ühe reede õhtu nautimine, on paljude jaoks neist suur samm ja sündmus.

"Eesmärk on pakkuda erivajadustega naistele kasvõi üheks õhtuks võimalust unustada oma erivajadus ja tunda rõõmu lihtsatest asjadest, näiteks kohvitamisest teiste naistega," räägib ühingu esinaine Keiu Roosimägi, tuues välja ürituse olulisuse.

Igaühel on võimalus panustada ürituse veelgi meeldejäävamaks muutmisel – oodatud on söögipoolised jõululauale, kingitused lastele kingikotti või sümboolne rahaline annetus invatranspordi ning muu olulise eest tasumiseks.

Informatsioon annetuste tegemiseks:

MTÜ Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühing

Registrikood: 80355326

A/a: 221057250239 (Swedbank AS)

SWIFT kood/BIC: HABAEE2X

IBAN: EE642200221057250239

Märksõna: "Annetus, jõulud 2015"

* Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu missiooniks on abistada ja toetada erivajadustega noori tütarlapsi, naisi ja nende peresid. Ühingu südamelähedaseks ambitsiooniks on kõige muu kõrval ka ühiskondlike hoiakute muutmine erivajadustega naistesse ja neidudesse. Üks ühingu motodest on: õiglus ja armastus pole puudega!

Ürituse link:

https://www.facebook.com/events/122015981494349/

http://thpnu.epnu.ee/harjumaa-puuetega-naised-ja-nende-lapsed-saavad-osa-imelistest-jouludest/

Lisainfo:

Keiu Roosimägi

Juhatuse liige / Esinaine

Vabatahtlike koordinaator

Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühing MTÜ (THPNÜ)

(+372) 53 477 636

keiu.thpnu@epnu.ee

Pressiteate koostas:

Inge-Riin Õun

ingeriinoun@gmail.com

THPNÜ vabatahtlik

Seminar toimus Tallinnas hotellis Euroopa (Paadi 5) Ida-Euroopa saalis algusega kell 11.00 ja lõppes kell 16.00. Puuetega naised viibisid antud seminaril.

Kava oli järgmine:

0.45–11.00 Tervituskohv

11.00 –11.15 Sissejuhatus – seminar-ümarlaua eesmärgid ja sisu. Reet Laja, ENUT

11.15–11.45 Rahvastiku vananemise väljakutsed. Luule Sakkeus, Eesti demograafia keskuse juhataja

11.45–12.15  Aktiivsena vananemise arengukava soolisest aspektist. Arutelu. Mari-Liis Sepper

12.15–13.15  Aktiivsena vananemise arengukava Heaolu arengukava tööversioonis. Arutelu. Eha Lannes, Sotsiaalministeerium

13.15–13.45 Lõunapaus

13.45–14.15  Aktiivse vananemise toetamine. Tartu Rahvaülikooli NordPlus projekti näitel. Arutelu. Ingrid Leinus, Tartu Rahvaülikool

14.15– 14.40 Vanemaealiste koolitusest. Kas mehed on diskrimineeritud? Arutelu.Tiina Tambaum, Eesti demograafia keskus; Tiina Jääger, Eesti Vabaharidusliit

14.40–15.00 Kokkuvõtted

Seminari ettekannete materjalid leiate siit: https://drive.google.com/folderview?id=0B0llgm7MjOzwWGpKY1RqNENRNTg&usp=sharing

Vaata ka http://www.enut.ee/enut.php?id=&uid=588

Vestlesime endise võrdõigusvoliniku Mari-Liis Sepperiga pärast voliniku töö lõpetamist tehtud tööst, Eesti feminismi arengutest ja väljakutsetest. Muuhulgas soovitas ta inspireerivat kirjandust ja kunsti!

Lõpetasid paari päeva eest volinikutöö. Kas jõudsid kantselei uuele volinikule ette valmistada?

Jõudsin, viimased nädalad tegime kõik, et uuel volinikul oleks võimalikult lihtne tööd jätkata ja et tal ei oleks menetlustetaaka. Töötajatel seisab ees muutus, uue rütmi sissesaamine võtab aega, aga iseenesest on kõik valmis.

Mis saab üldse kantseleist? Mida arvate kuulujuttudest, et voliniku institutsioon viiakse õiguskantsleri alla?

Seda juttu on räägitud juba mitu aastat ning enamasti on seda teinud IRLi ja Reformierakonna poliitikud. Lahendada on soovitud probleemi, et voliniku kantselei on välja arendamata ja ebapiisava rahastusega. Arvatakse, et kui kantselei liidetakse mingi teise asutusega, siis see probleem kaob. Ei kao. Arvan siiski, et keegi ei hakka seda lähiaastatel tegema, aga eks see aega-ajalt kerkib teemana jälle üles.

Kas liitmine oleks töö sisule kahjustav? Mis siis muutuks?

Mina olin oma ametiaja jooksul igasuguse liitmise vastu. Sugude võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemade puhul on oluline see, et need on eraldiseisvad valdkonnad, mitte ära peidetud üldisesse põhiõiguste kaitse konteksti. Kui voliniku kantselei liiguks suurema organisatsiooni alla, siis tähelepanu ja fookus nendele teemadele väheneks. Asutus on tegutsenud kümme aastat ja väga palju tööd on tehtud. Oleks väga suur reform liita asutus nüüd teisega. Mina olen selle vastu. Ka osa õiguskantslereid on olnud selle vastu, näiteks Teder. Ülle Madise on vahetult enne õiguskantsleriks saamist ütelnud, et tema on valmis sel teemal arutama. Pooldajate hulgas on olnud pigem poliitikud.

Millised on kõige suuremad probleemid võrdõiguslikkuse alal praegu Eestis?

Loe edasi:

http://feministeerium.ee/mari-liis-sepper-loodan-et-eestis-tekib-uusi-tugevaid-naisliikumise-figuure/

Arusaamad sellest, mis on puue ja kes on puudega inimene, on erinevatel aegadel olnud erinevad. Tänapäeval on valdavaks saanud lähenemine, mille järgi ei ole puue üksiku inimese terviseprobleem, vaid puue ja selle tajumine sõltub samavõrd inimest ümbritsevast keskkonnast. Ühistransport, hooned ja nende sisustus võivad puudega inimesel aidata iseseisvalt hakkama saada või vastupidi, olla igapäevaelus suures takistuseks ning tekitada lõhe puudega inimese ja teiste inimeste võimaluste vahele.

Seepärast on ka Eesti seadused pannud riigile kohustuse luua võimalused, et puudega inimene saaks ühiskonnas võimalikult iseseisvalt osaleda. Puuetega inimeste võrdne kohtlemine tähendabki seda, et võrdsete võimaluste loomiseks tuleb astuda samme. Võrdõigusvolinik päris ministeeriumidelt ja põhiseaduslikelt institutsioonidelt aru selle kohta, kuidas nad on taganud puudega inimestele võimalused nende juures töötada ja karjääri teha. Küsimustik saadeti 11 ministeeriumile, kellest vastas 9. Võrdõigusvolinikule edastasid vastused Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium, Keskkonnaministeerium, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium ning Sotsiaalministeerium. Küsimustikule jätsid vastamata Haridus-ja Teadusministeerium ning Rahandusministeerium. Lisaks ministeeriumidele saadeti küsimustik 7 põhiseaduslikule institutsioonile: Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikogu Kantseleile, Riigikontrollile, Riigikantseleile, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Pangale ja Riigikohtule. Küsimustikule jättis vastamata kaks põhiseaduslikku institutsiooni: Eesti Pank ja Riigikohus.

Küsitluse tulemused: http://www.vordoigusvolinik.ee/wp-content/uploads/2015/09/Kysimustik_loplik-versioon.pdf

Voliniku poole pöördub rohkem puudega inimesi.
Võrdõigusvolinikule on selle aasta kaheksa kuu jooksul esitatud ebavõrdse kohtlemise kohta 119 kaebust. Kõige enam on inimestel muresid soolise diskrimineerimisega, kuid võrreldes eelmise aastaga on voliniku poole nõu ja abi saamiseks pöördunud rohkem puudega inimesi.

„Mul on hea meel, et puudega inimesed teavad ja julgevad oma probleemidega varasemast rohkem voliniku juurde tulla. See on oluline, sest käivituv töövõimereform  paneb puudega inimestele palju ootusi tööturu konkurentsis hakkama saamisel, mistõttu tuleb tähelepanukult jälgida, et puudega töötajate ja tööotsijate võrdne kohtlemine ja õigused oleksid selles protsessis kaitstud,“ sõnas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper. 

Varasemast enam on sel aastal esitatud ka kaebusi, milles inimene leiab, et teda on töösuhetes ebavõrdselt koheldud tema vanuse tõttu.

Pöördujate seas oli 62 naist, 42 meest, kolm inimest jäi anonüümseks ning voliniku poole pöördus ka 12 juriidilist isikut. Kui vaadata pöördumiste põhjuseid valdkonniti, siis üle poolte juhtumite korral on küsimus puudutanud töövaldkonda, millele järgneb kaupade ja teenuste kättesaadavus.

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968

6269 056
nele.meikar@svv.ee

www.vordoigusvolinik.ee

Helpific alustab augustist infotuuriga kolmes Eesti linnas (Haapsalu, Tallinn, Tartu), et esitleda ideed, kuidas kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) abiga saab erivajadustega inimesi aidata ning avardada nende võimalike vabatahtlike teadlikkust, kes täna veel vabatahtlikuna ei tegutse. Tuuril kohtutakse tööandjate, avaliku sektori institutsioonide ja puuetega inimeste organisatsioonide esindajate ning Helpific veebiplatvormi huvilistega, viiakse läbi arutelusid ja seminare põletavatel teemadel ning pakutakse võimalust panna oma oskused ja võimed proovile interaktiivsel alal.

Nii vaimset kui füüsilist pingutust nõudval alal saavad kõik külastajad võtta vastu võimatuna näivaid väljakutseid, millega erivajadustega inimesed seisavad silmitsi igapäevaselt – saab ületada ratastooliga takistusrada, avada poksikinnastega kommipaberit kui ka näiteks tutvuda tehnikavahenditega, mis võimaldavad pimedatel surfata sotsiaalvõrgustikes. Tuuri käigus viiakse läbi ka eriprojekt ning paigaldatakse linnaruumi erilised installatsioonid, kus kunstilisteks kangelasteks on kuus erivajadusega noort – Merlin, Maris, Jakob, Merilyn, Oliver ja Katariina. Puuetest hoolimata on nad kõik väga positiivse ellusuhtumise ning erinevate huvide ja teadmistega indiviidid, kes vabatahtlike poolt abistatutena saavad elada täisväärtuslikumat elu.

Tuuri käigus soovitakse tõsta kohalike kogukondade teadlikkust aitamaks ennetada hoiakutest tulenevat stigmaatilist suhtumist ja diskrimineerivat kohtlemist erivajadustega inimeste suhtes ning julgustada kogukondi tunnustama erivajadustega inimesi kui indiviide, kes ei erine teistest kaaskodanikest mitte millegi erilise poolest. Nii on tuuril põhifookuses vaimse tervise häirega inimesed, kes on tööturul riskirühmaks mitte erivajaduse tõttu, vaid pigem häirega seotud väärarusaamade ja vääruskumuste tõttu, kuid tähelepanuta ei jää ka nn füüsiliste häiretega inimeste mured ja rõõmud. Läbi erinevate tegevuste töötoas, interaktiivsel alal kui ka installatsioonide kaudu, soovib Helpific näidata, et kogukondade hoolivus ja üksteise abistamise lihtsus on just need võtmesõnad, mis võimaldavad erivajadustega inimestel aidata rakendada oma oskusi, teadmisi ja võimeid täies ulatuses ning elada oma elu piirideta.

Helpifici tuurist on võimalus osa võtta Valge Daami festivalil 28. augustil Haapsalus, Tallinnas Uue Maailma Tänavafestivalil 5.-6. septembril ning Tartu Sügispäevadel 2015 16. oktoobril. Ühendades sotsiaalse mõtlemise ja innovatsiooni, on võimalik panustada ühiskondlike hoiakute parendamisesse erivajadustega inimestesse suhtumisel, tõsta puuetega inimeste ja vabatahtlike kaasatust hoolivamate kogukondade kujundamisel ning aidata kaasa puuetega inimestel paremate võimaluste loomisel edukamaks lõimimiseks ühiskonda. Vabatahtlikel on võimalus abistada inimesi oma kogukonnas lihtsalt, kiirelt ning mugavalt ja kogeda, et abistamine on imelihtne ja lõbus ega too kaasa pikaajalisi kohustusi.

Helpific tuuril panustavad partneritena Eesti Ettevõtlike Noorte Koda JCI (installatsioonide projekt), Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Tallinna Ülikool ja Soome Arcada Ülikool. Tuuri korraldatakse Hasartmängumaksu Nõukogu poolt eraldatud vahendite kaasabil.

Tuuri ajakava ja muu olulisega saad end kursis hoida Helpific Facebooki lehel, kus täiendame infot jooksvalt.

Installatsiooni "Piirideta elu" rändnäitus Maarjamaa linnades

https://www.facebook.com/events/1686526308236318/

Helpific tuuri “Piirideta elu” avalöök Valge Daami festivalil Haapsalus

https://www.facebook.com/events/1598238197096334/

Pressiteate koostas:

Keiu Roosimägi

Helpific juhatuse liige/projektijuht

e-mail: keiu.roosimagi@helpific.com

telefon: (+372) 53 477 636

Sellest ajast, kui andsin nõusoleku osaleda Arvamusfestivali sooala arutelul meeste ja feminismi teemal, olen vaevelnud eksistentsiaalses kriisis. See kriis kuulub küsimuste sarja „elu mõtte põhiküsimused”, nagu ka „kes ma olen”, „miks teen asju, mida ma teen” jne. Olen taaskord pidanud juurdlema: „Kas ma saan end määratleda feministina?”

Olen peaaegu terve oma tööelu keskendunud võrdõiguslikele, sealhulgas soolise ebavõrdsuse teemadele. Seeläbi on mul feminismi ja feministidega olnud väga lähedased kokkupuuted. Pikka aega olen ka end ise feministiks pidanud, võrdsustades feminismi võrdõiguslusega. Vaid viimase kahe aasta jooksul olen hakanud endalt küsima, kas selline enesemääratlus on ikka õige.

Feminismi dilemmad

Dilemmasid on palju. Feminism tähendab eri inimeste jaoks erinevaid asju ning feministlikud poliitikad, teooriad ja liikumised ei pruugi alati omavahel kattuda. Üheks suureks probleemiks on feminismi suhe meeste reaalsusega.

Selgitan veidi lähemalt. Kasutasin kunagi ühes feministlikus grupis lauset: „Jah, ma olen feminist, kuid minu jaoks on oluline ka meestega seonduv ning mõista meestega seotud positsioone ning reaalsusi ühiskonnas." Näitena tõin välja oma uurimisteema, mehed seksuaalvägivalla ohvritena. Vaevalt olin ma kommentaari postitanud, kui mulle hakati vastu väitma: kas mees saab olla feminist? Kas öelda, et "ma olen feminist, aga…", pole tegelikult sama, kui öelda "ma pole rassist, aga…"? Seega, kas see pole mitte esimene märk tõsiseltvõetavuse kadumisest?

Kanadas resideeruv Iiri uuringute professor Concordia ülikoolis Emer O'Toole kirjutas The Guardiani kolumnis,miks pole feminismil vaja minutaolisi liitlasi. Ta toob näiteks kolm lugu, kus end feministideks pidavad mehed lisavad samas, et ka mehed kannatavad soolise ebavõrdsuse ja ebarealistlike ootuste all, näitekst ootused keha suhtes. Ta tõdeb lõpuks, et ei taha endale selliseid liitlasi – meesküsimused on küll olulised, ent need kahvatuvad naiste diskrimineerimise kõrval.

Pean kohe sõnama, et ei nõustu täielikult temaga. Arvan, et liitlasi on vaja nii feministide kui laiemalt võrdõiguslaste ridadest. Niisamuti nagu on võrdõiguslastel vaja feministide toetust.

Aga mis on feminism?

Naastes aga peaküsimuse juurde – kuidas defineerida feminismi – on mõistlik vaadata ka ametlikke definitsioone. Eesti õigekeelsussõnaraamat võrdsustab feminismi naisliikumisega, st naiste võitlusega oma õiguste eest. Oxfordi sõnaraamat mõtestab feminismi kui sugudevahelisel võrdsusel põhinevat naiste õiguste huvikaitset. On tähelepanuväärne, et Oxfordi mõisteseletus jätab suuremad võimalused ka meeste osaluseks. Eestikeelne vaste seevastu piiritleb feminismi vaid naiste endi võitlusena.

Ja kas tegu on võitlusega millegi poolt või millegi vastu? Feministide ja feministlike liikumiste motivatsioonid ja argumentatsioonid on erinevad. Vast kõige tuntumad on feministlikud seksisõjad, mis said alguse seitsmekümnendate aastate lõpus ja jätkusid kaheksakümnendatel Ameerikas ning kus pole tänaseni konsensust saavutatud. Osad feministid olid pornograafia vastu, teised aga nimetasid end pro-sex-feministideks. Viimased käsitlesid seksi kui naiste õigust iseenda kehade üle, kritiseerides pornograafiavastaseid kui parempoolseid konservatiive.

Kui liikuda seksisõdadest ja seksuaalsusest eemale, võiks keskenduda ka feminismi võitlustandrile, mis on läänemaailmas kandunud reaalsest elust internetti ning mida tuntakse internetifeminismi nime all. Nimelt lahvatas möödunud aasta jaanuaris Ameerika Ühendriikides feministlik skandaal, mida hakati kutsuma feministlikuks Twitteri sõjaks. Probleemi keskmeks oli raport „#Femfuture: online revolution", kus kutsuti rahaliselt toetama feministlikke online-kirjutajaid. Pärast raporti avaldamist said koostajad kaasfeministidelt enneolematult palju negatiivset tagasisidet, mis ei erinenud sageli trollimisest. Kurdeti näiteks, et tegu oli elitistliku kokkusaamisega ning väideti, et raport ei võta arvesse erineva nahavärviga ega ka nende naiste reaalsusi, kel puudub ligipääs internetile. Online-feminism, nii nagu sotsiaalmeedia üldiselt, on võimaldanud lihtsamat pinnapealset suhtlust. See omakorda annab võimaluse ideid prügikasti visata, inimest põhjalikumalt kuulamatagi.

Profeminism!

Teisalt pakub internetifeminism ka meestele lihtsamat võimalust osaleda, oma arvamust väljendada ja toetust näidata. Olla meesfeminist on osacool-olemisest – seda vähemalt Brooklynis, Stockholmis, Londonis ja veel mõnes kohas. Varem või hiljem jõuab see rohkem ka Eesti meeste (ja naiste) teadvusesse. Selleks, et olla naiste ja ka teiste meeste silmis tõsiseltvõetav, ei saa olla foobiatest tulvil šovinist. Siin peitub ka paradoks – feminismi võib kasutada omakasupüüdlikel eesmärkidel, sõna muutub kõlksuks, kaotades sügavama tähenduse. Feminismi hakkab kasutama popkultuur, see muutub coolimaks ja sellega on lihtsam suhestuda. Samas kaotab feminism mõnes mõttes oma sisu. Nii näiteks kritiseeris bell hooks Beyonce'i väidet, et ta on kaasaegne feminist, kui too poseeris napis rõivastuses ja haavatavas olekus Time'i esikaanel.

Et oma eksistentsiaalset kriisi lahendada, olen hakanud end kutsuma profeministiks – see tähendab, et olen osade feministlike liikumiste toetaja ning minu jaoks on oluline pöörata tähelepanu naiste õigustele ning nende realiseerimisvõimalustele. Olen huvitatud feministlikust kunstist, kirjandusest, filmikunstist, kuid jään sealjuures passiivse vastuvõtja rolli, töödeldes saadud informatsiooni ning hiljem seda jagades. See enesetunnetuslik protsess on teistsugune, näiteks võrreldes kunstiteostega, mis puudutavad meesküsimusi. Nende teostega suudan suhestuda otseselt – need justkui räägiksid minuga või osaga minust.

Eestis peame aga veel senini tegelema põhimõistete sisustamisega. Sellest tulenevalt on mu eksistentsiaalsel kriisil külg, mis koputab mu südametunnistusele. See ütleb, et taolisi heietusi oma kriisidest võin pidada vaid keskkonnas, kus mõistetakse võrdõiguslikkuse ning naiste ja vähemuste õiguste problemaatikat. Olukorras, kus on aga vajalik näidata feministidega solidaarsust, ei kõhkle ma ütlemast: jah, ma olen feminist.

Artikkel väljendab autori isiklikke vaateid. Autori loal avaldatud tekst ilmus esmalt Feministeeriumi koduleheküljel. Pikemalt 14. augustil kell 17.30 Arvamusfestivali sooalal toimuval arutelul “Mees – kas feministi liitlane või takistus?”

 Allikas: Eesti Päevaleht 13. august 2015  http://epl.delfi.ee/news/arvamus

MTÜ Puude Taga On Inimene lõid ettevõtlikud eestimaalased, kelle missiooniks on ühiskondliku suhtluslõhe vähendamine puudeta ja puudega inimeste vahel. MTÜ loojateks on ühendused ning kodanikud, kes andsid oma panuse 2013 aastal Tallinna Lauluväljakul toimunud koguperefestivalile „Puude taga on inimene“. Selle ettevõtmisega tõestati, et puudega inimesed on võimekad ja iseseisvad, saades hakkama paljuga, sealhulgas nii sündmuse kaaskorraldaja kui ka artistina laval. Uue festivaliga tegime kummarduse kõigile omal alal andekatele inimestele – tulemus oli positiivne ja meeldejääv kõigile.

_______________________________________________

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper andis arvamuse, milles leiab, et tööandjad peavad tulema vastu töötaja soovile muuta mõneks ajaks tööaega või töökorraldust seoses perekondlike kohustustega, kui ametikoht seda võimaldab.

„Inimese rollid pereelus ja tööl peavad olema ühitatavad, nii et keegi ei peaks valima töö ja pereelu vahel. See on oluline Eesti seadustega kaitstud väärtus. Selle väärtuse ellurakendamisel on võtmeroll tööandjatel, kelle võimuses on töötajate töötingimuste ja -korralduse kujundamine,“ märgib võrdõigusvolinik.

Lapsehoolduspuhkuselt naasval vanemal võib olla oluline töötada kindlal perioodil osalise tööajaga näiteks seepärast, et tal pole lasteaiakohta või täisajaga lapsehoiuvõimalust.

„Tööandjad saavad töö ja pereelu võimaldamise eesmärgil lubada lapsevanemale paindlikku tööaega või võimalust kodus töötada. Tööandja peab hindama nii enda kui ka töötaja võimalusi ja vajadusi töökorralduse muutmiseks. Kui ametikoht lubab töö ja pereelu hõlbustavaid abinõusid tarvitusele võtta, siis tuleb seda ka teha,“ sõnab Sepper.

Kui tööandja ei arvesta lapsevanema vajadusi töö ja pereelu ühitamisel ning keeldub nii tööaja kui ka töökorralduslikest muudatustest, läheb tööandja vastuollu soolise võrdõiguslikkuse seadusest tuleneva kohustusega edendada sugude võrdsust, märgib võrdõigusvolinik arvamuses.

Teatud juhtudel võib tööandja keeldumine anda põhjust kahtlustada, et tööandja diskrimineerib töötajat lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmise tõttu.

Võrdõigusvoliniku arvamuse aluseks on kodaniku pöördumine ning see annab hinnangu konkreetsele olukorrale, kus tööandja ei lubanud lapsehoolduspuhkuselt naasval töötajal asuda teatud ajaks tööle osaajaga, ehkki tema puhkuse ajaks värvatud asendaja töötas osalise tööajaga. Tööandja selgitas oma käitumist sellega, et töötaja töölepingus oli kokku lepitud töötamine täistööajaga.

Võrdõigusvoliniku arvamus annab tõlgenduse soolise võrdõiguslikkuse seaduse paragrahvis 11 sätestatud põhimõttele, et tööandjad peavad naiste ja meeste võrdõiguslikkust edendades kujundama töötingimused sobivaks nii naistele kui ka meestele ning tõhustama töö ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadustega.

„Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 11 lõige 1 punkti 3 eesmärk on, et kõik töötajad, olenemata soost, saaksid reaalselt sobitada kokku oma tööd ja eraelu. Seega on normil oluline tähendus kõigi nende töötajate jaoks, kes hooldavad lähedasi, eriti suur tähtsus on sel väikelaste vanemate ja puuetega inimeste pereliikmete jaoks,“ toonitas Sepper.

Loe võrdõigusvoliniku arvamust täismahus.

Lugupidamisega,

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968

6269 056
nele.meikar@svv.ee

www.vordoigusvolinik.ee