V.a. proua tulevane peaminister Siiri Oviir.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) analüüsis kuue suurema erakonna (Eesti Keskerakond, Eesti
Reformierakond, Eestimaa Rahavaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
valimisplatvorme soolise võrdõiguslikkuse aspektist.

V.a. proua tulevane peaminister Siiri Oviir

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) analüüsis kuue suurema erakonna (Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahavaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik Erakond) valimisplatvorme soolise võrdõiguslikkuse aspektist.

Meie eesmärgiks oli välja selgitada, missuguseid eesmärke ja meetmeid kavandavad erakonnad järgmistes valdkondades:

Naiste ja meeste võrdväärne majanduslik toimetulek;
Töö- ja pereelu ühitamine;
Naiste ja meeste esindatus otsustustasanditel;
Naiste vastu suunatud vägivalla lõpetamine;
Sooliste stereotüüpide ületamine ühiskonnas.

Analüüsi kokkuvõte on esitatud ENÜ veebilehel http://www.enu.ee/lisa/news_94_Valimisprogrammide%20analyys%202011.pdf  .

Töö tulemusena on heameel tõdeda, et kõigi erakondade valimisplatvormides on ühel või teisel kujul puudutatud soolise võrdõiguslikke saavutamise meetmeid, mis kõigi erakondade ideid koondava ühtse tegevuskavana järgmiseks neljaks aastaks võimaldaks saavutada märkimisväärse edasimineku
soolise võrdõiguslikkuse edendamisel.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud teeb erakondadele ettepaneku algatada valimiste järgselt soolise võrdõiguslikkuse saavutamise võtmeküsimuste lülitamine koalitsioonilepingusse, milles ühtlasi näha ette riikliku soolise võrdõiguslikkuse strateegia väljatöötamine ja ellurakendamine.

Esitame omapoolse panusena loetelu olulisematest eesmärkidest ja meetmetest, mis põhinevad tänastel erakondade seisukohtadel ning on lisatud käesolevale kirjale.
Need on läbi arutatud Eesti Naisteühenduste Ümarlaua poolt 12. veebruaril 2011.

Loodame siiralt, et erakonnad mõistavad naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamise strateegilist olulisust eesti rahvuse ja kultuuri säilimiseks ning astuvad konkreetseid samme naisi ja mehi ning nende panust ühiskonna- ja majandusellu võrdselt väärtustava ühiskonnani jõudmiseks.

Loodame ka, et võtate meie ettepanekud arutusele oma tulevase valitsuse esimesel kokkusaamisel 5. märtsil.

3. märtsil 2011

Laine Tarvis, ENÜ eesistuja
Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär

Eesti soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgid ja meetmed aastateks 2011-2015

Eesti suuremate erakondade valimisplatvormide analüüsi käigus selgusid erakondade poolt soolise ebavõrdsuse vähendamisele suunatud eesmärgid ja meetmed, samuti meetmed, mis otseselt või kaudselt puudutavad soolise ebavõrdsusega seotud ilminguid tööturul, perepoliitikas, sotsiaalkindlustuses, hariduses, inimõiguste kaitstuses jms.

Erakondade lubadused on rühmitatud vastavalt EL liikmesriikidele kehtivatele soolise võrdõiguslikkuse strateegilistele eesmärkidele ja prioriteetsetele valdkondadele.

Enamik allpool toodud ettepanekutest sisaldub ühel või teisel moel erinevate erakondade 2011. aasta valimisplatvormides.

Lisatud on mõned ENÜ ettepanekud (kaldkirjas), võttes eeskujuks teiste riikide positiivseid kogemusi ja ka erinevate erakondade platvormides toodud analoogseid meetmeid Eesti ühiskonna kitsaskohtade lahendamiseks.

Naiste ja meeste võrdse majandusliku sõltumatuse saavutamine

Kindlustada kehtivate seaduste täitmine. Selleks, et iga tööandja maksaks oma nais- ja meestöötajatele võrdväärse töö eest võrdset palka, anda Tööinspektsioonile tagasi vastav järelevalveõigus.

Toetada õiglase palgapoliitika juurutamist Eestis. Õiglase palgapoliitika põhimõtete järgi (Euroopa Sotsiaalharta art. 4) peab enamus Eesti töötajatest (90%) saama palka vähemalt 60% Eesti keskmisest palgast. Alampalk ei tohi jääda alla 45% keskmisest palgast, et vältida suurenevaid palgalõhesid.

Töötada rahvusvahelisele kogemusele tuginedes välja töö väärtuse hindamise metoodikad, mida tööandjad saavad kasutada organisatsioonisiseste palgapoliitikate väljatöötamiseks. Muuta töö tasustamise alused läbipaistvaks ja palgad ettevõtte/ asutuse/organisatsiooni siseselt avalikuks.

Luua riikliku elatise tagamise fond nende perede toetuseks, kus lahutatud või perega mitte koos elav vanem ei maksa lapsele elatisraha. Riik tegelegu ise hiljem kohuslaselt summade sissenõudmisega.

Võimaluste loomine töö, isikliku ja pereelu paremaks ühitamiseks

Võimaldada vanemahüvitise kasutamist senisest pikema perioodi jooksul nii, et vanemahüvitise kogusumma ei kahane ja vanemahüvitise perioodi kestvus päevades ei muutu, sest praegune vanemahüvitise süsteem hoiab emad liiga jäigalt tööturult eemal ning ei lase peredel endil otsustada, kuidas parimal viisil ühitada töö- ja pereelu. Muuta peresõbralikumaks haige lapse hooldamise võimalused.

Taastada tasustatud 10-tööpäevane isapuhkus. Kaaluda võimalust lapsehoolduspuhkuse raaames ette näha teatud kindel päevade hulk, mida on võimalik saada ainult isadel.

Aidata kaasa perede heaolule, pakkudes täiendavaid meetmeid töö- ja pereelu paremaks ühitamiseks nii naistele kui ka meestele, ennekõike arendades lastehoiuteenuse kõrval ka teisi peredele suunatud teenuseid, sh koduhooldust ja telemeditsiini ning luues täiendavaid võimalusi eakate kvaliteetseks päevahoiuks.

Luua riiklikult toetatud pikapäevakoolid, et vähemalt 1.–6. klassi õpilastele oleks tagatud turvaline ja arendav keskkond, tundideks valmistumine ja huvitegevus kooli juures. Tagada igale lapsele kooliks ettevalmistus ja soovijatele lasteaiakoht.

Käivitada programm (EL struktuuritoetuste vahenditest?) ettevõtlustoetuste andmiseks tööandjale, kelle ettevõttes töötab eelkooliealiste laste vanemaid, et korraldada lapsepuhkuselt naasvatele vanematele vajalikku täiend- ja ümberõpet, tagada väikelaste vanematele osaajaga töötamise võimalus või paindlik töögraafik ja teha muid vajalikke ümberkorraldusi.

Naiste ja meeste võrdse osaluse edendamine otsuste vastuvõtmise tasandil.

Sätestada ja tagada, et Riigikogus arutusele tulevatele olulisematele seaduseelnõudele lisab esitaja analüüsi selles kavandavate muutuste sotsiaalsete mõjude kohta, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse vaatekohast.

Edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis poliitikavaldkondades ja poliitilistes tegevustes.
Seada eesmärgiks, et kõigis esinduskogudes on ühe sugupoole esindajaid vähemalt 40%.

Tagada üleriigilistele kodanikeühendustele, sh naisorganisatsioonidele, sõnaõigus Riigikogu komisjonide töös. Suurendada Riigikogu töö demokraatlikkust ja avatust, võtta seadusandlikud otsused vastu toetudes avalikule arutelule ja mõjude analüüsile ning kaasates otsuste
ettevalmistamisse kodanikuühenduste esindajad ja asjatundjad.

Soolise vägivalla ja inimkaubanduse kaotamine

Tõsta elanike arusaamu sellest, et riigipoolne eluterve keskkonna ja inimeste põhiõiguste kaitse peab ulatuma ka koduseinte vahele.
Tagada seaduste toimimine, mis tõhustavad võitlemist perevägivallaga. Sätestada norm, mille kohaselt kodust peab lahkuma vägivallatseja, mitte kannatanu.

Ennetada perevägivalda ja aidata hättasattunuid. Tagada, et ohvreid koheldaks professionaalselt ja suure empaatiavõimega igal pool: politseis, kohtus, koolis, sotsiaaltöötajate poolt. Kindlustada selleks töötajatele asjakohane koolitus. Suurendada turvalisusteenuseid osutavate kodanikeühenduste, muuhulgas naiste varjupaikade, rahastamist.

Täiendada seadusi, et paremini kaitsta inimkaubanduse ohvreid ning karistada selle organiseerijaid ja algatada debatt ühiskonnas selleks, et vääteona karistada seksi ostmist.

Soostereotüüpide kaotamine ühiskonnas

Võtta eeesmärgiks Eesti hariduse viimine Põhjamaade tipptasemele.

Soostereotüüpide taastootmise vältimiseks lülitada soolise võrdõiguslikkuse temaatika õpetajakoolitusse, sh lasteaiaõpetajate koolitusse.

Lähtuda põhimõttest ja seadusnormist, mille kohaselt tuleb kõikide poliitiliste meetmete ja programmide puhul lähtuda naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestada, kuidas meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.

Euroopa esimesel võrdse palga päeval tuuakse esile palgaerinevus ELis.

Euroopa Liidus saavad naised kogu eluea jooksul keskmiselt 17,5% väiksemat palka kui mehed. Seda ehmatavalt suurt erinevust toonitatakse homme esimesel Euroopa Liidu võrdse palga päeval, mida tähistatakse just enne rahvusvahelist naistepäeva.

Võrdse palga päev on 5. märtsil sellepärast, et alles selleks päevaks saavutavad naised 2011. aastal meeste eelmise aasta palgataseme. 97 miljonit Euroopa naist töötab alates 1. jaanuarist, kuid reaalselt hakatakse neile palka maksma alles sellel nädalal.

Võrdse töö eest võrdne tasu on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid. Kahjuks on aga naiste ja meeste palgaerinevuse vähendamine võtnud aega: 2008. aasta andmete kohaselt ulatuvad palgaerinevused 5 protsendist Itaalias 30 protsendini Eestis. See näitab, et olukord tööturul on endiselt väga ebavõrdne.

Tänu ELi ja liikmesriikide võrdse tasustamise eeskirjadele on vähenenud otsese diskrimineerimise juhtumid, mis on seotud sama tööd tegevate meeste ja naiste erineva tasustamisega. Kuid palgaerinevus ei piirdu ainult sellega, vaid peegeldab jätkuvat diskrimineerimist ja ebavõrdsust tööturul.

Palgaerinevus vähendab naiste kogu eluea jooksul saadavat sissetulekut, mis ühtlasi tähendab ka naiste madalamat pensioni. Sellest tulenevalt ähvardab vaesusoht eakaid naisi tõenäolisemalt kui mehi: 65aastastest ja vanematest naistest on vaesusohus 22%, samas kui meeste puhul on see näitaja 16%.

Eelmisel aastal avaldatud Eurobaromeetri soolist võrdõiguslikkust käsitleva uuringu kohaselt usub 62% eurooplastest, et mitmes ühiskonnaelu valdkonnas esineb endiselt soolist ebavõrdsust. 82% vastanutest arvas, et meeste ja naiste palgaerinevus tuleks kiiremas korras kaotada ja 61% väitis, et soolise võrdsuse edendamisel on oluline roll ELi tasandi otsustel. Uus meeste ja naiste palgaerinevuse online-kalkulaator (http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=835&langId=en)  võimaldab töötajatel ja tööandjatel palgaerinevust oma silmaga näha.
 
Lisateave: 
Sooline võrdõiguslikkus ELis: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=418
Meeste ja naiste palgaerinevusi käsitlev kampaania: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=681  
Pressiteate täistekst: http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/11/255&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en  
—
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
Avalikkussuhete osakond
Telefon: 626 4400; 522 7115; 518 0767

Tallinna Puuetega Inimeste Koda pakub puuetega inimestele ning puuetega laste vanematele ja hooldajatele tasuta:

1) psühholoogilist nõustamist

Milliste küsimustega võib psühholoogi poole pöörduda?

otsustamisraskused, valikuküsimused,

ülepinge ja kurnatusega seonduvad probleemid, keerulised suhted, suhtlemisraskused, elukriisid,

meeleoluhäired: pikaajaline kurbus, ärrituvus, närvilisus, rahulolematus praeguse elu- või töökorraldusega, töökoha kaotamine, jne

PS. Lisaks on võimalik täita professionaalseid psühholoogilisi teste ning saada tagasisidet oma võimete, isiksuse ning tööalaste eelistuste kohta (karjäärinõustamine)

2) sotsiaalnõustamist

Milliste küsimustega võib sotsiaaltöötaja poole pöörduda?

töövõimetuspensioni ja puude raskusastme taotlemine, teenuste (transport, haridus, rehabilitatsioon, tööhõive, jmt) kasutamine, toetuste ja soodustuste taotlemine, abivahendite taotlemine, hooldaja määramine, sotsiaalabi saamine, jne

Nõustamised toimuvad nii eesti kui vene keeles ja on sihtgrupile tasuta.

Registreerumine: Külli Urb, tel 55 672 585; e-post: kylli@tallinnakoda.ee

Tasuta sotsiaal- ja psühholoogilist nõustamist pakutakse Tallinna Puuetega Inimeste Koja projekti “Tööotsija tööriistakast – abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale” raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Endla 59, 10615 Tallinn

Telefon: 656 4048

e-post: koda@tallinnakoda.ee

http://www.tallinnakoda.ee

20. oktoobril toimunud Eesti tööalase soolise võrdõiguslikkuse võrgustiku kohtumisel tegid võrgustiku liikmed ettepaneku ühtse listi loomiseks, et liikmetel oleks võimalus omavahel jagada tööalase soolise võrdõiguslikkuse infot. Nüüdseks loodud list hõlmab nii võrgustiku liikmeid kui teisi teema vastu huvi tundvaid isikuid ning on mõeldud kõigile, kes on huvitatud tööalase soolise võrdõiguslikkuse edendamisest ning soovivad sellesse mingil moel panustada või teevad seda juba. Käesolev list on seega heaks võimaluseks jagada teistega häid linke, üritusi, loenguid, tööpakkumisi, raamatuid jms.

Infoks siinkohal ka lühiülevaade võrgustiku olemusest ning 8.07.2008 asutajaliikmete poolt allkirjastatud võrgustiku loomise kokkulepe.

Eesti tööalase soolise võrdõiguslikkuse võrgustik loodi 8. juulil 2008. a. 25 organisatsiooni ning üksikisiku osalusel.

Võrgustik on mitteformaalne organisatsioon, mis koondab vabatahtlikkuse alusel tööandjaid avalikust, era- ja mittetulundussektorist, töötajate esindajaid, sotsiaalpartnereid, soolise võrdõiguslikkuse eksperte ja teisi isikuid, kes on huvitatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamisest tööelus ning soovivad selle nimel koostööd teha.

Võrgustiku liikmete ühisseisukohad ning võrgustiku eesmärgid on esitatud võrgustiku loomisel allkirjastatud kokkuleppes, mis jääb ka tulevikus võrgustiku tegevuse alusdokumendiks.

Võrgustiku president on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper.

Võrgustiku tööd toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel ellu viidavast programmist „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010”.

EESTI TÖÖALASE SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE VÕRGUSTIKU LOOMISE KOKKULEPE

Meie, allakirjutanud organisatsioonid ning üksikisikud,

oleme seisukohal, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamine tööelus aitab kaasa ühiskondlikule ning majandustegevuse arengule Eestis ja peame seetõttu vajalikuks astuda samme soolise ebavõrdsuse kaotamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks tööelus ning edendada koostöös teiste organisatsioonidega soolist võrdõiguslikkust ühiskonnas laiemalt.

Sellest lähtuvalt oleme otsustanud luua Eesti tööalase soolise võrdõiguslikkuse võrgustiku, mille eesmärkideks on:

– julgustada ning toetada liikmeid nende püüdlustes kaotada tööalane sooline ebavõrdsus ning edendada soolist võrdõiguslikkust (muuhulgas värbamise, koolituse ja karjääri, töö tasustamise ning töö ja eraelu tasakaalustamise valdkondades);

– olla vastavasisulise teabe, kogemuste ja heade praktikate alase informatsiooni jagamise ning arutelufoorumiks;

– aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõusule organisatsioonide juhtkonnas ning töötajate seas;

– teavitada avalikkust Eesti ettevõtetes ning muudes organisatsioonides kasutusel olevatest headest praktikatest soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks;

– juhtida ühiskonna tähelepanu soolise ebavõrdsuse ilmingutele tööelus;

– teha ettepanekuid meetmete väljatöötamiseks, mille eesmärgiks on toetada tööandjate ning sotsiaalpartnerite tegevust soolise ebavõrdsuse vähendamisel ning soolise võrdõiguslikkuse edendamisel organisatsioonis või tööelus laiemalt;

– teha koostööd võrgustiku väliste organisatsioonidega soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks võetavate meetmete rakendamisel tööelus, hariduses ning ühiskonnas laiemalt.

Kinnitame, et teeme kõik endast oleneva võrgustiku eesmärkide elluviimiseks, juhindume naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtte ning soolise võrdõiguslikkuse saavutamise eesmärgist oma erialases tegevuses ning toetame teisi võrgustiku liikmeid ühiste eesmärkide poole liikumisel.

Kui olete huvitatud listi liikmeks saamisest, saatke kiri Grete Kaju (soolise võrdõiguslikkuse osakond, Sotsiaalministeerium, tel 6269181) e-postile grete.kaju@sm.ee . Samal aadressil on oodatud on ka muud võrgustiku listi puudutavad märkused ja ettepanekud.

2011 a on kodanikuaktiivsust edendav vabatahtliku tegevuse Euroop aasta.Liikmesriikide osalemist Euroopa aasta algatuses korraldavad riiklikud koordineerimisasutused tihedas koostöös kõikide asjassepuutuvate sidusrühmade, riiklike asutuste või kontaktpunktidega. Tegevuste riiklik koordineerimisasutus Eestis on Siseministeerium.

Majanduslikult raskel ajal on EL jaoks eriti oluline tunnustada vabatahtliku tegevuse tähtsust. Vaja on arendada tööandja poolt toetatavat vabatahtlikku tegevust, et leida uusi viise noorte kaasamiseks ja kasutada eakate potentsiaali. Ettevõtjatele on vabatahtliku tegevuse toetamine kasulik ettevõtte sotsiaalse vastutuse strateegia kaudu. Vabatahtliku tegevuse käigus omandatud oskused ja kogemused tõstavad inimeste tööalast konkurentsivõimet. Samuti aitab vabatahtlik tegevus vältida tõrjutust ja hõlbustada tööturule tagasitulekut. Oluline on kaasata vabatahtlikku tegevusse rohkem inimesi, muuta osalemise tingimused lihtsamaks ja tagada, et tegevus vastaks asjakohastele standarditele. Probleemiks on teadmatus, ebapiisav teave ja puudulikud tugisüsteemid (koolitus, nõustamine, kontaktinfopank, ebasoodsad seadused ja õigusliku staatuse puudumine).

Euroopa aasta üldeesmärk on edendada ja toetada kogemuste ja heade tavade vahetamise kaudu liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna jõupingutusi luua Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse jaoks soodne keskkond.

Vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta eesmärgid:
(1) Töötada vabatahtlikku tegevust soodustava keskkonna suunas
(2) Anda vabatahtliku tegevuse organiseerijatele võimalus parandada vabatahtliku tegevuse kvaliteeti
(3) Tunnustada vabatahtlikku tegevust
(4) Suurendada teadlikkust vabatahtliku tegevuse väärtusest ja tähtsusest

Püstitatud eesmärke aitavad saavutada erinevad algatused, nagu kogemuste ja heade tavade vahetamine, uuringud ja teadustööd, arutelu soodustavad ja teadlikkust suurendavad konverentsid, üritused ja algatused ning teabe- ja tutvustuskampaaniad.  

Hakka vabatahtlikuks! Muuda maailma!

Euroopa aasta ametlik kodulehekülg: http://europa.eu/volunteering

Euroopa aasta elluviimise eest Eestis  vastutab Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond.

Kontaktinfo:

Dein-Tom Tõnsing
e-post: Dein-Tom dot Tonsing at siseministeerium dot ee Dein-Tom dot Tonsing at siseministeerium dot ee Dein-Tom.Tonsing@siseministeerium.ee  
tel: 612 5225
Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 projektijuht

1. jaanuarist 2011 laekuvad inimeste pangakontodele toetused, hüvitised ja pensionid eurodes. Pensionide, toetuste ja hüvitiste ümberarvutused tehakse detsembris. Ükski pension, toetus ega hüvitis seeläbi ei vähene. Samuti ei muutu pensionide-toetuste-hüvitiste saamise tingimused ja kord. Samaks jääb ka nii pensioni kui ka toetuse rahaline väärtus, muutub üksnes valuuta. Kroonide asemel saab need eurodes.

Lisainfo: http://www.sm.ee/aktuaalne/euro.html

1. jaanuarist 2011 võivad arstitudengid arsti abilisena praktiseerida. Siiani oli arstiteaduskonna üliõpilastel õppetöö välisel ajal võimalik oma teadmisi ja oskusi arendada vaid õe juhendamisel ja vastutusel. Seadusemuudatuse jõustumisel on aga arstiteaduskonna tudengitel võimalus töötada ka arstide järelevalve all.

1. jaanuarist 2011 saavad töötud tööproovi võimaluse. Programmi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2010-2011" muudatus võimaldab järgmisest aastast töötutel pakutaval kohal töötamist järele proovida ning tööandjal veenduda inimese sobivuses enne töösuhte sõlmimist. Lisaks laiendatakse koolituskaardi ning muid tööturuteenuste võimalusi. Muudatuse tulemusena kiirenevad ümberõppe saamise võimalused. Lisaks makstakse uuest aastast stipendiumit vabatahtlikul tööl osalemise eest. 

Puuetega inimestele pakutavate teenuste osas laiendatakse sihtgruppi – 2011. aastal on programmis võimalik osutada mitmeid teenuseid (abistamine tööintervjuul, töökoha või –vahendite kohandamine jne) ka täiskoormuses õppivale töötukassas registreeritud puudega töötule. Palgatoetuse saamise tingimused viiakse aga tagasi endistele alustele, mis tähendab, et palgatoetusega saab tööle võtta ainult pikaajalisi töötuid või töötuid, kes on vabanenud vanglast. Noorte palkamisel kehtib soodsam kord – noor saab palgatoetust juba siis, kui on olnud kuus kuud töötuna registreeritud. Ainsa erisusena palgatoetuse osas jääb võimalus sõlmida tähtajalisi lepinguid.

Uuest aastast paraneb väikesaartel kiirabi teenuse kättesaadavus. Kõigile häirekeskuse kaudu saabunud vältimatut arstiabi vajavatele kutsetele saadetakse helikopteriga kiirabibrigaad esmast abi osutama ja vajadusel transporditakse haige mandrile haiglasse.

Helena Nõmmik
Sotsiaalministeerium
Pressiesindaja
helena.nommik|ä|sm.ee
6269 321
53 304 974

Sotsiaalministeeriumi korraldatud tööturu soolise tasakaalu teavituskampaania käigus lisandus näiteid sellest, et soostereotüübid võetakse omaks ning hakkavad inimeste arvamusi ja elu mõjutama väga noores eas.

Kampaania raames valminud lasteaia laste joonistused näitavad, et 5-6-aastaste laste maailmavaates eristuvad selgelt naiste ja meeste tööd. Näiteks koristamist peetakse naiste ja remonti meeste tööks. Ka keskkoolinoored pidasid naiste pärusmaaks õmblemist, medõe, lasteaiakasvataja ja õpetaja ametit. Ehitaja, koka, presidendi, bussijuhi ja turvamehe ameteid peeti aga mehelikeks.
                                                                                             
"Taoline sooline lahterdamine on aga tänapäeval pigem ühiskonna arengule takistusi loov ning inimeste valikuid ebamõistlikult piirav," ütleb sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja. Ta lisab, et on väga oluline tõsta nii laste kui noorte teadlikkust tihtipeale aegunud stereotüüpidest tekkivast ebavõrdsusest, sest lapsena omaks võetud hoiakud saadavad inimesi terve elu ning mõjutavad kõiki nende valikuid nii karjääris kui ka pereelus.

Kampaania lõpus peeti 16 koolis üle Eesti loenguid gümnaasiumiõpilastele naiste ja meeste karjäärivõimalustest Eesti tööturul. Noori õhutati valikuid langetama eelkõige enda võimetest ja soovidest, mitte soost lähtuvalt. Kokku osales seminaridel 1349 õpilast.

Lisaks viidi personalijuhtide konverentsil läbi töötuba ning arvamusliidrid arutlesid lahenduste leidmise teemal mõttepööningu raames. Mitmed spetsialistid avaldasid soolise võrdõiguslikkuse teemalisi artikleid ning ilmus infoleht. Kampaania kodulehel www.kutsumus.ee korraldati filmivõistlus, mille edukamad teosed "Saatuslik unenägu" ja "Tööotsingud" on väljas ka YouTube’s. Facebookis sai aga proovida kolme mängu ("Soomeeter", "Töömeeter" ja "Ametimeeter"). Kõige populaarsemaks osutus "Ametimeeter", mida novembri lõpu seisuga oli täitnud 51 021 inimest.

Kampaania kestis selle aasta maist novembrini ning sellele järgneb palgalõhe uuringu tulemuste avalikustamine jaanuari lõpus. Kampaaniat toetas Euroopa Liit ESF programmist "Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010".

Helena Nõmmik
Sotsiaalministeerium
Pressiesindaja
helena.nommik|ä|sm.ee

• kehtestatakse uus, Euroopa Nõukogu soovitustega kooskõlas olev kaasaegne ning turvaline liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi (edaspidi parkimiskaart) vorm.
  NB! Sotsiaalministri 19. jaanuari 2001. a määrus nr 15 „Liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaardi väljaandmise tingimused“ alusel välja antud parkimiskaardid kehtivad kuni parkimiskaardile märgitud tähtaja möödumiseni. Üleminek uue kujundusega parkimiskaartidele toimub sujuvalt 5 aasta jooksul. Hiljemalt 2015. aastast on kasutusel uue kujundusega kaardid.

Väljaandmise tingimused ja kord  jätkuvad vastavalt senikehtinule: Sotsiaalministri 19. jaanuari 2001. a määrus nr 15 „Liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaardi väljaandmise tingimused“ alusel.

Olulisemad muudatused alates 1. juulist 2011: 

• antakse parkimiskaart isikule tasuta.
• parkimiskaardi saamiseks peab isik esitama parkimiskaardi saamise õigust tõendava dokumendi, mis on erinevate sihtgruppide puhul erinev. Sihtgrupipõhiste erinevuste põhjuseks on asjaolu, et lähtuvalt „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusest“ on tööealiste ja laste ning pensioniealiste isikute puude määramise alused erinevad, mistõttu on ka Sotsiaalkindlustusameti (SKA) väljastatavad dokumendid oma vormilt ja sisult erinevad.
• kõigil puudega isikutel on parkimiskaardi (v.a. ajutine kaart) saamise aluseks SKA  väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus.
• kui tööealistel puudega isikutel on SKA  väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsusel märge keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde kohta, ei ole vaja lisa dokumente.

Oluline on rõhutada, et parkimiskaart väljastatakse õigustatud isikule, mitte sõidukile ja seega on parkimiskaardi taotlemine, väljaandmine ja selle kasutamine isikupõhine ning lubatud ainult juhul, kui tegemist on parkimiskaardi saanud isikuga seotud sõitude ja parkimisega.

Parkimiskaart antakse välja taotluse alusel isikule, kellel esineb:
1) keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumisfunktsioonihäire;
2) keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav nägemisfunktsiooni kõrvalekalle;
3) ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi kasutamise või ajutine nägemisfunktsiooni kõrvalekalle.

Parkimiskaart on ette nähtud isikule, kellele Sotsiaalkindlustusamet on määranud keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde. Kui puue tuvastatakse, siis tehakse otsus, kus fikseeritakse see, kui pikaks ajaks on puue tuvastatud. Ajutise kõrvalekalde kohta annab teatise pere-või eriarst. Kui tegemist on ajutise liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega, on lisatud täiendav kriteerium, mille kohaselt peab kaasnema vajadus kasutada liikumist abistavat tehnilist abivahendit (nt kargud, käimisraam, ratastool jne).

Uut vormi vaata siit

Lisa info:
Genadi Vaher
SA EPI Fond juhataja
6616628
5010157

Riho Rahuoja
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler
6269210

Nüüd, kus sallivusprojekt selleks aastaks otsa hakkab saama, oleks paslik tagasivaatavalt kirja panna mõned mõtted, mis sellega seoses on tekkinud.

Projekti eesmärgiks on võrdse kohtlemise põhimõtte teadvustamine ning konkreetsemalt seksuaalvähemuste ning teise nahavärviga inimeste suhtes sallivuse tõstmine. Selle üks osa oli kampaania, mis koosnes plakatitest tänavatel ning erinevate inimeste reaktsioonist sellele. Plakatid, kus kutsutakse inimesi üles mõtlema sisulisemalt sellele, mida võrdne kohtlemine tegelikult võiks tähendada, tekitasid meedias palju kõmu ning lugematu arvu vihaseid ja vähem vihaseid netikommentaare. Kampaania teise osana filmiti Eesti inimeste reaktsioone esitatud küsimustele ja näidati kokkuvõtvaid klippe televisioonis ja YouTubeis. Tähelepanu väärib ehk asjaolu, et projekt tuli avalikkuse ette tegelikult märgatavalt varem: juunis ilmus Eesti Päevalehe vahel homofoobiat käsitlev ajalehelisa Möte, mis samas suuremat ühikskondlikku diskussiooni ei tekitanud.

Oleme viimasel ajal kampaania kohta saanud igasugust tagasisidet: nii positiivset kui negatiivset, viisakat kui vähem viisakat. Üks tüüpilistest etteheitedest on olnud, et kampaaniaga tegeletakse pseudoprobleemidega ning sageli on kurtjatel südamel traagiline isiklik olukord, mis on enamasti majanduslikku laadi. Miks peaks töötu pereisa hoolima sellest, et sallivust Eestis nii vähe on? Mõni leiab, et lahendus on hoopis suurem sallimatus: töökohad ainult eestlastele, piirid kinni ja homod kappi! Raadiosaates alustas saatejuht intervjuud kolleegiga küsimusega, miks üldse on vaja kampaaniat sallivuse tõstmiseks? Teises raadiosaates pahandas ajakirjanik, et probleemile ei ole lähenetud piisavalt peenetundeliselt.

Mulle tundub, et kampaanias püstitatud küsimused kõnetavad inimesi erinevalt, peegeldades paljuski nende enda suhtumist teemasse. Mõni näeb selles kavalat rünnakut oma mõttevabadusele, mõnda pahandab küsimuste otsekohesus ja on neidki, kelle arvates kampaania ei lähe piisavalt kaugele. Üksikud näevad kampaanias seadusrikkumise või tolerantsi edendamise asemel lausa viha õhutamist ja nii edasi…

Kas sallivus on oluline väärtus?

Minu enda jaoks kuulub sallivus oluliste ühiskondlike väärtuste hulka, nagu demokraatia, õigusriiklus või vabadus. Olen oma elus püüdnud lähtuda põhimõttest teha teistele seda, mida ootan neid tegevat enda suhtes, kui oleksin ise nende asemel. Kuna soovin, et mind minu nahavärvi, soo või muude tunnuste alusel ei diskrimineeritaks, siis üritan ka ise salliv olla. Minus võib tekitada võõristust ja mõnikord ka hirmu teise inimese nahavärv või muudmoodi teistsugusus, aga ennast tema asemele pannes, usun, et samasugune esmane tunne võiks teises olukorras tekkida minugi vastu. Seega üritan olla sellest üle, sest ratsionaalselt mõeldes on tema nahavärv ja päritolu vaid juhus. Samasuguseid valgustusajastu ideaale uskuvaid inimesi on ehk teisigi, kuigi eks igaüks lähtub oma isiklikust moraali- ja eetikatunnetusest. Sellist käitumist võib nimetada empaatiavõimeks, viisakuseks, sallivuseks või lihtsalt inimlikkuseks. Usun, et Eesti ühiskonnas on vähe neid, kes arvaksid, et Eestis inimlikku hoolivust liiga palju oleks. Pigem vastupidi. 

Teiseks oleme ühiskonnana valinud teatud väärtuste austamise. Rohkem kui kuus aastat tagasi Euroopa Liidu liikmeks astudes kinnitasime, et oleme omaks võtnud Euroopa Liidu lepingu teises artiklis toodud väärtused: inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Artikli teine lause selgitab, et “need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.” Eelneva taustal tundub sallivuse kui väärtuse küsimärgistamine lootusetult hiljaks jäänud võitluse pidamine, sest siis küsimärgistame juba palju suuremaid valikuid, millega enamus ühiskonnast tundub rahul olevat.

Kas sallivust saab kampaania abil suurendada?

Käimasoleva projekti eesmärgiks on suurendada inimeste teadlikkust võrdsest kohtlemisest. Valitud näited, homofoobia ja rassism, tekitavad küll palju furoori, aga selle keskel leiab aset ka oluline diskussioon. Kampaaniat ette valmistades oskasime arvata, et see tekitab arutelu, ent ei olnud kindlad arutelu vormis. Tänaseks on meie hirmud leevendunud: sallivusteemat on arutatud pikalt ja põhjalikult nii ajalehtede arvamuskülgedel, sotsiaalvõrgustikes, aga ka isiklikul tasandil, sõprade ja perede keskis. 

Loodan, et enamik neist inimestest, kes projektist osa saanud ja korraks nende asjade üle järgi mõtlevad, jõuavad järeldusele, et põhjendamatu sallimatus ei vii kuhugi. Võib-olla mõned isegi nõustuvad, et rohkem igast inimesest hoolides ning erinevusi mitte kartes muutub ühiskond igas mõttes rikkamaks.

Kari Käsper
TTÜ inimõiguste keskuse projektijuht 

Artikkel väljendab autori isiklikke seisukohti.

www.erinevusrikastab.ee

Sotsiaalministeerium ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei kuulutavad välja avaliku konkursi projekti “Sootundlik eelarvestamine” koordinaatori ametikohale.

Projekti „Sootundlik eelarvestamine" eesmärgiks on tutvustada riigieelarve koostamises osalevatele ministeeriumide ametnikele soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet, anda neile teadmisi ja oskuseid selle kohta, kuidas lõimida soolise võrdõiguslikkuse põhimõte riigieelarve koostamise ja rakendamise protsessi ning aidata seeläbi kaasa riigi rahaliste vahendite kasutamise sootundlikumaks muutmisele. Projekti raames korraldatakse mh koolitusi ja infopäevi ning antakse välja sootundliku eelarvestamise käsiraamat.

Ametikoha põhiülesanneteks on:

§ projekti tegevuste kavandamise ja läbiviimise juhtimine

§ projekti ürituste organiseerimine

§ projektiga seotud asjaajamise ja aruandluse korraldamine

Eduka kandideerimise eelduseks on:

§ bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon (soovitavalt sotsiaalteadustes)

§ väga hea eesti ja inglise keele oskus nii kõnes kui ka kirjas

§ teadmised soolise võrdõiguslikkuse teemast

§ valmisolek viia ennast kiiresti kurssi sootundliku eelarvestamise teemaga

§ väga hea suhtlemis- ja läbirääkimisoskus

§ vastutusvõime

§ võime töötada iseseisvalt ja kohusetundlikult

Kasuks tuleb:

§ projekti juhtimise kogemus

§ teadmised ja/või kogemus majanduse või rahanduse valdkonnast

§ tekstide toimetamise kogemus

§ eesti avaliku sektori organisatsiooni hea tundmine

§ islandi, norra või rootsi keele oskus

Tööle asumise aeg esimesel võimalusel. Ametikoht on tähtajaline (2012. aasta kevadeni), ametikoha täitajaga sõlmitakse töövõtuleping. Koordinaatori tööd juhib projekti partnerorganisatsioon soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei.

Sotsiaalministeerium ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei peavad tööandjatena oluliseks võrdset kohtlemist ning töökollektiivi mitmekesisust, seepärast on kandideerima oodatud kõik inimesed sõltumata nende soolisest või seksuaalsest identiteedist, rahvuslikust või usulisest taustast, vanusest või puudest. Samuti on võimalik kohandada töökohta sobivaks erivajadustega inimesele. Tööruumidesse on tagatud juurdepääs liikumispuudega töötajale. Pakume ka võimalust teha osaliselt kaugtööd või töötada paindliku töögraafikuga.

Kandideerimiseks saata 16. detsembriks 2010 aadressile Gonsiori 29, 15027 Tallinn (märgusõna „Projekti „Sootundlik eelarvestamine" koordinaatori konkurss") või info@svv.ee motiveeritud avaldus töötasu sooviga, elulookirjeldus ning essee teemal „Milleks Eestile sootundlik riigi raha kasutus?" (max 3000 tähemärki).

Lisainformatsioon: 6269 259 või info@svv.ee.