Sotsiaalministeerium saatis e-õigusesse määruse eelnõu, mille eesmärk on soolise võrdõiguslikkuse edendamine töötuturul. Erinevate tegevuste ning avatud taotlusvoorudega toetatakse soolise võrdõiguslikkuse edendamist tööturul järgmistel aastatel 24,5 miljoni krooniga.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on oluline innustada lisaks tavapärastele tööturu ergutamise meetmetele ka arusaama, et tööturul peavad kõigil olema võrdsed võimalused. „Eesti majandus hakkab tasapisi kriisist kosuma. Võrdõiguslikkuse taotlusvoorus ootame osalema projekte, mis aitavad kaasata seni erinevatel põhjustel tööturult kõrvale jäänud inimesi. Tähtis on kasvatada mõistmist, et ühiskonna arenguks on vajalik iga inimene ja tema panus,” lisas Pevkur.

Järgmisel aastal avanevast taotlusvoorust on võimalik taotleda toetusi tööelu kvaliteedi parandamiseks soolist võrdõiguslikkust edendavate tegevuste abil. Näiteks on võimalik toetada haavatavatele sihtrühmadele suunatud tööturuga seotud teenuste pakkumist. Haavatavateks sihtrühmadeks peetakse siinkohal vähemusgruppidesse kuuluvaid naisi, naistevastase- ja perevägivalla ohvreid, inimkaubanduse ohvreid ning prostitutsiooni kaasatuid. Toetatakse ka töö- ja haridusturu osapooltele suunatud teavituskampaaniate läbiviimist, mis tõstavad nende teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest, sellealastest õigusaktidest ja inimeste õigustest üldiselt.

Samuti toetatakse soolise võrdõiguslikkuse alaste uurimuste läbiviimist, mis aitavad analüüsida tööelu reguleerivaid poliitikaid ja tööturgu soolise võrdõiguslikkuse aspektist.

Kokku rahastatakse prioriteetset suunda „Pikk ja kvaliteetne tööelu” Euroopa Sotsiaalfondist kahe miljardi krooni ulatuses. Meetme „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine” maht aastatel 2007-2013 on 24 470 588 krooni, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 20 800 000 krooni ja Eesti riigi poolne kaasfinantseerimine 3 670 588 krooni. Avatud taotlusvoorudele on planeeritud vahendeid kokku 8 235 294 krooni, millest ESF toetus moodustab 7 000 000 krooni, Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavad täiendavad vahendid 823 529 krooni ja projektide omafinantseering peab olema vähemalt 411 765 krooni.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumitele, Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutusele Innove, prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu” seirekomisjonile ning erinevatele naisorganisatsioonidele.

Lisainfo:
Määrus e-õiguses: http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=277422  

Eli Lilles
Pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
eli.lilles@sm.ee
www.sm.ee  

Sooline võrdõiguslikkus tähendab enamat kui lõpu tegemist vägivallale. Pressiteade 26.01.2010.

Naiste õigused / võrdsed võimalused

Naistevastase vägivallaga võitlemine on vajalik, kuid sellest ei piisa soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ütleb esmaspäeval Naiste Õiguste ja Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjoni omaalgatuslikult koostatud raport soolise võrdõiguslikkuse kohta EL-s. Kõikjal Euroopas tuleb tegelda ka isapuhkusega ning see tuleb asetada samasse konteksti sünnituspuhkusega, et naisi tööturul paremini kaitsta.

Komisjon kutsus Euroopa Komisjoni üles toetama igassugust ettepanekut, mille eesmärgiks on kehtestada kõikjal EL-is õigus isapuhkusele sätestades, et sünnituspuhkusele ja isapuhkusele tuleb läheneda ühtmoodi, et naisi tööturul paremini kaitsta.

Naistevastase vägivalla kaotamine

Raport väidab, et naistevastane vägivald kõikides tema vormides on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamise peamisi takistusi ning üks kõige enam levinud inimõiguste rikkumise vorme, mis ei tunne ei geograafilisi, majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid piire. Euroopa Parlamendi liikmed õnnitlesid Hispaaniat kui EL eesistujariiki tema kavatsuse puhul seada oma prioriteediks naistevastase vägivallaga võitlemise ning kutsus tulevasi eesistujariike üles samuti käituma.

Komisjon tegi ettepaneku korraldada Euroopa naistevastase vägivallaga võitlemise aasta, rõhutades, et peaaegu iga neljas naine Euroopas kannatab füüsilise ning üle 10% naisi seksuaalse vägivalla all.

Raport toetab Hispaaania kui eesistujariigi ettepanekut asutada soolise vägivalla Euroopa seirekeskus, seada kõikjal Euroopa Liidus sisse naiste kaitsmisele suunatud ”Euroopa halduskohtute korralduse mehanism” ning ohvritele suunatud EL ühine tugitelefon.

Praeguseks on ainult 16 EL liikmesriiki ratifitseerinud Euroopa Nõukogu inimkaubandusega võitlemise konventsiooni, mis on kõige jõulisem Euroopa õigusakt inimkaubanduse kui kaasaegse orjandusega võitlemisel. Euroopa Parlamendi liikmed toetavad Euroopa Komisjoni poolt rikkumismenetluse kasutamist selleks, et kohustada liikmesriike siseriiklikku õigusse vastavaid EL direktiive nõuetekohaselt üle võtma.

Naiste tööhõive toetamine

Euroopa Parlamendi liikmed märkisid, et alates 2000. aastast on naiste ja meeste keskmine palgalõhe jäänud 14%-17% tasemele hoolimata mitmetest meetmetest, mida on rakendatud palgalõhe vähendamiseks. Nad juhtisid samuti tähelepanu sellele, et Euroopa kriisist väljumise kavad keskenduvad valdkondadele, kus valitseb meeste ülekaal, mis kaldub soolist ebavõrdsust mitte vähendama, vaid suurendama.

Raport juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi 2008. aastal oli akadeemilises õppes naisi 58,9% ning naiste ülekaal valitseb ettevõtluse, juhtimise ja õiguse õppesuundadel, on naisi äärmiselt vähe vastutusrikastel kohtadel firmades ja poliitilistes organites.

Komisjoni liikmed kutsusid üles seadma kohustava iseloomuga eesmärke soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks tööhõives ning palusid liikmesriikidel astuda samme, tehes seda just õigusruumi tugevdamise kaudu, et saavutada sooline tasakaal vastutusrikastel kohtadel ettevõtetes, valitssussektoris ja poliitikas.

Juurdunud arusaamade ületamine

Raport toetab komisjoni üleskutset toetada teadlikkuse tõstmise kampaaniaid koolides, töökohtadel ja meedias, et võidelda seksistlike stereotüüpide ning naisi alavääristavate kuvandite kasutamisega.

Naiste õiguste harta

Euroopa Parlamendi liikmed soovivad Euroopa naiste õiguste hartas näha vahendit, mis toob kaasa tõelise edasimineku naiste õiguste kaitsmisel kõikjal Euroopa Liidus ning loob mehanismi, mis tagaks soolise võrdõiguslikkuse saavutamise sotsiaalsfääri, majanduse ja poliitilise elu kõikides valdkondades.

Komisjon kiitis Marc Tarabella (Sotsiaaldemokraadid ja Demokraadid, Belgia) koostatud 2009. aasta raporti naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus heaks 15 poolthäälega. Vastu oli viis liiget ning hääletamisest loobus 7.

Plenaari juhataja: Eva-Britt Svensson (Euroopa Ühendatud Vasakpoolsed ja Põhjala Vasak-Rohelised, Rootsi)
Hääletus leiab plenaaril aset veebruari 1. istungil

Pressiteate tõlkis ENÜ

Rohkem pressiteateid leiate aadressilt: http://www.europarl.europa.eu/news/expert/default_et.htm  

EL eesistujamaa prioriteetide hulgas on vastavalt tänasele pressiteatele ka järgmised:
Women’s Rights and Gender Equality Eliminating violence against women, the so-called "Maternity leave Directive", women’s full participation in the labour market on an equal footing with men and reducing gender pay gap were the key issues discussed at the Women’s Rights and Gender Equality Committee meeting with Spanish minister for equality Bibiana Aído Almagro on Monday.MEPs wanted to hear more about specific measures the Spanish Presidency plans to improve the situation of women. By creating a European Observatory on Gender Equality and a European Protection Order for example, comparable data based on a set of common indicators and best practices could be exchanged to further the fight against gender violence, said Ms Aído Almagro.

Saadame teile ülevaate tööturumeetmetest, mille on välja töötanud Sotsiaalministeerium, et toetada tööandjaid töökohtade loomisel ja säilitamisel, töötu tööle võtmisel ning koondamise läbiviimisel.

Neid meetmeid osutab tööandjale Eesti Töötukassa (www.tootukassa.ee )

1. Palgatoetust makstakse2010. a tööandjale, kes võtab tööle vähemalt 6 kuud (16–24-aastane 3 kuud) töötukassas arvel olnud töötu. Toetuse suurus on 50% töötaja palgast (maksimaalne töötasu alammäär). Tähtajatu töösuhte puhul makstakse palgatoetust 6 kuud ja tähtajalise (vähemalt 6 kuulise) töösuhte puhul poole töösuhte kestuse vältel.

2. Tööpraktika käigus on tööandjal võimalus välja õpetada sobiv töötaja ja töötul võimalus saada praktiline töökogemus. Praktika kestus on kuni 4 kuud. Tööandjale makstakse juhendamistasu ning töötule stipendiumi ja sõidutoetust.

3. Puude või pikaajalise tervisehäirega inimeste töötamise toetamiseks abistab töötukassa puudega inimest töövestlusel, võimaldab töötada koos tugiisikuga, annab töötamiseks abivahendi ning hüvitab tööruumi või töövahendi kohanduse.

4. Reageerimine suurematele ja/või olulise mõjuga koondamistele hõlmab järgmist:
· koondatavate teavitamine (tööõigus, tööturuteenused, koolitusvõimalused, hüvitised ja toetused jms), töövahendus ja muu uue tööl leidmiseks vajalik abi;
· tööandja nõustamine koondamise läbiviimisel ja tagajärgede leevendamisel.

5. Tööandjale vajaliku tööjõu vahendamiseks osutab töötukassa töötajate värbamist toetavaid teenuseid (sh eelvalik, tööandjate ja tööotsijate kohtumiste korraldamine jms). Koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (www.eas.ee ) aidatakse alustavatel ja laienevatel ettevõtjatel leida sobivat tööjõu ning vajadusel viiakse läbi koolitus.

Juhul kui kirja ei kuvata korrektselt vaadake siit: www.rik.ee/e-mail/est  

——————————————————————————–

Labour market services for employers www.rik.ee/e-mail/eng  
Услуги рынка труда для работодателей www.rik.ee/e-mail/rus  

——————————————————————————–

Eesti Töötukassa
Sotsiaalministeerium
Registrite ja Infosüsteemide Keskus

3. veebruaril toimub Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse korraldatud seminar “Soolisus ja tööturg – võrdsed võimalused tööturul” Clarion Hotel Euroopa (Tallinn, Plaadi 5) Põhja-Euroopa konverentsisaalis.

Üritus on osavõtjatele tasuta. Osavõtuks palume eelregistreerida e-maili aadressil

liivi.pehki@enut.ee hiljemalt 31. jaanuariks

Seminari kava

9.30- 10.00 Kogunemine ja tervituskohv
10.00-10.15 Sissejuhatus ja avasõnad, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine
10.15-10.45 ENUT eestkoste tegevus soolise võrdõiguslikkuse edendamisel tööturul, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine
10.45-11.30 Meeste ja naiste positsioon Eesti tööturul, Kadi Viik, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja
11.30-12.00 Sootundlik organisatsioonikultuur Tartu Ülikooli näitel, Mari Nõmm, Tartu Ülikooli personaliosakonna juhataja
12.00-12.30 Lõuna
12.30-13.30 Sooline võrdõiguslikkus personalipoliitikas, Margo Peetsalu, Pirjo Turk ja Hille Hanso, soolise võrdõiguslikkuse konsultandid
13.30-14.00 Ametiühingute roll ja võimalused soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, Peep Peterson, Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu juhatuse esimees
14.00-14.30 Arutelu ja kokkuvõtete tegemine, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine

Seminar toimub projekti „Jätkusuutlik kodanikuühiskond on sooliselt tasakaalus ühiskond“ raames. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

9.-21. veebruaril leiab Solarise keskuses aset ökoloogiasõbralike disainesemete heategevuslik näitus-müük, mille tulust toetatakse Eesti Liikumispuudega Inimeste Liitu, et soetada kõnnirobot 4-12-aastastele lastele (www.elisabet.elil.ee). Näitusel saab vaadata ja osta taaskasutusprintsiibil värskendatud ja ümberdisainitud vintage-mööblit, Reet Ausi uuskasutus-disainrõivaid, Kristjan Induse kelmikaid sisustuselemente, Anni Varmi ootamatu vormiga valgusteid ja Eesti ehtekunstnike loomingut.

Müüki tulev vintage-mööbel, mida sai detsembri alguses näha ka Soosoo galeriis, on sündinud projektis, kus disainerid Inge Peetris, Eve-Lii Sandre (Sadolini Värvikeskus) ja Marit Mõrd koostöös mitmete Eesti ettevõtetega renoveerisid kasutatud mööblit aastatest 1940-1990, andes sellele uue näo ootamatu lisamaterjali, värvilahenduse, dekoratsiooni või muutunud funktsiooniga. Enamus renoveerimiseks kasutatud materjale olid seisma jäänud tooted ja tootmis- või laojäägid, seega uuestisündinud mööbliesemete eesmärk on propageerida taaskasutust ja uuendusmeelset säästlikku mõtteviisi.
Kahel nädalavahetusel toimuvad Solarise keskuses paralleelselt uuskasutusnäitusega ka töötoad, kus Sadolini Värvikeskuse eksperdid näitavad ning juhendavad, kuidas renoveerida kasutatud mööblit, samuti valmistatakse kohapeal ehteid ja tarbeesemeid.

Projekti toetavad: Profiil Pluss, Sadolini Värvikeskus, Tederdisain, Espak, Nevotex Eesti, Männiku Saekoda, Uuskasutuskeskus, Lahepuu OÜ, Soosoo galerii, Põrrand ja Zein, Smartex Disain, SR Veod, Alfalend OÜ

Lisainfo:
Inge Peetris
50 57099
inge.peetris@gmail.com  

Auli Lõoke
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht
5293144
elil@elil.ee  

Kui tunned, et üksi enam ei jõua, ning ka koos ei ole parem…
Kui tunned, et muremõtted hõlmavad enamuse sinu ärkveloleku ajast….
Kui sind valdab lootusetuse tunne, sinu jõud on otsas ja sulle ei paku enam midagi elus rõõmu …..
Kui vajad nõu ja toetust oma otsuste tegemisel…..
Kui vajad inimest, kes sind tingimusteta kuulaks…..

Nüüd pakub Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukoda psühholoogilise nõustamise teenust erivajadustega inimestele.

Nõustamine on suunatud puudega inimestele ning tema lähedastele.

Vastuvõtt toimub tööpäeviti Tallinnas, Toompuiestee 10, 2. korrusel, tuba 210 (Eesti Puuetega Inimeste Koja maja. Ligipääs 2.korrusele spetsiaalse liftiga. Kliendid saavad parkida hoovis tasuta!).

Vajalik eelnev registreerimine kas telefonitsi 6616741 või meilitsi: kairito@hot.ee  

Neile, kel pole võimalik kohapeale tulla, pakume samal meiliaadressil ka
e-nõustamist!

Nõustaja: Kairi Tozen-Pütsepp (Tartu Ülikool, psühholoogia; Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, kriisinõustamine; 5-aastane töökogemus erivajadustega inimestega).

Teenus on kliendile TASUTA.

Huvi korral pakume ka enesearengu grupitööd (psühhodraama meetodil) ja pere- ning paariteraapiat. Teenuse hind 100 eek/inimene.

Teenust toetab Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukoda.

Täna mõeldakse Louis Braille’le.
Pressiteade.

04. jaanuar 2010

4. jaanuaril mõtlevad paljude riikide, ka Eesti pimedad inimesed Louis Braille’le, kelle 201. sünniaastapäeva täna märgitakse. Selle, väga noore mehena aastail 1825-1829 punktkirja loonud pimeda prantslase tehtu tähendus on suur nii tema saatusekaaslastele kui kogu maailmale. Punktkirja kasutusele võtmine avardas tunduvalt pimedate võimalusi haridust omandada. See on juhtinud ka nägijate tähelepanu pimedatele inimestele ja nende probleemidele.

Maailmas on alates 2001. ja Eestis alates 2004. aastast märgitud iga aasta 4. jaanuaril punktkirjapäeva. Eestis korraldati mullu 4. jaanuarist, punktkirjapäevast kuni 15. oktoobri, valge kepi päevani üritusterohke sari “Braille 200”.

Kindlasti on paljud inimesed märganud ravimipakenditel reljeefseid punkte. Neile karpidele on punktkirjas kirjutatud ravimi toimeaine. Pimedad inimesed loevad seda kirja sõrmede abil.

Eestis õpetatakse pimedatele lastele punktkirja Tallinna Heleni Koolis ja Tartu Emajõe Koolis ning täiskasvanutele projektipõhiselt pimedate ühingutes. Suurim punktkirjas raamatute valmistaja on Tallinnas asuv Eesti Pimedate Raamatukogu. Punktkirja kirjutusvahendeid on võimalik osta MTÜ Jumalalaegas abivahendikeskusest Silmalaegas.

Paraku ei valda veel kõik pimedad inimesed punktkirja. Põhjus on selle kirja täisealistele õpetamise piiratud rahastamises. Viimastel aastatel on tunduvalt suurenenud punktkirjas kooliõpikute valmistamise maht. Siiski ei ole tavakoolides õppivatel pimedatel lastel veel kõiki õppematerjale punktkirjas.

Louis Braille’st ja punktkirjast võib enam lugeda portaalist

www.braille.ee  

Priit Kasepalu,

Eesti Pimedate Raamatukogu direktor

Telefon 674 8965

e-post: priit@epr.ee  

Kommentaar: Nägemata nähtud maailmas

Mullu valge kepi päeva eel avati Tallinnas Eesti Tervishoiu Muuseumis näitus “Nägemata nähtud maailm”. Näitus kajastab Eesti pimedate ja vaegnägijate elu, tööd ning õpinguid. Sellega tähistab muuseum ka oma 85. sünnipäeva.

Eesti Tervishoiu Muuseum peab oluliseks läbi oma tegevuse pöörata tähelepanu erivajadustega inimeste igapäevastele toimingutele.

Tartus pimeda ajaloodoktori Aldo Kalsi eestvedamisel tegutsenud isetegevusliku Eesti Pimedate Muuseumi kogud usaldati Eesti Tervishoiu Muuseumi hoolde. Suur hulk huvipakkuvaid, pimedate elu ja tööd meenutavaid eksponaate on senini vaba ekspositsioonipinna puudumise tõttu publiku silmade eest varjule jäänud. Sel näitusel saab näha nii ajaloolisi, pimedate muuseumi kogusse kuulunud esemeid kui ka kaasaegseid pimedate ja vaegnägijate igapäevases õppe-, töö- ning elukorralduses asendamatuid abivahendeid.

Näituse korraldamise üks eesmärk on pakkuda nägijatele vahetut võimalust tajuda nende keskel elavate nägemispuudega inimeste maailma ja pimedaid ning vaegnägijaid seeläbi paremini mõista.

Muuseum kutsub huvilisi registreeruma näituse muuseumitunnile telefonil 641 1732. Muuseumitund sobib suurepäraselt lastele, noortele ja täiskasvanutele. Selles saab läbida pimetunnelit, jälgida olmeelu läbi nägemispuudega inimese silmade, katsetada harjumuspäraseid tegevusi nägemismeelt kasutamata ja spetsiaalses kunstitunnis proovida joonistamist, kasutades selleks pimedatele mõeldud joonistustarbeid.

Näituse ajal on tööpäevadel võimalik jälgida kohapeal harjategemist. Samuti saab osta Pimedate Töökeskuses Hariner valmistatud tooteid.

Näitus jääb avatuks 30. jaanuarini.

Margus Jurkatam,

Eesti Tervishoiu Muuseumi direktor

Telefon 641 1731

e-post: margus@tervishoiumuuseum.ee

Teade meililist
Teade@ppy.ee
http://ppy.ee/mailman/listinfo/teade_ppy.ee  
 

Sõltumatuid naisi on alati peetud deemonlikeks, kirjutab Airi-Alina Allaste.

Lilith oli tulest ja Aadam loodi savist. Aadamat tõmbas vastupandamatult tule poole ning ta ihaldas ja jälitas Lilithit. Lilith küll õnnistas teda oma kallistustega, kuid hõljus siis narritades taas eemale. Aadam jäi temast alati pisut kaugele ja siis, ühel päeval, nägi Aadam oma armastatut Saatana embuses. Kui Jumal nägi Aadama suurt kurvastust, hakkas tal temast kahju ja ta lõi talle uue naise Eeva, kelle loomuses Aadama küljeluust looduna oli kuuluda mehele. Ta oli malbe, hoolitsev ja austav ning tasahilju Aadama kaotusvalu kustus ja ta hakkas armastama oma truud Eevat.
See on üks tuhandetest Lilithiga seotud müütide kirjanduslikest versioonidest. Siin toodud kujul tulest, aga müütides sagedamini tuulest Lilithi kuju on esitatud mitmeti. Positiivsete tõlgenduste valguses käsitletakse tema seksuaalsust ja vabadust kui ürgse naiseliku jõu allikat, mis on sütitajaks nii elus kui ka loomingus. Näiteks Sumeri müütides oli ta algselt naiselikkuse ja laste sünnitamise jumalanna. Patriarhaalsuse võidukäiguga muutub Lilith deemonlikuks. Negatiivseid konnotatsioone omistatakse pigem Lilithile kui mehe partnerile ning need keskenduvad tema liiderlikkusele ja saatanlikku päritolu lõbujanule. Lilith on siis ilus, aga kuri deemon. Araabia müütides varastab ja tapab ta lapsi ning lääne müstikas kasutab „püha vaimu” väge hämaratel eesmärkidel. Ta on egoistlik libu, kes ei saa kogeda armastuse õnne ega emarõõmu. Tõeline naine on mehele pühenduv Eeva. Seda müüti võiks tinglikult pidada vastandlike naisetüüpide eristuseks, mida saab suhestada paljude naisekuvanditega.
Spekulatiivselt teemat edasi arendades võiks Lilithit seostada femme fatale’i naisetüübiga – olulise arhetüübiga kunstis ja kirjanduses. Talle omistatakse kohati üleinimlikke võimeid ja käsitletakse vampiiri või deemonina. Tegemist on naisega, kes suudab soovi korral mehe võrgutada ja naiselikke võlusid kasutades enesele allutada. Selline naisetüüp esindab võimu võimalust patriarhaalses kultuuris, kus naise ühiskondlik eneseteostus oli mehe abita kas võimatu või väga raske. Deemonlikud sugemed temas on samuti seletatavad hirmuga traditsioonilisest naiserollist kõrvale kaldumise ees.

Sa pead valima!
Tänapäeva võimukas naisetüüp, keda võib hea tahtmise juures osalt seostada eelmisega, on karjäärile orienteeritud bitch. Väljend, mis varem seostus pigem norme murdva seksuaalkäitumisega, on algsest tähendusest kaugenenud ja viitab eelkõige läbilöögivõimele ja võimuihale. See võiks teda ühendada kirjandusliku femme fatale’iga, aga enese realiseerimise vahendid on ühiskonna muutumisega mitmekesistunud. Bitch on stereotüüpselt ilus, osav, julm ja enesekeskne. Ta kasutab oma välimust, teravat mõistust ja vajaduse korral ka teravaid küünarnukke, et ühiskonnas edukalt läbi lüüa, tallates üle nõrgematest ja võrgutades tugevamad isased. Kuigi ka Eestis omandavad karjäärinaised kohati südametu ja negatiivse kuvandi, ei ole ta etableerunud ühiskonna avalikus teadvuses omandanud tüübina olulist rolli.
Klassikalised vastandlikud naisetüübid on madonna ja hoor: kui naine ei mahu pühaliku, puhta ja neitsiliku kuvandi alla, on ta järelikult räpane. Popkultuuris on selgelt esile tulnud tütarlapse seksuaalsusele konstrueeritud bipolaarsed tüübid. „Kes sa siis olla tahad? Nice girl või cunt? Sa ei saa olla mõlemat, vaid pead valima,” ütleb John Travolta filmis „Saturday Night Fever” naissoost tegelasele. Muusika- ja stiilikesksetes subkultuurides on tüdrukute valikuks sageli olnud esimesele nimetatule vastav sõbratari või teisega seostuv litsaka tüdruku, groupie roll. Tänapäevane naisekäsitlus ei ole alati enam nii kitsalt piiritletud. Võiks öelda, et jaotus „korralikuks” ja negatiivse konnotatsiooniga „kergemeelseks” tüdrukuks hakkab hajuma. Ka Eesti noorema põlvkonna avangardistlikus (underground-) kultuuris on poiste unistuste tüdrukuks stereotüüpselt pigem psychobitch – irratsionaalne, enesekeskne, metsikute eluviisidega tütarlaps, keda armastatakse tema meeletuse pärast. Malbe, heegeldav ja kodus kokkav sõbratar on jäänud vähemalt underground scene’i ringkondades pigem ebahuvitavaks ja vähe atraktiivseks. Samal ajal on soorollid ja ootused peavoolu popkultuuris osalevate tütarlaste (näiteks poplauljate) puhul püsinud pigem konservatiivsed ja üleastumistega võib kaasneda kahtlane maine.

Beibe nõrkus ja ema jõud
Eesti ühiskonnas levinumad naiselikkuse tüübid on ka laiemalt pigem traditsioonilised. Vulgaarsotsioloogiliselt ja lihtsustatult võiks neid jagada kaheks. Esiteks naine kui beibe: eelkõige õrn ja habras seksuaalobjekt, keda mees ihkab omada, hoida ja hellitada. Tema peamine olemus on olla ilus, ihaldusväärne ja sulnilt erootiline: panna mees end armastama ja enese eest hoolt kandma. Sellist naiselikkuse tüüpi toetavad ja harivad naisteajakirjad, mis õpetavad, kuidas teha meest õnnelikuks, ja jagavad näpunäiteid vooditrikkideks, et „mees ei raatsiks sust enam lahti lasta”. Ühiskondlik suhtumine sellisesse naisetüüpi sisaldab negatiivset varjundit: peaasjalikult seksuaalsusele tuginev identiteet loob assotsiatsioone enesemüümise ja parasiteerimisega. Sageli hakkavad toimima ka arhailised stereotüübid – ilus naine on kindlasti rumal – ja beibe tüüpi naisi käsitatakse mehele alluvate seksinukkudena.
Teine, Eestis esimesest tüübist hoopis vähem avalikku tähelepanu saanud, kuid igapäevaelus ilmselt levinum naisetüüp on naine kui ema. Ma ei pea siin silmas otseses mõttes laste olemasolu, vaid pigem sotsiaalset emadust – emotsionaalselt jõulist naisetüüpi, kes on hoolitsevaks toeks nii oma lastele, mehele kui ka vajaduse korral näiteks kolleegidele. Selline naine on „tugistruktuur”, tänu kellele igasugune süsteem toimib, aga kes ise jääb sealjuures valdavalt nähtamatuks. Ta korraldab perekonna elu, tegeleb lastega ja toetab oma abikaasat. Töösfääris on ta sageli assistent, kes hoiab direktori varjus üleval organisatsiooni tegevust ja suhteid. Tal on lähedal seisvatele inimestele tavaliselt väga suur mõju, aga tema roll on laiemale ringile tundmata ja tunnustamata. Tema tegelikku panust teab vaid abikaasa või ülemus, kellele langeb selle eest avalik aupaiste. Mõlema tüübi puhul on tegemist teatavas mõttes mehe atribuudiga, keda eristab peamiselt see, et esimene annab end mehele hoolitseda ja teine pühendub tema eest hoolitsemisele.
Muidugi on Eestis aina rohkem naissoost inimesi, kes kummagi tüübi alla ei kuulu ja kes realiseerivad end eelkõige isiksusena ja mitte ainult traditsioonilises mõttes naisena. Samal ajal ei seostu eneseteostus ja ühiskondlik aktiivsus Eesti ühiskonnas vähemalt keskealise ja vanema põlvkonna seas siiani enamasti naiselikkusega ja seda peetakse mehelikkuse näitajaks.

http://www.epl.ee/artikkel/485678

Kairi kommentaar:

Saadan teile taas ühe artikli seoses naiseks olemisega. See ilmus Eesti Päevalehe lisas Möte 30. detsembril 2009. Omalt poolt tahaksin sellest artiklist välja tuua ilusa mõtte naiste kohta, mis ilmselt käib ka paljude kohta meist. Olen otsinud viisi, kuidas kirjeldada seda lisaväärtust, nüüd siis leidsin ühe üsna hea viisi selle jaoks: vt tumedalt märgitud osa

Eesti Päevaleht, 17. detsember 2009.

Detsembri esimesel nädal paigaldas Skype videotelefonid Pelgulinna sünnitushaiglasse Tallinnas ja TÜ kliinikumi naistekliinikusse Tartus.

Videotelefonid aitavad värsketel lapsevanematel pidada ühendust pere ja sõpradega oma elu tähtsaimatel hetkedel.

Pärast sünnitust ootavad noored emad põnevusega hetke, mil nad saavad vastsündinu haiglast koju viia. Nüüd saab ema juba haiglas olles võimaluse videotelefoni kaudu koduste ja lähedastega suhelda. Veelgi olulisem on videotelefon emadele, kes peavad haiglas viibima teatud põhjustel oodatust kauem.

Projekti idee ja algatus tuli Skype’ilt. Idee sai alguse Poolast, kus see leidis sooja vastuvõtu nii lapsevanemate kui ka haigla personali seas. Lisaks Eestile plaanitakse sellist projekti ka teistes Euroopa riikides.

Haiglatega lepiti kokku kolmekuuline testperiood. Pärast seda otsustab haigla, kas ta soovib videotelefoni endale jätta või ei. Telefonid paigaldatakse haiglakoridoride hubastesse nurgakestesse.

http://www.epl.ee/artikkel/485037  

Eesti Päevaleht, 17. detsember 2009

On teada, et hea füüsiline enesetunne ja tervis pikendavad vanemate inimeste eluiga.

Soomes tervisekaitsealal magistrikraadi kaitsnud Tiina-Mari Lyyra väitekirjast tulenevalt on pikema eluea juures olulise tähtsusega veel elutahe, rahulolutunne ja sotsiaalne tugi.

Lyyra märkas väitekirja jaoks uurimistööd tehes, et 80-aastastel ja vanematel vähendas eluga rahulolu ka suremise riski. Kui inimene on rahul hetkeolukorraga, kingib see talle elutahet ja heaolutunde. Neil, kellel selle-alased näitajad olid uuringus väiksemad, oli ka kõrgem risk surra. Eriti vanemaealiste inimeste puhul on väga oluline see, et nende igapäevane elu sujuks hästi. „See on tähtsam sellest, mis on elus varem saavutatud. Seetõttu ongi olulised elutahte ja rahuloluga seotud asjad,” ütleb Lyyra.

Väitekirja teisest osast selgus, et eakatele naistele lisab elupäevi see, kui neil on olemas turva- ja ühtekuuluvustunne ning neid austatakse ja vajatakse. Need omadused on olulised nii demograafilises, psüühilises kui ka füüsilises mõttes. Olemas on ka seos positiivsete tunnete ja haiguste vahel.

„Psühhosotsiaalsed omadused mõjutavad eaka inimese tervist. Kui inimene on kaitstud stressiolukordade eest ja talle on antud eneseväärikuse tunne, annab see talle jõudu ja motivatsiooni enda eest hoolitsemiseks,” usub Lyyra.

http://www.epl.ee/artikkel/485039

Siin ka Kairi kommentaar artiklile:

Artiklis olev info on küll iseenesest mõistetav, ent mõtlen siin, et ehk aitab see paremini mõista, mida vajavad ka puuetega inimesed selleks, et end hästi tunda ja mida lähedased saaksid teha selle heaks.