Puuetega inimeste elukvaliteet ja eneseteostuse võimalused sõltuvad info, teenuste, toodete, abivahendite, hariduse kättesaadavusest ning samuti teiste ühiskonnaliikmete valmidusest arvestada erivajadustega inimestega. Puuetega inimeste valdkond on maailmas kiirelt arenev- kaasaegne infotehnoloogia ja abivahendid aitavad vähendada puudega inimeste vajadust kõrvalabi järele ning suurendavad seeläbi võimalusi osaleda aktiivsemalt ühiskonnaelus.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on ühiskonnas 10% puudega inimesi. Tallinnas elab 20 000 puudega inimest.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puudega inimesi, nende lähedasi ja valdkonna spetsialiste külastama messi „Invamess 2008“.

„Invamess 2008“ toimub 15.-16. oktoobril kella 14- 19 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.

Messi eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste ja nende pereliikmete teadlikkust teenustest ja toodetest, parandades nende igapäevast toimetulekut. Pakume puuetega inimeste valdkonnaga seotud inimestele võimalust kohtuda ja vahetada kogemusi.

Invamessil võimalik tutvuda abivahendi- ja meditsiinifirmade toodetega, rehabilitatsiooniasutuste teenustega, haridusasutuste õppimisvõimalustega, puuetega inimeste ühingute tegevustega, jpm.
Messi raames toimuvad mitmed töötoad:
15. oktoober kell 15-16.30 Puudega lapse perekonda toetavad teenused
15. oktoober kell 17-18.30 Tromboos
16. oktoober kell 14-15.30 Universaalne disain (ligipääsetavus)
16. oktoober kell 16-17.30 Diabeet

Mõlemal päeval on külastajatel võimalik küsida sotsiaaltöötaja käest nõu ja infot puuetega inimestele suunatud toetustest ja teenustest Tallinnas, vajadusel saab toimetulekutoetuse alast nõu, võlanõustamist ning saada infot puuetega inimestele vajalike abivahendite soetamise küsimustes.

Messi külastamine on tasuta.

Tasuta jagatavas „Invamess 2008“ kataloogis on avaldatud messil osalevate organisatsioonide andmed, tegevusvaldkonnad. Lisaks on kataloogis puuetega inimeste valdkonda puudutavad artiklid ning ülevaade riiklikest ja Tallinna linna toetustest ja teenustest.

Koostööpartnerid
Tallinna Linnavalitsus ja Hasartmängumaksu Nõukogu

Lisainformatsioon ja kontaktid:
E-post: mess@tallinnakoda.ee  
Tauno Asuja, tegevjuht, tel: 52 56 560, 655 4161
Evelin Müürel, projektijuht

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit koostöös Tallinna Invaspordiühinguga ja SA Dharma Indreku allfondi toetusel, on juba neljal aastal korraldanud liikumispuudega laste suvelaagrit Tõrvaaugu puhketalus.
Kahel viimasel aastal on tegevust toetanud ka Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet.

Laagri motoks on Julge elada : sportliku ja huvitegevuse läbi teadvustatakse – puue ei pea olema takistuseks sisukale, põnevale, jõukohasele ning esmapilgul harjumatute harrastustega tegelemisel.

Laagri eesmärgiks on olnud erinevate tegevuste kaudu soodustada liikumispuudega laste ja noorte aktiivset ellusuhtumist ja positiivset eluhoiakut, tugevdada tervist, kaasata noori invaliikumise tegevustesse.
Suvelaagri päevi on sisustanud erinevad sportlikud mängud, käelised tegevused. Nauditud on veemõnusid, lõkketuld, musitseerimist, päevastest tegemistest slaidiprogrammide vaatamist ja külas on käinud palju huvitavaid esinejaid.

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit ja Tallinna Invaspordiühing kutsub teid näituse avamisele  25.08.2010 kell 15.00 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.

Välja pandud on laste käsitööd ja joonistused alates 2007 aasta kuni käesoleva aasta suvelaagrini.

Näitus jääb avatuks kuni 08.09.2010.

ELIL ja Tall. Invaspordiühing tänavad käesoleva aasta laagri toetajaid:
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametit, SA Dharma Indreku allfondi jt.

Lisainfo:

Evely Kaibald-Reemet
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, projektjuht Endla 59, 10615 Tallinn Tel. 6 720 223 Mob. 50 19369
e-post: elil@elil.ee  

Rita Goruškina
Tallinna Invaspordiühing, projektijuhi abi Tel. 6 567 804 Mob. 55 48505
e-post: ritasport@hot.ee 

Raepress 25. august 2010.
Enamikke Tallinna sõidusoodustusi saab nüüd tõendada ID-kaardiga
Lisaks õppuritele saavad ID-kaardiga nüüd sõidusoodustusi tõendada ka pensionärid ja paljud teised soodustuste vajajad, kes varem pidid lisaks ID-kaardile esitama kontrolöridele eraldi soodusõigusi tõendavaid dokumente.

Tallinna sotsiaalvaldkonna eest vastutava abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on see hea näide, kuidas e-Tallinn hoolitseb tõepoolest kõikide linlaste mugavuste eest. Uus süsteem puudutab rohkem kui 70 tuhandet sõidusoodustusi pruukivat inimest. ”Kui varem pidid sõitjad nii oma tasuta sõidu kui sõidusoodustuse õigust Tallina ühistranspordis tõendama mitmesuguste täiendavate dokumentidega, siis viimase aasta jooksul on palju töötatud selle nimel, et ID-pileti puhul saaks neid õiguseid kontrollida automaatselt otse vastavatest andmebaasidest,” selgitas Martinson.

Enamikul juhtudel ei ole isikul enam vaja täiendavaid dokumente kontrolörile esitada – piisab vaid ID-kaardist ja sellega seotud ID-piletist.

Martinson pidas seejuures oluliseks saavutuseks ka linna ja riiklike registrite ristkasutust. ”E-Eesti eduloo jätkamiseks on koostöö erinevate avalikku võimu teostavate harude vahel kriitilise tähtsusega ning mul on heameel, et e-Tallinn on selles protsessis eestvedaja rollis,” lisas Martinson. Abilinnapea avaldas lootust, et Tallinna eeskujul laienevad sarnased kasutusmugavused peatselt ka teistesse omavalitsustesse.

Martinsoni sõnul on mitmetele soodustusi kasutavatele rühmadele oluline ka uue süsteemiga kaasnev mainevõit – soodusõiguse olemasolu teab bussis nüüd ainult inimene ise ning seda tuvastav kontrolör, kaasreisijad ei pea seda nägema. ”Paljudele puudega inimestele on sellega lisanduv privaatsus väga tähtis,” lisas Martinson.

Tallinna ID-pileti kasutajaid on Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) üle 40 000, Sotsiaalkindlustusameti Infosüsteemis (SKAIS) üle 20 000 ning Tallinna linnaosade valitsuste sotsiaalhoolekande osakondades ning Tallinna Transpordiametis peetavates andmebaasides rohkem kui 12 000.
Lisamugavused laienevad seega rohkem kui 70 000 inimesele.

ID-pileti kasutajate sõidusoodustuste automaatne kontroll toimub nüüdsest juba pileti ostmisel järgmistel juhtudel: õpilane või üliõpilane on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS). Sõidusoodustuse olemasolu kontrollitakse ID-pileti ostmisel automaatselt ja täiendavat dokumenti sõitmisel esitama ei pea. Kui isikut ei ole nimetatud süsteemis (näiteks õpitakse välismaal), peab jätkuvalt kaasas kandma õpilaspiletit või sellega võrdsustatud ISIC Scholar kaarti. Samuti kontrollitakse nüüd sõidusoodustuse olemasolu automaatselt Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis (SKAIS) pensionäridel kui isikule on määratud riiklik pension. Sõidusoodustuse olemasolu kontrollitakse ID-pileti ostmisel ja pensionitunnistust ei ole sellisel juhul enam vaja sõidu ajal endaga kaasa kanda.

Tasuta sõidu õigus on jätkuvalt 65 aastastel ja vanematel isikutel, neil tuleb kontrollimisel esitada vaid oma vanust tõendav dokument või pensionitunnistus. Kolme ja enama lapsega pere lapse ja tema vanema ning puudega isiku ID-kaardi põhiseks sõidusoodustuse vormistamiseks Tallinnas peab isik esitama avalduse ja sõidusoodustuse õigust tõendavad dokumendid elukohajärgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda.
Tasuta sõiduõigust omava puudega inimese saatjal on tasuta sõiduõigus, saatjat andmebaasidesse ei kanta.

Jätkuvalt ei nõuta sõiduõigust tõendavat dokumenti eelkooliealistelt lastelt ja alla 3-aastase väikelapsega sõitjatelt. Samuti saavad ID-kaardiga sõidusoodustusi tõendada nüüd (juhul kui sõitja on kantud Tallinna linnaosavalitsuste sotsiaalhoolekande osakondades või Tallinna Transpordiametis peetavasse andmebaasi) ka linna hooldustöötajad, bussijuhid ja vormiriietuses ajateenijad.

Arvestama peab ka seda, et tasuta sõidu õigus kehtib andmebaasis märgitud perioodil. Sõidusoodustuse olemasolu aga kontrollitakse ID-pileti ostmisel ning see kehtib kuni pileti kehtivuse lõpuni. Seda ka juhul kui vahepeal peaks isiku staatus andmebaasis muutuma. Oluline on märkida veel kindlasti seda, et üliõpilastel, pensionäridel, raske või keskmise puudega 16-aastasel või vanemal isikul ning kolme ja enama lapsega pere vanemal on sooduspiletit õigus osta vaid siis, kui nende rahvastikuregistrijärgne elukoht on Tallinnas. Muul juhul tuleb neil osta täispilet.

Kui isikul aga puudub vastav märge andmebaasides, kuid tal peaks siiski olema õigus sõidusoodustusele, tuleb esitada kontrolörile vastav soodustust tõendav dokument või siis hoolitseda, et tema andmed saaks andmebaasides korda.

Seda kas “lisadokument on vajalik” või on “soodustus kontrollitud”, märgitakse ka ID-pileti ostukviitungile. Vajadusel saab ID-piletit ja sellega seotud lisadokumendi vajadust kontrollida ka piletiveebis www.pilet.ee või helistada ID-piletite info- ja ostuliinile 11800 (NB!
tegemist on eritariifse numbriga).

Andmebaasidesse ei kanta ja endiselt peavad soodustusi tõendava dokumendi esitama: hoolekandeasutustes viibivad lapsed, vanemliku hoolitsuseta jäetud lapsed, vormiriietuses politseiametnikud, represseeritud ja nendega võrdsustatud isikud ja Tšernobõli aatomielektrijaama (edaspidi AEJ) avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud.

Kas lähiajal ilmub mõni tark, kes nõuab, et „Kevade” tuleb ümber kirjutada nii, et Arno käib mitte Teele, vaid Kiirega, küsis haridusminister Tõnis Lukas retooriliselt 12. augusti valitsuse pressikonverentsil, nimetades homoabielude „propageerimist” „vana maailma väljasuremise strateegiaks”.

Viimastel nädalatel on üles kerkinud debatt samasooliste kooselu seaduslikust reguleerimisest. Pärast haridusministri arvamusavaldust on arutelu keskmes ka samasooliste armastus üldisemalt. Mina soovin aga näidata, et IRL ei ole sallimatuse lipulaev, seal on ka tolerantsema maailmavaatega liikmeid.

Heitkem pilk maailma: juba 1989. aastal võeti Taanis vastu seadus, millega samasoolised paarid võisid oma kooselu registreerida (1993 Norras, 1995 Rootsis, 1998 Hollandis, 2002 Soomes). Eestis olid Nõukogude ajal homoseksuaalsed suhted kriminaalkorras karistatavad. Paljud praegused arvamusliidrid on kasvanud keskkonnas, kus homoseksuaalsusega seostati keelatud ja karistatavat tegevust. Uue iseseisva Eesti aeg saabus ühes isikuvabadustega, kuid ometi jäid mõned juurutatud/õpitud keelud püsima.

 

Loe lähemalt: 25.08.2010 Eesti Päevaleht http://www.epl.ee/artikkel/582308

Uus veebileht julgustab ennast suguhaiguste suhtes kontrollima ja arsti külastama.

Esmakordselt Eestis saavad nüüd kõik soovijad end kodus levinumate suguhaiguste suhtes anonüümselt ning kiirelt testida. Terves Baltikumis uudse süsteemi peaeesmärk on julgustada inimesi, kellel on tülikas arsti poole pöörduda, ennast siiski kontrollima ja kindlate tulemuste puhul ka arsti külastama.

„Meelehead teeb see, et uudset testimise võimalust eelistavad just mehed, kes eri põhjustel kalduvad arstikülastust kõige sagedamini edasi lükkama,” ütles diagnostikalabori Quattromed HTI Laborid arendusjuht Kai Jõers…

 

Veebilehel www.testikodus.ee  saab tellida proovivõtmise komplekti koos täpsete juhistega.

 

Lähemalt loe: 17.06.2010 Eesti Päevaleht http://www.epl.ee/artikkel/578741

Justiitsministeeriumi sõnul nõutakse üha rohkem toiminguid süsteemi selguse nimel.

Pärimiskadalipu läbi teinud perekond ei mõista, miks peab lihtsa pärimise puhul nii palju eri dokumente vormistama ja notaritele iga paberi eest suurt tasu maksma.

Kui uusi kohustuslikke toiminguid tuli pärimisprotseduuri juurde juba 2009. aasta jaanuaris jõustunud uue pärimisseadusega, siis tänavu juulis jõustus järjekordne seadusemuudatus, mis tõi juurde veel uusi toiminguid, millest pärijad ei saa üle ega ümber.

Perekond kaotas oma isa tänavu jaanuaris. Kaks täiskasvanud last otsustasid loobuda oma osast, et kogu vara läheks emale. Esimene samm oli avaldus notarile, et alustada pärimis-protseduuri. Selle eest tuleb maksta. Seepeale asub notar uurima, kas on olemas testament, teeb selgeks pärijate ringi ja teeb vajalikud järelepärimised. Nendeks toiminguteks on tal aega neli kuud, misjärel ta väljastab pärimistunnistused igale pärijale, mis ütleb, et ta on pärija. Selle eest tuleb igal dokumendi saajal eraldi maksta. „Muud väärtust aga sellel paberil ei ole, see on sulle lihtsalt teadmiseks,” selgitas peretütar.

Üha vormista ja maksa

Kuna vend ja õde soovisid oma osast loobuda, tuli vormistada veel üks dokument, pärandi jagamise leping, millega lapsed loobusid oma osast. Ka selle eest tuli tasuda. Kuid ka sellest veel ei piisanud. Järgmiseks tuli teha notarile avaldus veel ühele paberile: omandiõiguse tunnistusele ja selle eest eraldi maksta. See dokument andis lõpuks aluse teha kandeid ja asjad uue omaniku nimele määrata.

Kokku läks ligi 480 000-kroonise vara kättesaamine perele maksma 10 000 krooni, koos kõigi notaritasude, millest osa sõltub vara suurusest, ja riigi-lõivudega. „Miks ei võiks neid asju ühes dokumendis teha, vaadata seda kui ühte toimikut? Miks peab veel iga pereliige sama dokumendi eraldi paberil saama ja selle eest eraldi notarile tasuma,” tekkis tütrel hulk küsimusi. Tema jaoks on see seda üllatavam, et tegemist on tavalise pärimisolukorraga tavalise pere puhul.

Viimane nõutud dokument, omandiõiguse tunnistus, lisandus seadusesse tänavu 1. juulist, enne seda ei nõutud.

„See tunnistus on vajalik abikaasade ühisvara jagamiseks,” selgitati justiitsministeeriumist. „Kui sureb isik, kes oli abielus ja kelle vara suhtes kehtis ühisvararežiim, siis ei koosne tema pärand mitte ainult tema varast, vaid sinna kuulub ka tema osalus abikaasade ühisvaras. Selleks et vältida abikaasa õiguste kahjustamist kehtibki alates 1. juulist nõue, et lisaks pärimistunnistusele, kus on kirjas pärijad, tuleb kinnistusraamatu kande parandamiseks esitada ka abikaasade ühisvara omandiõiguse tunnistus.” Ministeeriumi teatel oli muudatuste mõte teha seadus selgemaks. „Näiteks on nüüd selgelt sätestatud, et pärija vastutuse piiramiseks ei ole vaja pärandvara pankroti väljakuulutamist, piisab ka sellest, kui maksejõuetus on tuvastatud ja pankrotimenetlus on raugenud.” Lisaks loodi ministeeriumi teatel võimalus notari vahendusel tutvuda pärimisregistriga.

Notarite koja jurist Kaitti Persidski kinnitas, et mullu jõustunud seadusemuudatusega on tõesti toiminguid juurde tulnud. „Rohkem on notaritel nüüd tööd kindlasti, nii on aga seadusandja otsustanud,” sõnas Persidski. Samuti märkis ta, et kohtu kaudu on võimalik taotleda notaritasudest vabastamist, selleks tuleb põhjendada, miks isik ei saa maksta. Selle otsuse teeb kohtunik, kes võib otsustada ka osalise maksmisest vabastamise.

Kuidas pärida?

•• 2009. aasta 1. jaanuaril jõustus uus pärimisseadus, mis muutis eelkõige pärimismenetlust. Kui varem tuli 10 aasta jooksul pärandus vastu võtta neil, kes seda soovisid, siis uue seaduse järgi läheb pärand üle pärijatele automaatselt (isegi neile, kes on maha salatud) ja neil on õigus kolme kuu jooksul tulla pärandist loobuma. Loobuda saab kolme kuu jooksul hetkest, mil isik sai teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest.

•• Kui pärija kolme kuu jooksul pärast pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Kui isik on pärandi vastu võtnud või pärandist loobunud, ei saa ta oma otsust enam muuta.

•• Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et kuigi pärand läheb pärijale üle automaatselt, on pärimisõiguse tõendamiseks vajalik pärimistunnistus. Pärimistunnistuse väljastab notar pärast seda, kui ta on kindlaks teinud kogu pärijate ringi ning pärijate pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Loomulikult tuleb selle eest notarile maksta.

Loe: 25.08.2010 Eesti Päevaleht  http://www.epl.ee/artikkel/582310

Nagu juunikuus otsustasime, toimub ENÜ suvekool sel aastal taas Kaitseliidu Koolis Alu mõisas Raplamaal.
Alu mõis asub 4 km kaugusel Raplast.

Esialgne päevakava on järgmine:

Reede, 20.august

11.00 kogunemine, majutamine

12.00 lõuna

13.00-15.00 Sooline palgalõhe, selle põhjused ja selle vähendamise hea praktika näiteid Euroopast, arutelu – Pirjo Turk, Praxis

15.00-18.00 Enesekaitsekoolitus, koolitaja Tanel Kerikmäe

18.00 Kohvipaus

18.30 -20.00 Soolise võrdõiguslikkuse edendamise programm 2008-2010- mis tehtud, mis teoksil

20.00 Õhtusöök

Laupäev, 21. august

9.00 hommikusöök

10.00 -12.00 Kasutame IKT võimalusi: veebilehed, blogid, faceook, twitter

12.00 kohvipaus

12.30-14.30 ENÜ teise poolaasta tegevuskava arutelu, ENÜ eestseisuse valimised

15.00 lõunasöök, suvekooli lõpetamine

Eha Reitelmann

eha.reitelmann@gmail.com

I osa: ABIELU – 1. peatükk: ABIELU SÕLMIMINE, 2. peatükk: ABIELU KEHTETUS, 3. peatükk: ABIELU ÜLDISED ÕIGUSLIKUD TAGAJÄRJED, 4. peatükk: ABIKAASADE VARASUHTED, 5. peatükk: ABIELU LÕPPEMINE;

II osa: SUGULUSEST TULENEVAD ÕIGUSED JA KOHUSTUSED – 6. peatükk:
ÜLDSÄTTED SUGULUSE KOHTA, 7. peatükk: PÕLVNEMISE KINDLAKSTEGEMINE, 8. peatükk: PÕLVNEMISEST TULENEV ÜLALPIDAMISKOHUSTUS, 9. peatükk: VANEMATE JA LAPSE ÜLDINE ÕIGUSSUHE, 10. peatükk: VANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED, 11. peatükk: LAPSENDAMINE; III osa: EESTKOSTE – 12. peatükk: EESTKOSTE ALAEALISE ÜLE, 13. peatükk: EESTKOSTE TÄISEALISE ÜLE, 14. peatükk: EESTKOSTE ERIJUHUD;

 

IV osa: RAKENDUSSÄTTED

 

§ 210. Seaduse kohaldamine

(1) Käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 211. Abieluvaraõigus

Kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut.

§ 212. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kohaldamine

(1) Abikaasad võivad ühe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist ühiselt teatada abieluvararegistri pidajale, et nad soovivad üle minna vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhtele, välja arvatud juhul, kui on algatatud lahutusmenetlus või kui abikaasade vahel sõlmitud abieluvaraleping näeb ette teisiti. Teade esitatakse koos avaldusega vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kohta abieluvararegistrisse kande tegemiseks notariaalselt tõestatud vormis. Teate esitamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 61, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

(2) Teate esitamise korral muutub kandemääruse tegemiseni omandatud ühisvara abikaasade kaasomandis olevaks varaks. Abikaasade mõttelised osad kaasomandis loetakse võrdseks.

(3) Kinnistute ja laevakinnistusraamatusse kantud laevade puhul võivad abikaasad kuue kuu jooksul teate esitamisest arvates kindlaks määrata teistsugused mõttelised osad. Selleks esitavad abikaasad kinnistusosakonnale notariaalselt tõestatud avalduse asjaomase kande parandamiseks. Mõtteliste osade teistsuguse kindlaksmääramise õigus lõpeb ka juhul, kui kinnistu suhtes viiakse läbi sundenampakkumine või kui kinnistule seatakse sundvalitsemine või kui kinnistusosakonnale esitatakse avaldus kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud abikaasade osade võrdsuse eeldusest võib kõrvale kalduda abieluvararegistri või kinnistusraamatu kandele tuginedes.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teate võib esitada igale abieluvararegistri pidajale. Kui abikaasadel on kinnisvara, peab avalduse saanud kohus edastama avalduse kinnistusosakonnale.

(6) Käesoleva paragrahvi alusel abieluvararegistrisse kande tegemise eest ei tule tasuda riigilõivu. Tehinguväärtuseks loetakse 5000 krooni.

§ 213. Lahutatud abikaasa ülalpidamine

Kui abielu lahutati enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse abikaasa ülalpidamisnõudele varem kehtinud õigust. See ei puuduta abikaasade vahel sõlmitud kokkuleppeid ülalpidamise kohta.

§ 214. Vanema hooldusõigus

(1) Vanema hooldusõigus loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest kuuluvaks lapse vanematele ühiselt. Hooldusõigust ei ole vanemal, kellelt vanema õigused on varem kehtinud perekonnaseaduse alusel ära võetud.

(2) Otsused, tuvastatud asjaolud ja abinõud, mille kohus või haldusorgan on vanema õiguste teostamise kohta teinud või määranud enne käesoleva seaduse jõustumist, jäävad edasi kehtima. Nende otsuste, tuvastatud asjaolude ja abinõude muutmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 123 lõiget 2 ja § 140 lõiget 2.

(3) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud.

§ 215. Eestkoste alaealise üle

Alates käesoleva seaduse jõustumisest kohaldatakse alaealiste üle seatud eestkoste teostamisele käesoleva perekonnaseaduse sätteid. Varem kehtinud seaduse alusel määratud eestkostjad jäävad edasi eestkostjateks.

§ 216. Eestkoste täisealise üle

Täisealiste isikute üle enne käesoleva seaduse jõustumist nende teovõimetuks tunnistamisel seatud eestkoste muutub käesoleva seaduse kohaseks eestkosteks. Eestkoste seadmisel jäävad kindlaksmääratud eestkostja ülesanded (pädevus) edasi kehtima.

§ 217. Abielu lõppemise aeg

Kui kohtuotsus abielu lahutamiseks on tehtud enne 1995. aasta 1. jaanuari, lõpeb abielu abielulahutuse registreerimisega perekonnaseisuasutuses.

§ 218. Abieluvararegistri seaduse muutmine

Abieluvararegistri seaduses (RT I 1995, 87, 1540; 2007, 67, 413) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kanne tehakse abikaasade notariaalselt kinnitatud avalduse või seaduses sätestatud juhtudel perekonnaseisuasutuse või notari digitaalallkirjastatud avalduse alusel. Abikaasade poolt tehtud avaldus võib sisalduda abieluvaralepingus.»;

3) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Kanne kustutatakse ja muudetakse abikaasade notariaalselt kinnitatud avalduse alusel. Abikaasade poolt tehtud avaldus võib sisalduda abieluvaralepingus.»;

4) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Seaduses sätestatud juhtudel võib avalduse esitada perekonnaseisuasutus või notar.»;

5) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) abieluvaraleping või seaduses sätestatud juhtudel perekonnaseisuasutuse või notari avaldus koos abikaasade poolt esitatud abiellumisavalduse koopiaga;»;

6) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 21 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad «ja kande avaldamise kulude»;

8) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

« 61) perekonnaseaduse § 212 lõikes 1 nimetatud abikaasade notariaalselt tõestatud teade, kui kande tegemist taotletakse perekonnaseaduse § 212 alusel.»;

9) paragrahvi 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kandemäärus, millega kandeavaldus jäetakse rahuldamata või millega määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, toimetatakse kätte mõlemale abikaasale ja neid registriasjas esindanud notarile, samuti avalduse esitanud perekonnaseisuasutusele või notarile tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.»;

11) paragrahv 30 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse paragrahvi ainsaks lõikeks ning lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 219. Alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmine

Alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT I 1998, 17, 264; 2006, 55, 405) § 20 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) teha lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ettepanek laps perekonnast eraldada;».

§ 220. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse muutmine

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (RT 1992, 28, 370; RT I 2009, 11, 67) §-d 63 ja 66 tunnistatakse kehtetuks.

§ 221. Korruptsioonivastase seaduse muutmine

Korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 2009, 5, 35) § 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesoleva seaduse §-s 9 loetletud kaasomandis olevad asjad ja õigused deklareeritakse, näidates ära ametiisiku osa kaasomandist. Ühisomandis olevast varast tuleb deklareerida ametiisiku nimele registreeritud vara ning ühisomandis olevad kinnisasjad ja transpordivahendid, sõltumata sellest, kelle nimele need on registreeritud. Varalisi kohustusi, mille eest ametiisik vastutab kaasvõlgnikuna seaduse kohaselt, ilma et ta oleks sõlminud võla aluseks olevat lepingut, ei pea deklareerima.»

§ 222. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmine

Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduses (RT I 1997, 51, 824; 2008, 56, 313) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Kui mees on andnud kirjaliku nõusoleku abikaasa kunstlikuks viljastamiseks, loetakse laps temast põlvnevaks.»;

2) paragrahvi 17 lõikes 4 asendatakse tekstiosa «perekonnaseaduse § 39 lõikele 3 ja §-le 41» sõnadega «isaduse omaksvõtu sätetele»;

3) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja teine lause;

4) paragrahvi 21 lõikes 3 asendatakse tekstiosa «perekonnaseaduse §-le 41 ning § 43 lõigetele 1 ja 3» sõnadega «isaduse omaksvõtu sätetele»;

5) paragrahvi 22 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse vastavalt perekonnaseaduse §-le 83 põlvnevaks naisest, kes on tema sünnitanud. Lapse põlvnemine isast tehakse kindlaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 17, 21 ja 22.»

§ 223. Nimeseaduse muutmine

Nimeseaduse (RT I 2005, 1, 1) § 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 14. Isikunime taastamine lapsendamise kehtetuks tunnistamise korral

(1) Lapsendamise kehtetuks tunnistamise korral taastatakse lapse lapsendamise eelne isikunimi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on vaja käesoleva seaduse § 4 lõikes 5 nimetatud isiku nõusolekut.»

§ 224. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmine

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse (RT I 1998, 107, 1766; 2008, 59, 330) § 19 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Alaealist isikut ei või steriliseerida.»

§ 225. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 2009, 48, 321) § 56 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Hagiavalduse esitamisel soetisvara tasaarvestamiseks või ühisvara jagamiseks perekonnaseaduse § 37 lõikes 1 ja § 53 lõikes 1 sätestatud alustel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast, kuid mitte rohkem kui 10 000 krooni.»

§ 226. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seadust (RT I 1995, 21, 323; 2009, 53, 360) muudetakse ja täiendatakse järgmiselt:

1) paragrahvi 154 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 3) kohtulahendist lapse vanemalt isikuhooldusõiguse piiramise või täieliku äravõtmise kohta;
4) kohtulahendist lapse vanematest eraldamise kohta;»;

2) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Laste hoolekande ning eestkoste korraldamiseks ja laste arenguks soodsa keskkonna kujundamiseks valla- või linnavalitsus:
1) toetab ning nõustab last, tema eestkostjat ja lapsi kasvatavaid isikuid, tehes koostööd perekonnaliikmete ja teiste isikutega ning asjaomaste asutustega;
2) töötab välja ja viib ellu lapsi arendavaid ja kaitsvaid sihtprogramme ja projekte;
3) vajaduse korral määrab lapsele või last kasvatavale isikule tugiisiku või -perekonna;
4) selgitab välja eestkostjateks sobivad isikud, teostab nende tegevuse üle järelevalvet ning teavitab kohut nendepoolsest kohustuste rikkumisest ja eestkostetava olukorrast;
5) aitab korraldada lapsendamist;
6) korraldab lapse hooldamise perekonnas, kelle liikmete hulka laps ei kuulu.»;

3) paragrahvi 251 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Perekonnas hooldamisele suunatakse orb ja vanemliku hoolitsuseta laps:
1) kelle vanemad on surnud, tagaotsitavaks kuulutatud või teadmata kadunud;
2) kelle vanematele on nende piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
3) kelle vanemate isikuhooldusõigus lapse suhtes on piiratud või täielikult ära võetud;
4) kes on vanematest eraldatud;
5) kelle vanemad kannavad eelvangistust või vangistust vanglas.»;

4) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) selgitab välja eestkostjateks sobivad isikud, teostab nende tegevuse üle järelevalvet ning teavitab kohut nendepoolsest kohustuste rikkumisest ja eestkostetava olukorrast.»;

5) seadust täiendatakse §-ga 282 järgmises sõnastuses:

« § 282. Täisealise isiku hooldus

(1) Valla- või linnavalitsus seab hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks, kui eestkoste seadmine sellele isikule ei ole vajalik. Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldaja ülesanded.

(2) Hooldust teostab valla- või linnavalitsuse poolt määratud hooldaja. Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul.

(3) Hooldaja võib hooldatavat esindada üksnes hooldatavalt saadud sellekohase volituse alusel.

(4) Valla- või linnavalitsus lõpetab hoolduse, kui seda soovib hooldatav või kui hoolduse seadmise alus on ära langenud.

(5) Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestab hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korra.»

§ 227. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197; 2009, 30, 178) § 219 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad «lapse lahutamisega perekonnast või vanema õiguste äravõtmisega» sõnadega «lapse eraldamisega perekonnast või isikuhooldusõiguse täieliku äravõtmisega».

§ 228. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseadust (RT I 1999, 101, 903; 2009, 24, 146) muudetakse ja täiendatakse järgmiselt:

1) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtulahendi või notariaalselt kinnitatud või tõestatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseadusele.»;

2) paragrahvi 231 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last perekonnaseaduse alusel ülalpidav isik, kes peab üleval kahte või enamat alaealist last, võib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest.»;

3) paragrahvi 26 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema enda ja perekonnaseaduse § 101 alusel tema ülalpidamisel oleva alla 26 aasta vanuse isiku koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud.»

§ 229. Võlaõigusseaduse muutmine

Võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2009, 18, 108) § 533 lõikes 2 ja § 550 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna «eestkosteasutuse» sõnadega «kolmanda isiku elukohajärgse kohtu».

§ 230. Perekonnaseaduse kehtetuks tunnistamine

Perekonnaseadus (RT I 1994, 75, 1326; 2006, 14, 111) tunnistatakse kehtetuks.

§ 231. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. juulil. 

Head lugemist ja paremini mõistmist elektroonilisest Riigiteatajast: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13240237

Kas ühiskonnas on meestel või naistel parem positsioon? Kui paljud töötajad on kokku puutunud sooliselt ebavõrdse kohtlemisega? Kes küsib sagedamini palka juurde – kas mehed või naised? Aga kes nõustusid sagedamini masu palgakärbetega? Kas emad ja isad peaksid vanemahüvitist võrdselt jagama? Kas tervishoiu ja sotsiaalsfääris peaks töötama enam mehi? Aga Riigikogus? Kelle ülesanne on pere majanduslik ülevalpidamine? Kes kogevad soolist või seksuaalset ahistamist? Kas seksi ostmine on normaalne tegevus? Kõiki neid ja paljusid teisi naiste ja meeste võrdõiguslikkusega seotud küsimusi lahkab elanikkonna uuring soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2009.

Eesti on demokraatlik riik, kus ametlikult püüeldakse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse poole. Soolist võrdõiguslikkust mõjutavad lisaks seadustele ja poliitikatele aga olulisel määral inimeste hoiakud. Nende hoiakute aga ka naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning ebavõrdsust puudutava olukorra selgitamiseks viidi 2009. a Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi küsitlusuuring „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2009“. Antud uuringus hõlmatavate teemade valikul on lähtutud arusaamast, et soolise võrdõiguslikkuse puudumine avaldub naiste ja meeste erinevas ligipääsemises erinevatele ressurssidele – näiteks poliitilisele võimule, tööle, rahale (töötasu), aga ka ajale. Seega olid 2009. a monitooringu olulisemateks teemadeks töö ja töötamine, töö ja pereelu ühitamine, haridus ja laste sotsialiseerimine (sh füüsiline karistamine), osalemine poliitikas, turvalisus ning majanduslik sõltuvus ja toimetulek.

Sotsiaalministeerium ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus korraldas 30. juunil kell 13.00 Eesti Vabaõhumuuseumis (Vabaõhumuuseumi tee 12) asuvas Kolu Kõrtsis soolise võrdõiguslikkuse monitooringu 2009 tutvustuse.

 

Ürituse kava oli järgmine:

 

13.00 Avasõnad – Christian Veske, Sotsiaalministeerium (soolise võrdõiguslikkuse osakond)

13.15 Eestimaalaste hoiakud Euroopa võrdluses Eurobaromeetri tutvustus – Ariane Fontenelle, Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat

14.00 Võrdväärsus ja ebavõrdsus ühiskonnas ning tööelus – Liina Järviste, Sotsiaalministeerium (sotsiaalpoliitika info ja analüüsiosakond)

14.45 Kohvipaus

15.15 Töö ja pereelu, turvalisus, poliitika – Liina Järviste

16.15 Küsimused ja arutelu

16.45 Kokkuvõte

Jagati erinevaid trükimaterjale monitooringu kohta. EPNÜ esindajana osales Mare Abner

 

Lisaks on võimalik lugeda sellel teemal:  

• Kadi Viigi ettekanne

http://www.iu.ee/includes/Moodulid/CMS/Komponendid/Failid/download_file.php?file_id=215

• intervjuu Margit Sarvega

http://www.ap3.ee/?PublicationId=fcc3382f-dcf7-4e84-8c15-dea51a212916  

Eesti Puuetega Naiste Ühing korraldas 5. juunil teabepäeva Palmse mõisa-vabaõhumuuseumi koolituskeskuses. Teemaks oli puudega naise toimetulek ja tööelu. Koolituskeskus oli hästi ligipääsetav kõikidele erivajadustega naistele.

Samal päeval toimus ka EPNÜ üldkoosolek, kus võeti vastu otsus, et meie ühing peab arenema puuetega naiste ja perede ühenduste liiduks järgneva kahe tegutsemisaasta jooksul. Struktuuri ja põhikirja muutust arendavad EPNÜ juhatuse liikmed koos oma partneritega. Ülemineku juhatusse valiti samad liikmed tagasi: Marju Reismaa, Ester Kets, Maarja Kaplinski, Mai-Liis Käärd, Jelena Pipper, Liia Lumilaid ja Mare Abner.

Suur tänu EPNÜ teabepäeva toetajatele, külalistele ja võõrustajatele: Tallinna ja Tartu Linnavalitsustele invatranspordi toetuse eest, Riigikogu liikmete – Toomas Trapido, Siiri Oviir, Ivi Eenmaa, Maret Maripuu, Mari-Ann Kelam – annetuste eest.

Täname Palmse mõisa-vabaõhumuuseumi direktorit Maie Urbast ülevaatliku vestluse ja tähelepaneliku suhtumise eest.

Samuti täname Maire Lahte, kes tutvustas meid Naiskodukaitse tegevustega, vabatahtlikku Reet Laja, kes modereeris ühingu teabepäeva ning meie toetajaliiget Ano Laant, kes sel korral toetas meid maitsva einega.

Mare Abner

EPNÜ juhatuse esinaine

Mare.Abner@gmail.com