Kas mäletate, kuidas te kümme aastat tagasi oma esimest seltsi või ühendust lõite? Kuidas kodanikualgatuse korras inimesi kokku kutsusite ja ühistegevust alustasite, kuidas rahahädas olite, kuidas välismaiseid sponsoreid otsisite, kuidas projekte kirjutama õppisite ja võrgustikke ehitasite. Need lood on juba ajalugu. On aeg hakata seda jäädvustama. Naised, teie olete kodanikuühiskonna alusepanijad! Tulge mälu tallele panema!
Esimene avalik emotsionaalse mälu salvestamine
Nii see algas!
Laupäeval, 18. oktoobril kell 11.00 – 16.00 Tallinnas, Matkamajas (Raekoja plats 18).
MTÜ Kodanikukoolitus korraldusel
Olete tunnistajateks, kuidas kirjutatakse üles ajalugu. Iga fakt, juhtum, lugu on teretulnud. Koosviibimiste saal on audio- ja videostuudioks, osavõtjad kroonikuteks, kaasatoodud pildid, videod ja dokumendid näituseks.
Oodatud on kõigi vabaühenduste, eriti naisteühenduste esindajad.
Osavõtt, kehakinnitus ja meelelahutus tasuta.
Registreerimine 14. oktoobrini greta@kodanikukoolitus.ee või tel. 5277699.
Aeg: 18.oktoober 2008, kell 11.00-15.00
Koht: Matkamaja suur saal, Tallinn, Raekoja plats 18
Korraldajad: MTÜ Kodanikukoolitus
Toetajad: Vabaühenduste toetusfond (VÜF), Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Naiste Koostöökett
Osavõtjad: 100 inimest
10.30 Tervituskohv.
11.00 – 11.30
Sissejuhatus: pilk ajalukku
Kas mäletate, kuidas te kümme aastat tagasi oma esimest seltsi või ühendust lõite? Kuidas kodanikualgatuse korras inimesi kokku kutsusite ja ühistegevust alustasite, kuidas rahahädas olite, kuidas välismaiseid sponsoreid otsisite, kuidas projekte kirjutama õppisite ja võrgustikke ehitasite. Need lood on juba ajalugu. On aeg hakata seda jäädvustama.
Eesti naised, teie olete kodanikuühiskonna alusepanijad! Te olete foorumil, mis täna toimib kui heli ja pildi salvestamise stuudio – me talletame mälu
• Meie juures algas see nii.
• Maret Maripuu intervjuu Mare Abneriga, Puuetega Naiste Ühenduse esindajaga, ühe vabaühenduse sünniloost.
• Maret Maripuu jätkab vestlust Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidust Alari Rammoga ühe katusorganisatsiooni sünniloost.
11.30 – 12.00
Esimesed sammud
Esimesed taasiseseisvunud Eestis loodud vabaühendused on jõudnud, või jõudmas, kümnenda verstapostini. Kodanikuühenduste vedajateks on olnud peamiselt naised. Eesti vanimaid vabaühendusi on Naisliit, mis on loodud rohkem kui 90 aastat tagasi. Naised on ka praegu avalikkuse huvides tegutsevate kodanikuühenduste arvestatavad korraldajad.
Iseseisvus on innustanud looma sadu vabade kodanike ühendusi ja taastama varem toiminud seltse ning ühinguid.
• Kuidas ja kus sai teoks Naisliidu taasloomine? Naisliidu esindajat Maret Prisket intervjueerib Erge Heido
• Videolõik Helsingist : Koostöö Põhjamaadega, Soome migratsiooni ja Euroopa asjade minister Astrid Thors kodanikuühenduste rollist Euroopa Liidu riikides
• Esimeste naiste piirkondlike ümarlaudade tekkimisest Tartus ja Pärnus räägivad ümarlaudade asutajad. Küsitleb Greta Silberg-Käärik
• Ka Kodanikukoolitusel, nagu mitmel teisel kodanikuühendusel Eestis, on kümneaastane ajalugu. Kes me oleme ja miks me selle asjaga tegeleme?
12.00-13.00
Sisenemine demokraatiasse:
Otustajate tasandil algas kodanikuühenduste loomine Riigikogu naiste ühenduse loomisest. Kuidas sündis idee? Esimene naiste raha eelarves. Vastuolude tekkimine.
• Erakondade naisteühenduse tekkimisest, koostöölepingule allakirjutamisest, esimestest ühistöö kogemustest meenutab poliitik Liia Hänni. Intervjueerib Külli Vollmer.
• Reet Valing arutleb Kadri Jäätmaa (Eesti Naiste Koostöökett) ja Eha Reitelmanniga (Eesti Naiste Ümarlaud) kahe suuna tekkimisest naiste ühistegevuses. Diskussioon pole lõppenud tänaseni.
• Katused ja vihmavarjud – Kodukandi kogemust uurib Katri Targama Eha Paasilt.
• Greta Silberg-Käärik usutleb Anne-Mari Rannamäed varjude vahetamaise projektist, väliskontaktide hädavalikkusest. Kuidas isiklike kogemuse põhjal kontaktid algasid ja kuidas saavad teoks.
• Varjude väljakutsumine saalis.
13.00 – 13.30 – Vaheaeg
13.30 – 14.00
Avalik aravamus:
Senini pole vabaühendused suutnud teadvustada ühiskonda kodanikualgatuse määravast tähendusest Eesti arenguloos. Kodanike õigust vabalt ühineda ja koos tegutseda on sageli tõlgendatud kui loosungit, mitte kui arengu keskkonda. Meedia on kodanikuühiskonna igapäevaelule pühendanud vähe tähelepanu ja aina kiireneva elurütmi juures pole paljudel ühendustel endil olnud mahti läbikäidud teed analüüsida, talletada tõestisündinud lugusid vabaühenduste esimese kümne aasta kohta.
• Meedia suhtumisest vabaühendustesse ja naise rolli ühiskonnas. Ajakirjanik Reet Valing kuulab üle ajakirjanikke.
• Avaliku võimu, kohalike omavalitsuste ja riigi suhetest kodanike ning nende ühendustega igapäevaelus – sellel teemal teeb intervjuu Erge Heido
• Isiksuse maagiast kodanikuühiskonnas. Kodanikuühiskonna silmapaistvatest tegelastest, kuidas neid avastatakse, kes nad on – uurivad Katri Targama ja Külli Vollmer
14.00 – 14.45
Avalik võim ja rahvas
Demokraatia suurima väärtuse, võrdõiguslikkuse, raskest teest seadusest tegelikkusesse. Seaduseloome mõjutamine kodanike poolt. Suuremate ja väiksemate võimalustega elanikkonna gruppide võrdsest kaasakutsumisest ühiskonnaellu.
• Võrdõiguslikkuse seaduse raskest teekonnast teab palju rääkida Ülle-Marike Papp. Temaga arutleb neil teemadel Katri Targama.
• Uusimmigrant Azu Valieva on liitunud mittetulundusühinguga Uus maailm. Mitmekeelne ja mitmemeelne kolmas sektor avaneb Irina Oleinitši juhtimisel.
• Kodanikuühenduste multikultuurilisusest vestleb Külli Vollmer.
14.45 Kokkuvõte päevast
15.00 Püstijala eine