kui uskuda tänases Postimehes kirjutatut, ei jaga meie uus õiguskantsler eelkäija seisukohti naiste abordiõiguse suhtes.

Saab olema tõeliselt huvitav lugeda, kuidas on Põhiseaduse § 16 ( Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta) õiguskantsleri arvates seotud rahaga. Kuigi naiste õiguste piiramiseks on ju iga argument hea…

Aga lugege ise

Õiguskantsler andis abordivastastele lootust

22.10.2008 00:00

Kai Kalamees

Abordivastased ühendused ootavad, et õiguskantsler Indrek Tederist saab mees, kelle seisukohtade mõjul tuleb naistel peagi kinni maksta kõik abordi tegemisega seotud kulud, mis on praegu suures osas haigekassa kanda.

Seda lootust toidab asjaolu, et Tederil on pooleli õiguslik analüüs uurimaks, kas senine raseduse katkestamise kord võib olla vastuolus põhiseadusega.

«Mul on tekkinud kahtlus valitsuse 2008. aasta 10. jaanuari määruse vastavuses põhiseaduse paragrahvile 16, mis käsitleb naise enda soovil ning meditsiinilise näidustuse puudumisel tehtava tehisabordi rahastamist ravikindlustuse eelarvest,» seisab õiguskantsleri teabenõudes sotsiaalminister Maret Maripuule.

Teder algatas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse pärast Elukultuuri Instituudi, Noorte Konservatiivide ja lastevanemate liidu pöördumist. Need organisatsioonid leidsid septembri keskel, et riik on loonud võimaluse tappa veel sündimata lapsi, sest soosib aborte.

Vaidlustatud määrus sisaldab tervishoiuteenuste loetelu, mille järgi tasub haigekassa abordi 2255-kroonisest maksumusest 1578 krooni ja ülejäänud 677 krooni maksab sünnitamisest loobuv naine. Medikamentoosse (kirurgilist sekkumist mittenõudva – toim) abordi hind on 978 krooni, mis jaguneb võrdselt haigekassa ja kindlustatu vahel.

Sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas möönab Teder, et abortide legaliseerimine ja rahastamine võib sisaldada põhiseaduse riivet. Ühtlasi seab ta kahtluse alla abordieelse nõustamise tõhususe ning soovitab sisse viia ooteaja, mille jooksul saaksid naised raseduse katkestamise suhtes ümber mõelda.

Oma hiljutises vastukirjas keeldus sotsiaalministeerium senist süsteemi muutmast.
«Abordi osaline rahastamine ravikindlustuse eelarvest annab naisele võimaluse soovimatu rasedus turvaliselt ja ilma tüsistusteta katkestada ning säilitab naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise. Samuti on see oluline illegaalsete abortide ja aborditurismi vältimiseks,» seisab minister Maret Maripuu allkirja kandvas dokumendis.

«Loote kaitse kätkeb endas peaaegu juhitamatut moraalset ja eetilist konflikti, kas eelistada loote eluõigust või naise õigust valitseda oma keha. Riik ei saa ema kohustada sunniviisiliselt sünnitama,» teatas ministeerium.

Sama meelt on naistearstide selts. «Konflikti olemus ei muutu, kui haigekassa enam raha ei anna,» sõnas selle juht Helle Karro.

Rahalise barjääri tekkides kaoks Karro sõnul elu hammasrataste vahele jäänud naistel ligipääs turvalisele ja väiksema riskiga teenusele. Kõik takistused turvalise ja võimalikult ohutu abordi kättesaadavuses tõstavad abordiga seotud riske naise tervisele.

Õiguskantsleri pressiesindaja Jaana Padriku sõnul ei anna Teder kommentaare enne lõpliku otsuse tegemist. Elukultuuri Instituudi juhataja Maria Joanna Madise eelistab samuti aborditeema kohta sõna võtta pärast Tederi raporti valmimist. Elukultuuri Instituut on tuntust kogunud portaaliga abort.ee.

Abordid naiste soovil
Aasta Kordi Summa (miljonit krooni)
2005 8193 4,47
2006 8357 5,36
2007 7962 6,33
2008 I pool 2200 1,78
medikamentoossed abordid 1382 0,65
Allikas: haigekassa

Eesti Naisliit valib 11. korda Aasta Isa.

Kandideerida võib iga Eesti vabariigi kodanik, kelle peres kasvab
või on üles kasvatatud vähemalt kaks tublit last; kes on oma töös
pädev ja tunnustatud ning on perekonna väärtustamise heaks eeskujuks
ka väljaspool oma perekonda.

Aasta Isa tiitlile kandideerimise toetuskirju palume saata kuni 30. oktoobrini 2008 aadressil 13421 Tallinn,Vilde tee 68-24; Eesti Naisliit, Mare-Mall Siimpoeg, telef 65 22 163, e-posti aadress malle.pettai@hotmail.com  

Raepress. 15. oktoober 2008.

ESTA eetikakomitee alustab 20. oktoobrist Tallinnas kodanikevastuvõttu ja hakkab nõustama sotsiaaltöö eetika küsimustes.

2004. aastal tegutsema hakanud ESTA eetikakomitee vormistas sotsiaaltöö eetika põhimõtted Sotsiaalala töötaja eetikakoodeksiks, mis kinnitati Eesti sotsiaaltöö 3. kongressil novembris 2005. Koodeks määratleb sotsiaalala töötaja eetilise käitumise üldised põhimõtted, eetilise käitumise klientide, kolleegide ja koostööpartnerite ning eriala suhtes.
Eetikakomitee peamiseks rolliks on jälgida kutse-eetika reeglite täitmist, nõustada sotsiaaltöötajaid eetika küsimustes ja menetleda kutse-eetika rikkumise juhtumeid.

Komitee poole saab pöörduda eetikakomitee üldisel e-posti aadressil eetikakomitee@eswa.ee  või eetikakomitee liikmete e-posti aadressidel, mis on avalikustatud ESTA kodulehel.

Sotsiaaltöötajate tegevusega seotud eetilistest probleemidest võivad ESTA eetikakomiteed teavitada kõik Eesti elanikud, sh sotsiaalhoolekande kliendid, sotsiaalala töötajad, ajakirjanikud jt.

Alates 20. oktoobrist 2008 alustavad eetikakomitee liikmed kodanike vastuvõttu Tallinnas Kaupmehe 4 eelregistreerimisega telefonidel 645 7921 (Helen Peeker) või 645 7926 (Eve Võrk).

Esmase pöördumise järel võtab eetikakomitee liige koos pöördujaga vastu otsuse, kas edastada küsimus eetikakomiteele menetlemiseks või mitte.
Otsuse tegemisel lähtutakse sellest, kas tegemist on sotsiaaltöö eetika valdkonda kuuluva küsimusega ja kas küsimus kuulub eetikakomitee pädevusse.

Lisateave:
ESTA kodulehelt www.eswa.ee  

Tallinna Puuetega Inimeste Kojal on hea meel Teid kutsuda osalema järgmistel üritustel, mis toimuvad Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.

21.oktoobril kell 14.00 toimub Tegevuskeskuse II korrusel Põhja -Eesti Pimedate Ühingu vaibakudumiseringi kaltsuvaipade näituse avamine.
Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.

22.oktoobril kell 15.00 on Tegevuskeskuse saali oodatud kõik filmihuvilised.
Näidatakse Jaan-Jürgen Klausi portreefilmi "Erakpoeet Marko Kompus"
Pärast filmi Makedoonia kultuuri õhtu, mida on läbi viimas Tallinna PIK vabatahtlik Atanas Petkovski.

31.oktoobril kell 19.00 kutsume muusika-ja tantsuhuvilisi inimesi Halloweeni peole.
Soovitav riietus Halloweenile kohane.
Muusika ansamblilt "Kahur ja Roos"
Avatud baar
Sissepääs 30 krooni (hind sisaldab kohvi ja küpsiseid)

Lisainfo üritustest: tel 656 4048 või koda@tallinnakoda.ee

Tule ise ja võta sõber kaasa!

Ilusat sügise jätku,

Tauno Asuja
TPIK tegevjuht

TERE, KALLID NAISED,

PALUN ALLKIRJASTAGE KINDLASTI SEE PÖÖRDUMINE www.roheline.ee/polevkivi VÕTTES NII ÜHENDUST OMA RAHVASAADIKUGA JA PROTESTIDES PÕLEVKIVI ARENGUKAVA PRAEGUSE VERSIOONI VASTU. SEAL ON VEEL LIIGA VÄHE ALLKKIRJU SELLEKS, ET POLIITIKUID MÕTLEMA JA KAHTLEMA PANNA.

SELLEST ARENGUKAVAST ON AVALIKKUSE TAHTE VASTASELT TEHTUD ÜHE HUVIGRUPI RAHATEENIMISE VAHEND.

MÄLETATE, LÄÄNE-VIRUMAA NAISTE MURET, MILLEST RÄÄKISIME KONVERENTSIL "PUHAST VETT, MITTE VIINA"? MÄLETATE, MIDA ME RÄÄKISIME PANDIVERE KÕRGUSTIKUST ALGUSE SAAVATEST ALLIKATEST JA REOSTUSOHUS PÕHJAVEEST?

TOETAGE NÜÜD OMA SAADIKUID, ET NAD EI LUBAKS SEDA TEHA MEIE EESTIMAAGA!

www.roheline.ee/polevkivi

ENÜ eestseisuse nimel, Harda Roosna

Tallinna Puuetega Inimeste Koda korraldab 15.- 16. oktoobril messi „Invamess 2008″, mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut

„Kui poliitikud räägivad õnge pakkumisest abivajajatele, siis tegelikult peame ka õnge ise ehitama," ütles Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse liige Külli Urb. „Järgmise aasta riigieelarve mõjutab eriti valusalt just puuetega inimeste elujärge, mis hoolimata põhiseaduses määratletud võrdsetest õigustest ka siiani kuigi roosiline ei olnud."

Invamessil on võimalik tutvuda õppimisvõimaluste, puuetega inimeste ühingute tegevuste, abivahendi- ja meditsiinifirmade toodete, rehabilitatsiooniasutuste teenustega jpm.

Messi käigus toimuvad mitmed avatud töötoad, mille teemadeks on puuetega laste perekonda toetavad teenused, tromboos, diabeet ja universaalne disain.

Mõlemal päeval on külastajatel võimalik saada sotsiaaltöötaja käest teavet puuetega inimestele suunatud toetustest ja teenustest Tallinnas, vajadusel saab toimetulekutoetuse alast nõu, võlanõustamist ning teavet abivahendite soetamiseks.

„Puuetega inimeste elukvaliteet ja eneseteostuse võimalused sõltuvad info, teenuste ja toodete kättesaadavusest ning samuti teiste ühiskonnaliikmete valmidusest arvestada erivajadustega inimestega,"  ütles Külli Urb. „Kaasaegne infotehnoloogia ja abivahendid aitavad vähendada puudega inimeste vajadust kõrvalabi järele ning suurendavad seeläbi võimalusi osaleda aktiivsemalt ühiskonnaelus."

Microsoft Eesti annab messil Tallinna Puuetega Inimeste Kojale üle tšeki 152 000 kroonile, et toetada puuetega inimeste arvutiõpet. Kokku on Microsoft kolme aasta jooksul toetanud Tallinna Puutega Inimeste Koda üle 1,3 miljoni krooniga.

Messi raames antakse välja kataloog, kust leiab praktilist infot nii riiklike kui Tallinna linna poolt puuetega inimestele suunatud teenuste ja toetuste kohta, puuetega inimeste valdkonda puudutavaid artikleid ning teavet messil osalevatest organisatsioonidest.

Invamess toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) 15.-16. oktoobril kell 14-19. Külastajatele on mess tasuta.

Invamess 2008 läbiviimist toetavad Tallinna Linnavalitsus ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Invamessi korraldava Tallinna Puuetega Inimeste Koja eesmärgiks on kaitsta ja esindada puuetega inimeste huve Tallinna tasandil. Koda on katusorganisatsiooniks 21-le Tallinna puuetega inimeste ühingule.

Tallinnas on kokku ligi 20 000 puudega inimest, kellest 4500 kuulub Koja liikmesorganisatsioonidesse.

Lisainfo:
Tauno Asuja
telefon: 52 56 560
http://www.tallinnakoda.ee /

Kas mäletate, kuidas te kümme aastat tagasi oma esimest seltsi või ühendust lõite? Kuidas kodanikualgatuse korras inimesi kokku kutsusite ja ühistegevust alustasite, kuidas rahahädas olite, kuidas välismaiseid sponsoreid otsisite, kuidas projekte kirjutama õppisite ja võrgustikke ehitasite. Need lood on juba ajalugu. On aeg hakata seda jäädvustama. Naised, teie olete kodanikuühiskonna alusepanijad! Tulge mälu tallele panema!

Esimene avalik emotsionaalse mälu salvestamine

Nii see algas!

Laupäeval, 18. oktoobril kell 11.00 – 16.00 Tallinnas, Matkamajas (Raekoja plats 18).
MTÜ Kodanikukoolitus korraldusel

Olete tunnistajateks, kuidas kirjutatakse üles ajalugu. Iga fakt, juhtum, lugu on teretulnud. Koosviibimiste saal on audio- ja videostuudioks, osavõtjad kroonikuteks, kaasatoodud pildid, videod ja dokumendid näituseks.

Oodatud on kõigi vabaühenduste, eriti naisteühenduste esindajad.

Osavõtt, kehakinnitus ja meelelahutus tasuta.

Registreerimine 14. oktoobrini greta@kodanikukoolitus.ee  või tel. 5277699.

Aeg: 18.oktoober 2008, kell 11.00-15.00
Koht: Matkamaja suur saal, Tallinn, Raekoja plats 18
Korraldajad: MTÜ Kodanikukoolitus
Toetajad: Vabaühenduste toetusfond (VÜF), Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Naiste Koostöökett
Osavõtjad: 100 inimest

10.30 Tervituskohv.

11.00 – 11.30
Sissejuhatus: pilk ajalukku
Kas mäletate, kuidas te kümme aastat tagasi oma esimest seltsi või ühendust lõite? Kuidas kodanikualgatuse korras inimesi kokku kutsusite ja ühistegevust alustasite, kuidas rahahädas olite, kuidas välismaiseid sponsoreid otsisite, kuidas projekte kirjutama õppisite ja võrgustikke ehitasite. Need lood on juba ajalugu. On aeg hakata seda jäädvustama.
Eesti naised, teie olete kodanikuühiskonna alusepanijad! Te olete foorumil, mis täna toimib kui heli ja pildi salvestamise stuudio – me talletame mälu

• Meie juures algas see nii.
• Maret Maripuu intervjuu Mare Abneriga, Puuetega Naiste Ühenduse esindajaga, ühe vabaühenduse sünniloost.
• Maret Maripuu jätkab vestlust Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidust Alari Rammoga ühe katusorganisatsiooni sünniloost.

11.30 – 12.00
Esimesed sammud
Esimesed taasiseseisvunud Eestis loodud vabaühendused on jõudnud, või jõudmas, kümnenda verstapostini. Kodanikuühenduste vedajateks on olnud peamiselt naised. Eesti vanimaid vabaühendusi on Naisliit, mis on loodud rohkem kui 90 aastat tagasi. Naised on ka praegu avalikkuse huvides tegutsevate kodanikuühenduste arvestatavad korraldajad.
Iseseisvus on innustanud looma sadu vabade kodanike ühendusi ja taastama varem toiminud seltse ning ühinguid.

• Kuidas ja kus sai teoks Naisliidu taasloomine? Naisliidu esindajat Maret Prisket intervjueerib Erge Heido
• Videolõik Helsingist : Koostöö Põhjamaadega, Soome migratsiooni ja Euroopa asjade minister Astrid Thors kodanikuühenduste rollist Euroopa Liidu riikides
• Esimeste naiste piirkondlike ümarlaudade tekkimisest Tartus ja Pärnus räägivad ümarlaudade asutajad. Küsitleb Greta Silberg-Käärik
• Ka Kodanikukoolitusel, nagu mitmel teisel kodanikuühendusel Eestis, on kümneaastane ajalugu. Kes me oleme ja miks me selle asjaga tegeleme?

12.00-13.00
Sisenemine demokraatiasse:
Otustajate tasandil algas kodanikuühenduste loomine Riigikogu naiste ühenduse loomisest. Kuidas sündis idee? Esimene naiste raha eelarves. Vastuolude tekkimine.

• Erakondade naisteühenduse tekkimisest, koostöölepingule allakirjutamisest, esimestest ühistöö kogemustest meenutab poliitik Liia Hänni. Intervjueerib Külli Vollmer.
• Reet Valing arutleb Kadri Jäätmaa (Eesti Naiste Koostöökett) ja Eha Reitelmanniga (Eesti Naiste Ümarlaud) kahe suuna tekkimisest naiste ühistegevuses. Diskussioon pole lõppenud tänaseni.
• Katused ja vihmavarjud – Kodukandi kogemust uurib Katri Targama Eha Paasilt.
• Greta Silberg-Käärik usutleb Anne-Mari Rannamäed varjude vahetamaise projektist, väliskontaktide hädavalikkusest. Kuidas isiklike kogemuse põhjal kontaktid algasid ja kuidas saavad teoks.
• Varjude väljakutsumine saalis.

13.00 – 13.30 – Vaheaeg

13.30 – 14.00
Avalik aravamus:
Senini pole vabaühendused suutnud teadvustada ühiskonda kodanikualgatuse määravast tähendusest Eesti arenguloos. Kodanike õigust vabalt ühineda ja koos tegutseda on sageli tõlgendatud kui loosungit, mitte kui arengu keskkonda. Meedia on kodanikuühiskonna igapäevaelule pühendanud vähe tähelepanu ja aina kiireneva elurütmi juures pole paljudel ühendustel endil olnud mahti läbikäidud teed analüüsida, talletada tõestisündinud lugusid vabaühenduste esimese kümne aasta kohta.

• Meedia suhtumisest vabaühendustesse ja naise rolli ühiskonnas. Ajakirjanik Reet Valing kuulab üle ajakirjanikke.
• Avaliku võimu, kohalike omavalitsuste ja riigi suhetest kodanike ning nende ühendustega igapäevaelus – sellel teemal teeb intervjuu Erge Heido
• Isiksuse maagiast kodanikuühiskonnas. Kodanikuühiskonna silmapaistvatest tegelastest, kuidas neid avastatakse, kes nad on – uurivad Katri Targama ja Külli Vollmer

14.00 – 14.45
Avalik võim ja rahvas
Demokraatia suurima väärtuse, võrdõiguslikkuse, raskest teest seadusest tegelikkusesse. Seaduseloome mõjutamine kodanike poolt. Suuremate ja väiksemate võimalustega elanikkonna gruppide võrdsest kaasakutsumisest ühiskonnaellu.

• Võrdõiguslikkuse seaduse raskest teekonnast teab palju rääkida Ülle-Marike Papp. Temaga arutleb neil teemadel Katri Targama.
• Uusimmigrant Azu Valieva on liitunud mittetulundusühinguga Uus maailm. Mitmekeelne ja mitmemeelne kolmas sektor avaneb Irina Oleinitši juhtimisel.
• Kodanikuühenduste multikultuurilisusest vestleb Külli Vollmer.

14.45 Kokkuvõte päevast

15.00 Püstijala eine

Täna, 7. oktoobril kell 14 avab abilinnapea Merike Martinson Haabersti klubimajas Õismäe tee 5a Tallinna Vaimse Tervise Keskuse teabetoa, kus hakatakse lisaks sotsiaalnõustamisele pakkuma uue teenusena kogemusnõustamist.

„Kogemusnõustamine on Eesti vaimse tervise süsteemis nõustamisteenusena ainulaadne, arenenud riikides praktiseeritakse seda väga edukalt,“ ütles abilinnapea Martinson.

Tallinna Vaimse Tervise Keskus teeb koostööd Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu (EPRÜ) juures asuvate kogemusnõustajatega. Need on inimesed, kes psüühikahäiret kogenuna õppinud sellega toime tulema, on sellest paranenud ning isikliku kogemuse toel omavad parimat eeldust ja oskust teiste juhendamisel. Nõustajate seas on erinevate erialade esindajaid, sh loomingulisi inimesi, kes oma sõnul soovivad vähendada sildistamist, kummutada müüte ja kaasa lüüa vaimse tervise poliitika kujundamisel.

„Kogemusnõustamise eesmärgiks on edendada vaimse tervise valdkonda ja korraldada respektseminare, et ühiskond õpiks paremini mõistma psüühikahäirega inimest,“ tutvustas abilinnapea Merike Martinson.
„Lõpeks oleme kõik ühesugused inimesed ja keegi pole ära teeninud halvakspanu ega tõrjutust.“

Avatavas teabetoas jagatakse ka infot vaimse tervise teenustest, samuti teavitatakse teiste vaimse tervise võrgustiku koostööpartnerite teenustest ja toetustest, sh linnaosade sotsiaalhoolekande osakondade tööst, pensioniameti toetustest, rehabilitatsiooniteenusest jmt.
Teabetoas töötab esialgu üks nõustaja, kes jagab teavet nii kohapeal kui
telefoni- ja interneti teel.

Tänasel teabetoa avamisel räägib vaimse tervise nädala ideedest Vaimse Tervise Keskuse juhataja Triin Vana, antakse ülevaade koostöövõrgustikust ja teabetoa funktsioonidest, kogemusnõustajad tutvustavad teenuse arengusuundi.

Teabetuba on avatud esmaspäeval kell 9-17, teisipäeval kell 9-12 ja reedel kell 10-16; kogemusnõustaja on kohal esmaspäeval ja reedel kell 10-16. Keerulisemate probleemide puhul on soovitav eelnevalt ette helistada tel 6700 171.

Raepress
7. oktoober 2008

Lisaks tavapärastele lõõgastavatele spaateenustele pakume puuetega inimestele rehabilitatsiooniteenuseid. Meie spetsialistid koostavad ja viivad ellu just Teile vajaliku rehabilitatsiooniprogrammi. Kõike seda pakume lõõgastavas ja stressivabas spaakeskkonnas, mis juba iseenesest annab paremad eeldused paranemiseks.

Osutame järgmisi teenuseid:

• laste rehabilitatsiooniteenus
• 16-65 aastastele puudega inimesed 800 krooni rehabilitatsioonitoetuse
  alusel taastusravi

Rehabilitatsioonitoetust makstakse 16-65-aastasele puudega inimesele aktiivseks
rehabilitatsiooniks sotsiaalministri poolt määratud rehabilitatsiooniasutustes,
kuhu kuulub Laulasmaa Resort.

Rehabilitatsioonitoetust saavad taotleda 16-65 aastased puudega inimesed ning
seda makstakse kuni 800 krooni aastas, millele lisandub omaosaluse 5% ehk 40
krooni.
Teenust saab taotleda kahel erineval moel:

• võtta garantiikiri pensioniametist rehabilitatsiooniteenusele
• maksta ise teenuste eest ja hiljem esitada teenuse arved koos avaldusega
  penisoniametisse

Lisainformatsioon:
Helen Voika
+372 55656768
helen@laulasmaa.ee  
www.laulasmaa.ee  
Resort Spa

Pöördun puuetega naiste ja puuetega neidude emade poole.

Eesti Puuetega Naiste Ühing (www.epnu.ee) viib läbi 2008. aastal projekti: „Täisväärtuslik pere- ja seksuaalelu puuetega naistele“. See projekt ei ole jätkuprojektiks eelmisel aastal läbi viidud puuetega meeste teemalisele projektile. Meeste projekti kokkuvõtet on võimalik näha ka EPNÜ kodulehel.

Antud projekt on iseseisev projekt ja lähenemisviis küsitlemiseks on kombineeritud kvalitatiivne uuring/kaardistamine.

Eesti Puuetega Naiste Ühing esindab kõiki puuetega naisi Eestis. Ühingu üheks eesmärgiks on koguda infot puuetega naiste kohta ja adekvaatselt naiste probleemidest meie ühiskonda teadvustada.

Olen saatnud paljudele e-postiga selle küsimustiku. Peale selle on võimalik seda küsimustikku näha ka EPNÜ kodulehel: http://www.epnu.ee/index.php?1,62  

Tänan neid naisi, kes on vastanud juba sellele küsimustikule.

Palun teid väga, jätame kõrvale nn „Andmekaitse hirmud“ ja vastakem sellele küsimustikule. Luban, et teie vastuste analüüsimisel ja kirjeldamisel ei kasutata teie nimesid.

Teist kõigist lugupidav
Mare Abner
EPNÜ juhatuse esinaine
Projektijuht.
GSM: 56453468