Tallinna Ülikoolis tehtava doktoriuuringu raames toimub üle-eestiline küsitlus psühhosotsiaalse kriisiabi kohta. Eraldi on küsimustik spetsialistidele / ametnikele, et uurida nende seniseid kogemusi, seisukohti, arvamusi ja valmisolekut kaasa mõelda üksikisikule suunatud psühhosotsiaalse kriisiabi teemal. Teine küsimustik on traumat kogenud inimesele. Võimalik, et spetsialist soovib ise täita mõlemad küsimustikud, aga kindlasti on palve, et teadaolevalt traumakogemusega inimesed saaksid võimaluse osaleda uurimuses.

Erinevad professionaalsed hinnangud ja isiklikud kogemused on väga olulised. Küsimustikud on nii eesti kui vene keeles ja kättesaadavad veebilehel www.mahena.ee .

Vastuseid ootan kuni 20. oktoobrini 2009 kas e-postil info@mahena.ee  või aadressil Tiina Naarits, MAHENA, Tatari 12, Tallinn 10116. Märgitud e-postil on võimalik esitada ka küsimusi ja soovi korral arutada kohtumise võimalust, et intervjuu vormis küsimustikule vastata.

Kõike head igapäevasteks tegemisteks ja meeldivat koostööd!

Lugupidamisega,

Tiina Naarits

Tallinna Ülikooli doktorant (uurimuse teema: ”Psühhosotsiaalse kriisiabi võimalused jakvaliteet kaasaegses Eestis”)

Kriisinõustamise keskus Mahena juhataja, kriisinõustaja

Eesti Traumastressi Spetsialistide Assotsiatsiooni (ETSA9) asepresident

Tel 644 0804 (E ja R kell 10-14)

Tähistamaks ülemaailmset vaimse tervise päeva, kutsume Teid osalema
VAIMSE TERVISE MESSIL 7.oktoober 2009, kell 11.00 -16.00
Psühhiaatriakliiniku klubis (Paldiski mnt 52)

Messil on võimalik:
tutvuda lähemalt vaimse tervise teenustega Tallinnas, kuulata loengut teemal „Kunstiteraapiad rehabilitatsiooniprotsessis: ruum hinge ja keha vahel“, osaleda töötubades: „Aktiivne ning kaasatud klient“ (kell 13.00) ja „Esmahaigestunutele suunatud teenused“ (kell 14.30)

Esinevad Merimetsa Tugikeskuse ning TVTK Lasnamäe Töö- ja Tegevuskeskuse lauljad, Merimetsa Tugikeskus müüb ka oma tooteid.

Kaasatud on Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu kogemusnõustajad ning Duo projekti meeskond.

Kogu päeva vältel on võimalik läbi astuda heade mõtete nurgast, vaadata videokaadreid ja fotosid Tallinna Vaimse Tervise Keskuse tegemistest.

Ootame Teid osalema ja kaasa lööma !

Kontakt:

Maaris Kameneva
võrgustikutöö koordinaator
Tallinna Vaimse Tervise Keskus
tel: 6700171
http://www.mhcenter.ee  

Tallinna Tervisekoalitsioon korraldab 12. oktoobril 2009 konverentsi Väärtustades ühiselt tervist.

Ühtehoidmine, solidaarsus ja võrdsete võimaluste kindlustamine kõigile tallinlastele on need väärtused, mis aitavad keerulistest majandussurutise aegadest üle saada kahjustamata oluliselt linnaelanike tervist.

Millised on need ühised vastutusvaldkonnad ja konkreetsed sammud, mis aitavad rasketel aegadel toime tulla – nendele küsimustele otsime vastust konverentsil ja jätkuval diskussioonil.

Konverentsile on oodatud linnavalitsuse ametite ja linnaosa valitsuste esindajad, tervisedendajad, haridustöötajad, koolide tervisenõukogude liikmed, tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad, Tallinna Tervisekoalitsiooni ja Tallinna Tervisenõukogu liikmed ja koostööpartnerid, ülikoolide, noorteorganisatsioonide ja MTÜ-de esindajad ning teised huvilised.
Konverents toimub Nokia Kontserdimajas, aadressil Estonia pst. 9, kell 9.30-15.30.

Osalustasu: Konverentsil osalemine on tasuta

Registreerumine:

Konverentsile palume registreeruda kuni 9. oktoobrini 2009

e-posti aadressil kadri.hunt@tallinnlv.ee  või inna.tur@tallinnlv.ee  

27. augustil avas oma 1. näituse Tiia Järvpõld Tartus Lille Majas. Näitus on avatud kuu aega

Tiia liigub ratastoolis ja maalib varvastega. Tiia tegemistest  on võimalik lugeda blogist: http://ratastooli-tiia.blogspot.com/

Valitsus kiitis 27. augusti istungil heaks seadusemuudatused, mis ühtlustavad puude raskusastme ja püsiva töövõimetuse tähtajad. Samuti on tulevikus teatud juhtudel võimalik puude raskusaste tuvastada varasema kolme aasta asemel kuni viieks aastaks.

Seadusemuudatus võimaldab tööealistel puudega inimestel ühitada korduva ekspertiisi tegemise ja püsiva töövõimetuse ning puude raskusastme kehtivuse tähtajad.

Seni sai puude raskusastet määrata kuni kolmeks aastaks ning püsivat töövõimetust kuni viieks aastat. Muudatusega need tähtajad ühtlustatakse, et püsiv töövõimetus ja puude raskusaste oleks võimalik määrata samaks perioodiks – näiteks kestusega kuus kuud, üks aasta, kaks aastat, kolm aastat või viis aastat. Kui püsiv töövõimetus tuvastatakse tähtajaga viis aastat, siis on põhjendatuse korral võimalik määrata sama tähtaeg ka puude raskusastme kehtivusele. Ka pensioniealistel puudega inimestel on võimalik tuvastada puude raskusaste kuni viieks aastaks varasema kolme aasta asemel. Puude tuvastamise tähtaeg lastele jääb endiselt kuni kolm aastat, kuna laste terviseseisund muutub kiiremini kui täiskasvanutel.

Muudatusega väheneb pere- või eriarstide töökoormus ning inimesel on vähem asjaajamist, kuna mõlemad otsused tehakse ühel ajal.

Ühtlasi pikeneb ka töövõimetuspensioni taotluse esitamise tähtaeg kolme kuuni otsuse tegemise päevast.

2009. aasta seisuga on Eestis umbes 38 000 inimest, kellele on määratud nii püsiva töövõime kaotuse protsent kui puude raskusaste.

28.08.2009 | Eli Lilles, Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja

ENÜ suvekool, mille kuupäevad ja põhiteemad panime paika juba kevadisel kokkusaamisel Tallinnas, toimub seekord Jõgevamaal Luua Metsanduskoolis.

Asukoha info leiate kõige paremini kooli kodulehelt http://www.luua.edu.ee/ .

Päevakava:

Laupäev, 15. august

10.00-12.00 Saabumine, majutamine, tervituskohv

12.00-14.00 Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna räägib väikeettevõtluse problemaatikast, sealhulgas FIEde ja naisettevõtjate probleemidest

14.00-15.00 Lõuna

15.00-17.00 Majandusteadlane Paul Tammert räägib praegusest majanduslikust olukorrast Eestis, majandusmudelitest ja ühistegevusest

17.00-17.15 Kohvipaus

17.15- 19.00 Ülevaade ENÜ liikmesorganisatsioonide tegevusest ja ENÜ senistest ühisaktsioonidest

19.30 Õhtusöök

Pühapäev, 16. august

8.30 hommikusöök

9.00- 10.30 Ülle-Marike Papp – Sisustamata normid ja avastamata võimalused – mida tähendab poiste ja tüdrukute võrdne õigus võrdväärsele haridusele

10.30-10.45 Kohvipaus

10.45-11.30 Riina Kütt- 21. sajandi tüdrukute ja poiste kasvatamine ning kogemusi Rootsi lasteaiast ja koolist

11.30-12.30 Rühmatöö

12.30-13-30 Lõuna

13.30-14.15 Euroopa Women’s Lobby tegemistest; Euroopa Liiidu soolise võrdõiguslikkuse raport 2009: jätkuvad väljakutsed

14.15-15.30 ENÜ tegevusplaanid

15.30-16.00 Kokkuvõtted

Täpsema asukoha info leiate kõige paremini Luua Metsanduskooli kodulehelt http://www.luua.edu.ee / .

Palun andke hiljemalt teisipäeva, 11. augusti lõunaks teada, kes teie organisatsioonidest on tulemas, et saaksime toitlustamise ja majutuse osas kindlad kokkulepped sõlmida.

Kontakt:

Tänavu on kõik teisiti ja nii ka EMSLi suvekoolis. Heas mõttes, me loodame.

Seekord jätame maha argikära ning pageme kaheks päevaks paksu padrikusse, Lahemaa serval Pärlijõe kaldal asuvatesse Raudsilla püstkodadesse. Kes pole Raudsillale sattunud, pole veel oma ihusilmaga näinud nii suurt püstkoda, mis saab seekordseks "saaliks". Ei välista, et mõni grupitöö toimub saunas või päikselisel murunõlval. Vaba aja sisustab ja meelelahutust pakub emake loodus ise. Miski muu sinna ei sobikski.

See kõik aga ei tähenda, et me nüüd kaks päeva puid kallistaks. Oo ei, meil on ikka tõsine ja asjakohane teema nagu EMSLi suvekoolides kombeks. Seekord võtame vaatluse alla, kuidas kulutada mõõtmisele… kas just üheksat korda, aga nii, et ükskord lõikaks ikka sedasi, et kõigil oleks hea meel ja silmale ka kena vaadata. Niisiis on suvekooli teemaks "kodanikeühenduste mõju hindamine ja mõõtmine": kuulame, räägime, anname ja saame nõu.

Mets annab, mets võtab: püstkodade, radade, valgustuse ja roogadega on kõvasti vaeva nähtud, nii et natuke tuleb tagasi anda. Suvekoolis osalemine maksab 600 krooni, EMSLi liikmetele 450.-Mitu inimest ühest organisatsioonist viivad hinna vastavalt 500 ja 350 kroonini inimese kohta.
Tavapärase tasuna lisandub majutus, mis jaguneb seekord kolme koha vahel. Suures osas toetab suvekooli Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Registreerimine, esialgne programm ja sama teksti mahlakam versioon ootab lugema lehel http://www.ngo.ee/suvekool>. Kõik vastused, mida siit ei leia: mailto:elina@ngo.ee> elina@ngo.ee .

Kui näeme, siis mõõdame!

Elina

EMSL | 630 9633 | 513 3607

Toompuiestee 17a | 10137

elina@ngo.ee  | <skype:elc112?chat> cid:image001.png@01C9A978.6E1B6AB0 |
www.ngo.ee  

Nais­teühen­du­sed oo­ta­vad rii­gilt eral­di nais­te­vas­ta­se vä­gi­val­la vas­tast st­ra­tee­giat.

http://www.epl.ee/artikkel/474782  03. august 2009

Jus­tiits­mi­nis­tee­rium on il­ma oma ala spet­sia­lis­ti­de ja sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi­ga aru­ta­ma­ta koos­ta­nud plaa­ni, kui­das kaits­ta haa­va­ta­vaid ku­ri­teo ohv­reid. As­ja­tund­ja­te sõnul on do­ku­ment puu­du­lik ega pa­ku ohv­ri­te­le sel­li­sel ku­jul kind­lat kait­set.

Ni­melt on jus­tiits­mi­nis­tee­riu­mi kaks amet­nik­ku, kri­mi­naal­po­lii­ti­ka osa­kon­na nõuni­kud Brit Tam­mis­te ja Kai­re Tamm koos­ta­nud riik­li­ku aren­gu­ka­va, ku­hu on kok­ku pan­nud kolm laiau­la­tus­lik­ku sot­siaal­set prob­lee­mi. Esi­teks alaea­lis­te poolt ja vas­tu toi­me pan­dud ku­ri­te­ge­vus – sin­na al­la kuu­lu­vad kõikvõima­li­kud ku­ri­teod. Tei­sena ko­duvä­gi­val­la, kol­man­da­na inim­kau­ban­du­se vas­tu võit­le­mi­se. Aren­gu­ka­va­ga sä­tes­tab riik, kui­das kõigi nen­de prob­lee­mi­de­ga võit­le­ma ha­ka­ta ja kui pal­ju ra­ha sel­leks ku­lu­ta­tak­se.

Kokku ei saa panna

Do­ku­ment on sündi­nud, il­ma et oleks kon­sul­tee­ri­tud sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi­ga, kel­le vald­kond see suu­res­ti on. Sa­mu­ti ei ole kaa­sa­tud spet­sia­lis­te, kes tee­vad en­ne­tustööd ja abis­ta­vad ohv­reid te­ge­li­kult.

Sot­siaal­mi­nis­ter Han­no Pev­kur on saat­nud jus­tiits­mi­nis­ter Rein Lan­gi­le ju­ba kaks kir­ja, kus ütleb, et ta on sel­le aren­gu­ka­va vas­tu. Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi soo­li­se võrdõigus­lik­ku­se osa­kon­na peas­pet­sia­listi Kat­ri Ees­pe­re sõnul leia­vad nad, et nii eri­ne­vaid tee­ma­sid ei saa ühe müt-si al­la pan­na, kui eesmärk on te­gel­da prob­lee­mi­de tek­kepõhjus­te­ga ja ohv­reid kaits­ta. „Va­ja oleks te­ha kaks eri aren­gu­ka­va: pe­revä­gi­val­la ja inim­kau­ban­du­se koh­ta üks ning alaea­lis­te ku­ri­te­ge­vu­se koh­ta tei­ne,” sõnas Ees­pe­re. „Ku­na prob­lee­mi­de põhju­sed on eri­ne­vad, on va­ja eral­di stra­tee­giaid,” sel­gi­tas ta.

Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi hin­nan­gul on algp­rob­lee­miks see, et jus­tiits­mi­nis­tee­riu­mi plaan kes­ken­dub üks­nes ohv­ri­te­le, mit­te ei vaat­le sot­siaal­se­te prob­lee­mi­de tek­kepõhju­si ja mõju­te­gu­reid, mis vä­gi­val­da too­da­vad.

Spet­sia­lis­tid leia­vad, et teis­me­li­se mo­pee­di­var­gu­se ja lä­hi­suh­tevä­gi­val­la põhju­sed on vä­ga eri­ne­vad ning sel­leks et pe­revä­gi­val­la vas­tu võidel­da, peab riik sel­le prob­lee­mi eral­di et­te võtma – nii na­gu se­da oo­ta­vad ka inimõigus­te­ga te­ge­le­vad rah­vus­va­he­li­sed or­ga­ni­sat­sioo­nid.

„Nais­te­vas­ta­se vä­gi­val­la tõkes­ta­mi­se st­ra­tee­gia on pi­sut eluvõõras, et mit­te öel­da ham­bu­tu,” sõnas Vi­ru nais­te var­ju­pai­ga juht An­ge­la Olt, kel­le­ga st­ra­tee­gia koos­ta­jad po­le kon­sul­tee­ri­nud. Üld­se ei küsi­tud ka näi­teks MTÜ Elu­liin ar­va­must, ome­ti abis­ta­sid ne­mad eel­mi­sel aas­tal 55 nais­soost inim­kau­ban­du­se ohv­rit.

Prae­gu­ne st­ra­tee­gia kes­ken­dub peaas­ja­li­kult las­test ku­ri­teo ohv­ri­te­le – pe­revä­gi­vald on sin­na sis­se too­dud vaid sel­gi­tu­sel, et las­te ku­ri­te­ge­li­ku käi­tu­mi­se põhju­sed võivad pei­tu­da ka ko­duvä­gi­val­las. Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi hin­nan­gul on kit­sen­dav, et ka­su­tatakse mõis­tet „ko­duvä­gi­vald”, sest pe­revä­gi­vald on ku­ri­teo­liik, mis leiab aset ka väl­jas­pool ko­du: õigem oleks see ni­me­ta­da lä­hi­suh­tevä­gi­val­laks.

Eraldi strateegiat pole vaja?

•• Tõsiasi, et uus arengukava keskendub alaealiste probleemidele, selgub ka justiitsministeeriumi selgitusest, mille edastas kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööt.

•• Seos nende kolme sotsiaalse probleemi vahel seisneb tema sõnul selles, et kui laps kogeb kodus vägivalda, siis on suur tõenäosus, et ta võib sattuda kuritegelikule teele. „Ei saa ka välistada, et inimkaubanduse ohvriks satub noor just seetõttu, et on kodus kogenud vägivalda või jäänud ilma vanemliku toeta,” kirjutas Sööt. Seega vaatleb arengukava ka perevägivalda eeskätt lapse vaatevinklist.

•• Naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks eraldi kava ette nähtud ei ole, kinnitas Sööt.

•• „Lisaks lapsi puudutavale arengukavale, mis on ülioluline, on Eestis vaja ka strateegiat võitlemaks naistevastase vägivalla vastu,” kinnitas Eesti naisteühenduste ümarlaua juht Eha Reitelmann. „Laste kaitsmise eelduseks on kõigile naistele kaitse tagamine igasuguse vägivalla eest.”

1.-7. augustini tähistatakse üle maailma Rahvusvahelist Rinnapiimanädalat. 2009. aasta teema on “Imetamine – elutähtis kriisiolukordades”. Rinnapiimanädala eesmärk on juhtida tähelepanu sellele, kuivõrd oluline roll on kriisiolukordade puhul imikute rinnaga toitmisel ja rõhutada imetamise toetamise vajadust igal ajal.

http://www.sm.ee/aktuaalne/uudised/b/a/algas-rahvusvaheline-rinnapiimanadal.html

Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juhi Mari Kalkuni sõnul on rinnapiimaga toitmine imikule ja väikelapsele ülimalt oluline. Selle tähtsust ei tohi unustada ka Eesti majanduskriisi ajal, mil perede sissetulekud on vähenenud ja laste toidulaud võib seetõttu kannatada. „Rinnapiim on ainuke kindel ja turvaline toit ja jook kõige väiksematele – see on kättesaadav, täiuslikult omastatav, annab kaitse haiguste eest ning tagab lapsele läheduse ja soojuse,” lisas ta.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja UNICEF soovitavad oma pöördumises, et parim viis hoida ära imikute ja väikelaste alatoitlust nii kriisiolukordades kui muidu on kindlustada, et nad saaksid võimalusel rinnapiima esimese sünnijärgse tunni jooksul, oleksid vaid rinnapiima toidul esimese kuue elukuu jooksul (ilma lisatoidu, lisavedeliku ja ka veeta) ning jätkaksid rinnapiima saamist koos lisatoiduga kuni lapse teise eluaastani ja kauemgi.

Tervise Arengu Instituudi andmetel saavad Eestis rinnapiima pooled kuni 6-kuustest lastest ehk 52,7%. Euroopa Liidu keskmine näitaja on WHO andmetel 41%. Tänu imetamise nõustajate tööle on Eesti keskmine aasta-aastalt paranenud. Samas on meil veel palju arenguruumi, et kõigil lastel oleks parim võimalus saada rinnapiima kuni teise eluaastani, ja et kuus esimest elukuud saaks laps vaid rinnapiima.

„Oleme harjunud arvama, et tissitamine on ema ja lapse vaheline asi. Väikese lapse ema vajab samas tugevat toetust, et alustada või jätkata rinnaga toitmist, mis ei ole alati nii lihtne, kui esmapilgul näib. Siin on eriline roll lähedastel, eriti lapse isal, olulist abi saavad anda ka imetamise nõustajad. Oma panuse saame aga anda kõik, luues lapsele ja emale sobiva keskkonna ning uskudes, et tissitamine lapse teise sünnipäevani on vajalik ja võimalik,” toonitas Mari Kalkun.

Eestis on Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing alates 1998 aastast tähistanud Rahvusvahelist Rinnapiimanädalat õppeseminariga ühingu liikmetele, imetamise nõustajatele ning imetavatele emadele. 2009 aastal toimub Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu suveseminar Viljandimaal 3.-5.augustil.

Rinnapiimanädalaga on ühinenud Maailma Tervishoiuorganisatsioon ja Rahvusvaheline lastekaitseorganisatsioon UNICEF.

Rahvusvahelist Rinnapiimanädalat tähistatakse WABA (World Alliance of Breastfeeding Action) eestvõttel igal aastal 1.-7.augustini enam kui 150 riigis.
Lähem info: http://worldbreastfeedingweek.org/  

Lisainfo:
Mari Kalkun, Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht
Tel 512 2721

Jana Kima, Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu juhatuse liige
Tel 523 0923

Jana Zdanovitš
Meedianõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 6269 323
GSM 505 7135
jana.zdanovits|ä|sm.ee  

Muudatused alates 1. juulist 2009. Muudatused tervisevaldkonnas:

Muutub haigus- ja hooldushüvitiste maksmise kord. Uus kord kehtib haigus- ja hoolduslehtedele, mille töövabastuse algus on 1. juuli 2009 või hiljem.

•haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise 4. päevast (praegu makstakse alates 2. päevast);
•haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust;
•alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa. Hüvitis on 70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust). (Kuni 1. juulini maksab hüvitist haigekassa alates teisest päevast. Hüvitise suurus ühe haiguspäeva eest on 80% eelmise aasta ühe kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust);
•raseduse ajal haigestumise või vigastumise puhul maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast; hüvitis on 70%;
•alla 12-aastase lapse põetamisel makstakse kindlustatule hooldushüvitist 80% eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust (senise 100% asemel). Hooldushüvitisi maksab jätkuvalt vaid haigekassa.
Muudatused töövaldkonnas:
Jõustub töölepinguseadus. Uus seadus viib Eesti tööõiguse kooskõlla eraõiguslike printsiipidega ning muudab õigusruumi selgemaks. Mitu seni kehtinud seadust asenduvad ühe tervikliku õigusaktiga, võimaldades tööandjal ja töötajal lihtsamalt aru saada, millised on nende õigused ja kohustused. Kaotatud on tööõiguse formaalsed sätted ja vähendatud halduskoormust.

Alates 1. juulist peavad renditööjõu vahendajad olema registreeritud majandustegevuse registris. Vastasel juhul ei ole neil enam tegutsemisõigust. Renditöö mõiste tuleb uuest töölepinguseadusest. Sellega lepitakse kokku, et töötaja teeb tööd, alludes kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile. Registreerimise kohustus tuleneb tööturuteenuste ja –toetuste seadusest: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13147705.  Kuidas registreeruda – vaata siit. http://www.sm.ee/meie/avalikud-teenused/renditoojou-vahendajad.html

Muudatused sotsiaalvaldkonnas:
Muutub matusetoetuse saajate ring. Riiklikku matusetoetust makstakse ainult valla- või linnavalitsusele matuse korralduse kulude osaliseks katmiseks. Valla- või linnavalitsus korraldab inimese matust juhul, kui lahkunu on tundmatu või omasteta. Matusetoetust eraisikutele enam ei maksta.

Muutub lapsevanemate õppelaenu kustutamine. Seni kustutas riik osaliselt õppelaenu vanematel, kes kasvatasid kuni 5-aastast last. Lapsevanemad, kes on vastava taotluse teinud enne 1. juulit 2009, kustutatakse laen osaliselt. Peale 1. juulit esitatud õppelaenu kustutamise taotluse esitamisel õppelaenu enam ei kustutata.

Eli Lilles
Pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
eli.lilles|ä|sm.ee
www.sm.ee