Kümnes Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi auhind on eriline selle poolest, et esimest korda läheb see korraga kahele isikule.
2013. aasta Valge Lindi auhinna saavad Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna juhtivkorrakaitseametnik Kati Arumäe ja Keskkriminaalpolitsei juhtivkriminaalametnik Kerli Palu, kelle ühistööna viidi ellu projekt “Koostöös loome turvalisust”.

Tänu sellele projektile õnnestus kaheksas Eesti maakonnas käivitada tihedam koostöö lähisuhtevägivalla juhtumitega tegelevate asutuste ja organisatsioonide vahel.

Eriti väärtustame seda, et võrdsete parteritena olid projekti “Koostöös loome turvalisust” kaasatud kodanikuühenduste esindajad- naiste varjupaikade töötajad, kes vahetult aitavad vägivalla all kannatavaid naisi ja lapsi ning tegelevad vägivalla ennetustööga.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud on seisukohal, et riigiasutuste omavaheline koostöö ja koostöö kodanikuühendustega naistevastase vägivalla vähendamiseks peab jätkuma.

Eesti naisteühenduste Ümarlaud on veendunud, et Eestil on vaja uut riiklikku arengukava, milles kesksel kohal naistevastane ja perevägivald ning selgelt välja toodud tegevused nende, nii üksikisikule kui ühiskonnale suurt kahju tekitavate nähtustega võitlemiseks.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) tunnustab igal aastal 25. novembril Valge Lindi auhinnaga  üksikisikut või organisatsiooni, kes viimase aasta jooksul on kõige rohkem ära teinud Eestis naistevastase vägivalla tõkestamiseks või probleemist teavitamiseks.

Politsei esindajad saavad ENÜ Valge Lindi auhinna juba teist korda. Esimese Valge Lindi auhinna andis ENÜ 2004. aastal Lääne politseiprefektuuri korrakaitse osakkonna politseidirektorile Joosep Kaasikule. Tema töö tulemusel viidi Eesti Sotsiaalprogrammide Keskusega koostöös läbi pilootprojekt, millega täiustati perevägivalla kajastamist Eesti politseistatistikas. Nüüdseks on Joosep Kaasik ametiredelil tõusnud politsei peadirektori asetäitjaks.

Info:

Harda Roosna 5109761

ENÜ eesistuja

Eha Reitelmann 5265927

ENÜ peasekretär

25. novembril 2013 toimub Tallinna Ülikooli Tallinna saalis (Uus-Sadama 5)konverents MEHED NAISTEVASTASEST VÄGIVALLAST.
Konverentsi korraldab Eesti Naiste Varjupaikade Liit koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Naisteühenduste Ümarlauaga.
Üritust rahastatakse Norra toetuste programmist „Kodune ja sooline vägivald„

Päevakava

10.00-10.20       Osavõtjate registreerimine, tervituskohv

10.20-10.50       Avasõnad, tervitused

Sotsiaalminister Taavi Rõivas

Norra suursaadik Lise Kleven Grevstad

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esinaine Eha Reitelmann

Moderaator Sass Henno

10.50-11.15       Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper

Naistevastane vägivald kui inimõiguste rikkumine

11.15-11.40       Filmire˛issöör ja stsenarist Ilmar Raag

Miks film Kertu ei ole tuulest tulnud inspiratsioon

11.40-12.05       Psühhiaater ja psühhoterapeut Andres Sild

Miks ta seda teeb?

12.05-12.30       Riigikogu liige, sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna

Lapsed ja vägivald naiste vastu

12.30-12.50       Riigikogu liige, endine justiitsminister Kristen Michal

                        Täna ja homme

12.50-13.15       Riigikogu liige, endine siseminister Kalle Laanet 

Kiirus. Kiirus. Kiirus

13.15-13.30       TÜ õigusteaduskonna avaliku õiguse instituudi professor Jüri Saar

Naistevastase vägivalla märgilisest tähendusest

13.30-14.30       Lõuna

14.30-15.30       Ministrite paneel

justiitsminister Hanno Pevkur

siseminister Ken-Marti Vaher

välisminister Urmas Paet

15.30-15.40       Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi auhinna üleandmine

15.40-16.00       Konverentsi lõpetamine

 Info ja registreerimine konverents2013@gmail.com

Allikas: Eesti Naisteühenduste Ümarlaud 

Ümarlaud toimub 21. novembril 2013 Riigikogu konverentsisaalis aadressil Lossi plats 1, Tallinn. Ümarlaual viibib Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu esindajana Mare Abner

Ümarlaua otseülekannet on võimalik jälgida veebis aadressil http://www.riigikogu.ee/index.php?id=173840.

Võrdõigusvoliniku kantselei korraldab täna, 21. novembril Riigikogu konverentsisaalis ümarlaua teemal „Kuidas saavutada mõju naiste ja meeste võrdsuse eest seismisel?“, mis toob kokku poliitikud, teadlased, vabaühenduste esindajad, ametnikud ja ajakirjanikud. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul aitaks muutustele kaasa, kui naiste ja meeste võrdsuse eest kõnelejatel oleks ühisfoorum, kus sõnastada eesmärgid ja nõudmised võrdõiguslikkuse valdkonnas.

Ümarlauda on võimalik jälgida ka otseülekandes.

Taasiseseisvas Eesti Vabariigis on naiste ja meeste võrdsuse teemadel kõneldud 1990. aastate algusest saadik. Tegutsevad erinevad naisühendused ja nende võrgustikud, riigisektoris on loodud mehhanismid, mis tegelevad poliitika kujundamise või järelevalvega. „Vähe on aga koostööd ning sugude võrdsuse eest kõnelejate hääl ei kosta sageli kaugele. Ümarlaual püüame leida vastust küsimusele, kuidas tuua kokku erinevad osapooled nii, et parteideüleselt  ja laiema kodanikkonna initsiatiivi toel sõnastada nõudmised, et Eesti võtaks otsustuskindlamalt kursi soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi suunas. Millised koostöövormid Eestis sobivad ning kas me saame õppida teiste riikide kogemustest?“ ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

„Muutused inimeste hoiakutes ja teadlikkuses on olnud viimastel aastatel nähtavad. Samal ajal ei ole märgatavat positiivset arengut naiste ja meeste võrdsuse näitajates,“ sõnas Sepper. Võrdõigusvolinik märkis, et soolise võrdõiguslikkusega tegeletakse tihti projektipõhiselt ja ilma laiema strateegilise raamistuseta. „Palju on tehtud tänu entusiastide tasustamata tööle ja välisabile. Kui tahta saavutada tegelikku arengut naiste ja meeste võrdsete võimaluste ja õiguste valdkonnas, peab nii kodanikuühenduste aktivistide, riigisektori esindajate kui ka teadlaste koostöö muutuma läbimõeldumaks ja süstemaatilisemaks,“ ütles Sepper.

Ümarlaua põhiettekande peab Poola naiskongresside korraldustoimkonna aktiivne liige Lidia Adamska. „Poolas on naised mõistnud, et seni kuni naised on otsustajate seas alaesindatud, ei ole nende huvid kaitstud,“ ütles  Adamska, kommenteerides seda, miks naiskongressid, mis toovad kokku pea 7000 erineva eluala esindaja, on nii edukad.  Ta lisas, et nende laiapõhjaliste foorumite põhieesmärkideks on tõsta naiste poliitilist eneseteadvust, vahetada infot naisi puudutavate probleemide kohta ning luua võimalused võrgustike loomiseks ja lobitööks.

Paneeldiskussioonis osalevad Lidia Adamska, Euroopa Parlamendi saadik Siiri Oviir, Riigikogu liige Indrek Saar, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni juhatuse liige Leena Kivisild ja Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja Krister Paris. Paneeldiskussiooni juhib võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

Ümarlaud "Kuidas saavutada mõju naiste ja meeste võrdsuse eest seismisel?" toimub projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames, mida rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.

Vaata ümaralaua päevakava SIIT.

Helen Talalaev

projekti koordinaator

võrdõigusvoliniku kantselei

helen.talalaev@svv.ee

626 9813

Saksamaal on alates 1. novembrist võimalik lapse sünnitunnistusele soo kohta kirjutada „määratlemata“. Saksamaa on esimene riik Euroopas, mis sellise võimaluse annab, kuid interseksuaalide õiguste kaitsjate sõnul on see väike samm võitluses tunnustamise eest.

Usaldusväärseid andmeid on vähe, kuid hinnangute järgi sünnib umbes 1,5 protsenti lastest interseksuaalsetena. See tähendab, et neid ei saa klassifitseerida ei meesteks ega naisteks füüsiliste eripärade tõttu, mis võivad endast kujutada välja arenemata suguelundeid või kõrvalekaldeid kromosoomides, geneetikas või hormoonides, vahendab Deutsche Welle.

Seni on Saksamaal antud lastele sündimisel sugu, mille järgi on teda siis kasvatatud.

1. novembrist saab Saksamaast aga esimene Euroopa riik, mis võtab sünnitunnistustel kasutusele alternatiivse määratlemata soo kategooria. Sellekohane seadus on pälvinud palju tähelepanu nii riigisiseselt kui ka välismaal, kuid interseksuaalide õiguste kaitsjatel on selle mõju suhtes segased tunded.

„Ausalt öeldes on seda reklaamitud suure sammuna edasi, kuid see pole päris see, kuidas meie ja rahvusvaline interseksuaalide kogukond, kellega me koostööd teeme, seda näeme,“ ütles rahvusvahelise lesbide, geide, biseksuaalide, transseksuaalide ja interseksuaalide liidu Euroopa osakonna (ILGA Europe) poliitikadirektor Silvan Agius. „Vähesed vanemad teavad, et nende laps võib sündida interseksuaalina, rääkimata probleemidest täielikult arusaamisest, ega ole veel pikka aega valmis kasvatama last üles väljaspool kahe soo süsteemi.“

Paljude aktivistide jaoks on palju põletavam probleem see, et arstidel lubatakse teha väikelastele kosmeetilisi operatsioone, et muuta väljaarenemata suguelundeid mees- või naissoo standarditele sarnaseiks.

Saksamaa interseksuaalide liidu rahvusvaheline nõustaja Simon Zobel on näinud nende operatsioonide hävitavaid füüsilisi ja psühholoogilisi mõjusid hilisemas elus.

„See on nagu kuritarvitamine,“ ütles Zobel. „Kui teid on opereeritud, ei saa te keha taastada. Organid, mis ära võetakse, on igaveseks läinud. Seadus on teretulnud jõupingutus erinevuse tunnustamiseks ja sellega püütakse vähendada survet, mida seksuaalne määratlemine võib vanematele avaldada. Aga see ei tegele vananenud meditsiiniliste ideedega.“

Euroopa Nõukogu võttis oktoobris vastu resolutsiooni laste füüsilise terviklikkuse õiguse kaitseks, milles nõutakse, et kedagi ei tohiks lapseeas allutada mittevajalikule meditsiinilisele või kirurgilisele ravile, mis on pigem kosmeetiline kui tervise seisukohalt hädavajalik.

Agiuse sõnul on see paljulubav märk. Kuigi olukord Euroopas on tema sõnul interseksuaalsetele inimestele endiselt trööstitu, on Austraalia teinud mõned tähtsad muudatused, sealhulgas on vastu võetud maailma esimene diskrimineerimisvastane seadus, mis kaitseb interseksuaalide staatust.

Allikas: http://www.DELFI.ee 01.11.2013

Möödunud nädalal osales Tartu kutse ja -kõrgkoolides üle 100 poisi ja tüdruku Räpinast ja Lähtelt soolisi stereotüüpe murdvail karjääripäevadel, kus juhiti uudsel moel tähelepanu erialavalikutele.

Teisipäeval andis Euroopa Parlament oma heakskiidu rangemate jälgimis- ja sertifitseerimise protseduurireeglite kehtestamisele, et tagada implantaatide, meditsiiniseadmete- ja toodete, nt puusa- ja rinnaimplantaatide nõuetele vastavus. Saadikud tõhustasid ka teabe kättesaadavuse ja eetikanõudeid diagnostikameditsiini seadmetele, mida kasutatakse näiteks DNA ja rasedusega seotud testide puhul. Reeglid pannakse lõplikul kujul paika läbirääkimiste käigus liikmesriikidega.

Eelnõu eesmärk on parandada patsientide ja meditsiinitöötajate teavitust, samal ajal lisamata koormust innovatiivsetele väiketootjatele.  



"Räägime toodetest, mis peaksid aitama patsientidel kannatusi vähendada. Peaksime aitama kaasa, et arstid saaksid kasutada parimaid võimalikke tooteid. Arstide sõnul on praegu sajad puusaimplantaadid defektiga. Need tuleb eemaldada, mis tähendab suurt kulu tervishoiusüsteemidele ja lisakannatusi patsientidele. Meil on vaja paremat süsteemi," ütles raportöör Dagmar Roth-Behrendt(S&D, DE).



Parlamendi poolt sisse viidud muudatused parandaksid patsientide ja arstide ligipääsu turul olevate seadmete andmetele, et valida patsientide jaoks sobivaim lahendus. Selleks, et edaspidi hoiduda juhustest, kus kõiki patsiente, kellele on paigaldatud potentsiaalselt defektne implantaat, pole võimalik tuvastada, soovivad saadikud, et patsiendid saaksid nn "implantaadi kaardi". Sel juhul oleks nende andmed registreeritud ja neid saaks vajadusel teavitada.  

Kui osa meditsiiniseadmeid, nagu nt stetoskoobid, on mõeldud korduvaks ning osa, näiteks süstlad, ühekordseks kasutamiseks, läheb osa ühekordseks kasutamiseks mõeldud seadmeid (nt tangid ja kateetrid) pärast desinfitseerimist uuesti käiku. Saadikud täpsustasid seetõttu taaskasutamise tingimusi, lisades eelnõusse klausli, mis paneb vastutuse tagajärgede eest seadet taaskasutada soovivale isikule või asutusele. Taaskasutamiseks sobimatute seadmete nimekiri sätestatakse delegeeritud aktiga.

Meditsiinitooteid hindavad asutused kasutavad tihti alltöövõtjaid. Tulevikus peaks saadikute arvates selliste asutuste  koosseisus olema piisav hulk teatavatele kvalifikatsiooninõuetele vastavaid alalisi eksperte. Kõrgema riskiteguriga meditsiiniseadmeid, -tooteid ja implantaate, sh neid, mis paigaldatakse inimkehasse, peaksid hindama aga spetsiaalsed asutused.



Ohutusreeglid in vitro diagnostikameditsiini seadmetele



Saadikud tegid muudatusettepanekud reeglite tõhustamiseks, mis puudutavad diagnostikameditsiini seadmeid, mida kasutatakse näiteks raseduse ja diabeedi ning HIV ja  DNA testimisel. Parlament soovib, et asutataks eetikakomitee ja sätestataks reeglid näiteks geneetiliseks nõustamiseks.



"Jah tõesti, meditsiiniseadmete, sealhulgas diagnostikameditsiini seadmete puhul, esineb probleeme. Aastaid on turul olnud näiteks valenegatiivseid tulemusi andev HIV test, mis on kaasa toonud tagajärgi seoses vereülekannete või inimkontaktidega, " ütles raportöör Peter Liese (EPP, DE).



Edasised sammud



Parlament andis heakskiidu läbirääkimiste alustamiseks EL Nõukoguga mõlema eelnõu osas. Võimalik nn esimese lugemise kokkulepe tuleks seejärel heaks kiita nii parlamendi rahvatervise komisjonis kui ka täiskogu poolt.



Menetlus: kaasotsustusmenetlus, esimene lugemine 




Jaan SOONE

(32-2) 28 32 282 (BXL) 

(33-3) 88 17 34 73 (STR)

(32) 498 98 3329

jaan.soone@europarl.europa.eu

press-ET@europarl.europa.eu

Allikas: http://www.europarl.ee/et/Uudised-ja-sundmused 22.10.2013

Võrdõigusvoliniku kantselei korraldab 30. oktoobril Jõhvis tasuta õigusnõustamise. Kui seni on võrdõigusvolinik võtnud inimesi nõustamiseks vastu vaid Tallinnas, siis sellest aastast saavad ka teiste maakondade elanikud parema võimaluse silmast silma oma murest rääkida. Esimese maakonnakeskusena külastab võrdõigusvolinik Jõhvit.

„Ida-Virumaal on diskrimineerimise teemal seni vähem teavitustööd tehtud ning püüame oma nõustamisega jõuda lähemale ka venekeelsele inimesele. Kui inimene teab oma õigusi, siis saab ta neid ka paremini kaitsta,“ sõnas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

Sepper lisas, et ebavõrdne kohtlemine ehk diskrimineerimine on näiteks see, kui inimest koheldakse võrreldes tema kolleegidega halvemini pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist. „Samuti on keelatud maksta sama või võrdväärse töö eest naisele madalamat töötasu kui mehele. Tööle värbamisel ei tohi kandideerija rahvus saada takistuseks,“ märkis Sepper.

Sepper sõnas, et mitte-eestlased võivad puutuda kokku ka mitmese diskrimineerimisega, mis tähendab, et  kedagi koheldakse ebavõrdselt mitme tunnuse − näiteks rahvus ja sugu või rahvus ja vanus – tõttu.

Nõustamisele oodatakse eelkõige neid, kes on kogenud, et neid on tööelus või muus olukorras asetatud ebasoodsamasse olukorda nende soo, lapsevanemaks olemise, rahvuse, vanuse, nahavärvuse, usundi, puude või seksuaalse identiteedi tõttu. Et nõustamine toimub esmakordselt maakondades, võib tulla rääkima ka lähedasega juhtunud sündmusest või aastaid tagasi aset leidnud diskrimineerimisest. Sellega kaardistab voliniku kantselei inimeste kokkupuuteid diskrimineerimisega.

Nõustatakse eesti, vene ja inglise keeles. Soovi korral võib jääda anonüümseks, samuti ei pea avaldama väidetava diskrimineerija nime.

Esimene maakondlik nõustamine toimub 30. oktoobril Jõhvis Kersti Võlu Koolituskeskuses (Kooli 7) kell 14.00 − 17.00.

Selle aasta jooksul jõuab võrdõigusvolinik ka Jõgevale, Tartusse, Põlvasse ja Paidesse.

Maakondlik õigusnõustamine toimub projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames, mida rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.

Vaata lisa nõustamiste kohta SIIT

Mõned aastad tagasi tegid Cambridge’i ülikooli teadlased Londoni ärimeeste peal katse, et uurida, kuidas on omavahel seotud testosteroonitase ja teenitav kasum. Selguski, et suurem kogus meessuguhormooni tegi ärimehe otsustavamaks, äkilisemaks ja riskialtimaks, mis tõi tihti kaasa müügiedu ja häid majandusnäitajaid.

Kas järeldus on, et äri tuleks tegema palgata üksnes kõige mehemad mehed? Võimsamagi naisterahva kehas on ju meessuguhormooni keskmisest mehest kümme korda vähem. 

Mitmed uuringud on aga näidanud, et ärikontsernide edukus on suurem just seal, kus tippjuhtide hulgas on rohkem naisi. McKinsey & Company hiljutine uuring näitas isegi kuni 56-protsendilist erinevust üksnes meeste juhitud ja segameeskondade kontrolli all olevate firmade kasumlikkuses. Millest siis asi? 

Tõmbame ühe paralleeli hiljutise valitsuskriisiga USA-s. Väidetavalt tuli otsustav impulss umbsõlme lahtiraiumiseks just grupilt naissenaatoritelt, kes leidsid tee, kuidas punnseis ületada. 

Võib-olla poleks ka maailma majandust halvanud võlakriisi sellisel tasemel välja kujunenud, kui Lehman Brothers’i kõrval oleks tegutsenud Lehman Sisters? Oot-oot, parem siiski juba Lehman Brothers & Sisters, kus oma iidsest bioloogilisest rollist tulenevalt oleksid targad, kuid ette- ja läbinägevamad naised looduse poolt riske võtma seatud targad mehed kriitilisel hetkel lipsupidi maa peale tagasi tõmmanud ja pasast mööda juhtinud. 

Eestlaste 60. koht maailma riikide soolise lõhe pingereas näitab, kui palju ressurssi meil on kasutamata.

Allikas: Linnaleht 25.10.2013 http://www.linnaleht.ee/4905

Naistekas uuris ühe valimistel kandideerinud, kuid täna anonüümseks jääda sooviva noore naise käest, miks nii vähe naisi poliitikasse pürgib. Naise sõnul on meespoliitikute suhtumine nii masendav, et sellest müürist on väga raske, pea võimatu läbi murda. Siin on tema lugu.

Pühapäeva õhtul istusime pubis ja tähistasime valimisvõitu. Tulevane vallajuht pani korraks õllekruusi kõrvale ja pidas prohvetliku kõne, kus ütles: „Valimiste võitmine on meeskonnatöö!” Õigus tal on. Mees- mitte naiskonnatöö, sest meie nimekirjast ei saanud piisavalt hääli ükski naine.  

Ma ei kibelenudki ise kandideerima. Teada küll, et naisi eriti ei valita, pigem kuuled juttu „mis sa kaagutad?”. Kuid alati on keegi, kes suudab ära rääkida. Suvel helistas üks perekonnatuttav, kes juba aastaid volikogus istunud. Kunagi oli paar aastat vallavanemgi. Rääkis mulle, et loodavad valimisliiduga taas parteidele tuule alla teha, ent vanade olijate kõrvale on vaja ka särasilmseid noori. Kuidas ma ikka ütlen ei inimesele, keda lapsepõlvest mäletan toreda onu Andresena.

Naiivne lootus: tahaks ühiskonda muuta

Keskkoolis unistasin minagi, et saaks Eesti riigis midagi ära teha. Kandideerisin ülikooli nii juurasse kui ka politoloogiasse. Sain mõlemasse sisse, aga praktilistel kaalutustel valisin ikka esimese. Praegu töötan teist aastat notaribüroos, aga vahel ikka mõtlen, et äkki saaks kunagi ka riigiasjades rohkem sõna sekka öelda.

Kui ma pühendun, siis tõsiselt. Sukeldusin valimistesse. Osalesin kohalikel koosolekutel, kohtusin valijatega, olin Facebookis aktiivne.

Olin justkui mullis. Ma ei tea, kas keegi mind väga tõsiselt võttiski. Valimisliidu eesotsas olevad laisad keskealised mehed kindlasti olid tänulikud, et neil noor naine kõik ette ära teeb. Kohalik värk, paljud saavad seal vana rasva peal liugu lasta, sest valijad valivad ikka põhimõttel, et seda inimest ma ju tean, võib hääle anda.

Meespoliitik: ära jama, too parem kohvi

Olin meie piirkonnas kandideerinud naistest kõige noorem. Väga palju naisi muidugi kandideerimas ei olnudki. 

Esialgne ind hakkas peagi kaduma. Koosolekutelgi kippusid mehed käituma kui sead.

Kui midagi ka seletasin ja kellegagi vaidlusse laskusin, käratas juht: „Kuule, ära jama. Too parem kohvi ja vaatame need järgmised asjad üle.”

Korra käratasin vastu: „Mu nimi on Katrin*. Ja me oleme siin kõik võrdsed, tahan, siis räägin.”

Kõik pööritasid silmi, üks köhatas.

Isiklikult kogusin 35 häält, millega võib kindlasti rahul olla. Arvan, et peamiselt hääletasid sugulased ja kunagised koolikaaslased. Sellest numbrist siiski ei piisanud, jäin lati alla.

Purjus mees: miks sa nii palju hääli said?

Valimispeol ujus mu juurde purjus rahvamaja juhataja (loomulikult mees), kes üritas kätt ümber panna ja lalises, et üllatavalt palju hääli sain, olen ju ikkagi noor plika…

Esmaspäeval oli päris hea tunne, kui taas oma notaribüroosse läksin. Seal olen hinnatud ja keegi mind soo pärast ei alaväärista.

Mul on üks sõbranna, kes samuti poliitikale sõrme andnud. Tema on tegev ühe partei maakondlikus büroos. Koordineerib üldist kohalikku võrgustikku ja hoolitseb selle eest, et raamatupidamine korras oleks. Olen talt küsinud, kas ta tahaks kunagi ka riigikokku jõuda. Ta hakkas naerma ja ütles, et esialgu ta sel suunal ei mõtle. „Oleks ma mees, siis oleksin ammu mõne poliitiku nõunik. Naiste puhul on pildile saamine palju keerulisem.”

Allikas: Delfi 25.10.2013 

http://naistekas.delfi.ee/rahakarjaar/karjaar/valimistel-kandideerinud-naine-meespoliitikud-suhtuvad-noortesse-naistesse-kui-kaltsudesse.d?id=66977012