ENÜ: Lühikokkuvõte European Women’s Lobby (EWL) üldkogust
Olge head ja lugege palun see kokkuvõte läbi, erilist tähelepanu pöörake allpool olevatele punase värviga ridadele. Koos tegutsedes oleme tugevamad ja suudame nii mõndagi siin elus mõjutada.
Kokkuvõtte on koostanud Riia Kütt
EWL, kuhu kuulub ka ENÜ, on Euroopa Liidu suurim naisorganisatsioonide ühendus kokku üle 2000 naisorganisatsiooniga 27 EL liikmesriigist ja kolmest kandidaatriigist. Lisaks kuulub ühendusse 20 üle-Euroopalist naisorganisatsiooni. EWL on naisorganisatsioonide hääleks Euroopa Liidus.
EWL’i eesmärgiks on:
– toetada naiste aktiivset osalemist naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamises Euroopas
– toetada üleriiklikke naisorganisatsioonide ühendusi info, lobitööks vajalike vahendite ning koolitusega, et neil oleks võimalik aktiivselt osaleda EL poliitikate väljatöötamises ning õigusaktide elluviimisel siseriiklikul tasandil
– osaleda analüüside, hindamiste ja järelevalve teostamise kaudu kõigi naiste elu mõjutavate EL poliitikate väljatöötamises ja rakendamises, tuginedes seejuures Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistele (2006-2010), Pekingi tegevusplatvormile ja Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioonile (CEDAW).
Üldkogul osalesid:
Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär ja EWL juhatuse liige (kuni 2008 oktoober)
Riina Kütt, EWL juhatuse uus liige (alates 2008 oktoober)
Laine Tarvis, ENÜ eesistuja
Põhiteemad:
1. EWL uus president, asepresident ja juhatus
2. Teemagrupid
3. 2009. aasta tööplaani prioriteetsed suunad
1. EWL uus president, asepresidendid ja 2009. a tegevusprioriteedid
Uus EWL juhatus valis EWL uueks presidendiks ülekaaluka häälteenamusega Brigitte Triems’I (Saksamaa), EWL täitevkomitee liikme alates 2006. aasta oktoobrist. Asepresidentideks valiti Therese Murphy (Iirimaa) ning Martine Levy (Prantsusmaa).
Kandideerimiskõnes mainis Brigitte Triems, et tunneb suurt huvi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse vastu, mis peaks olema kõigi EL liikmesriikide tegevuse juhtpõhimõtteks. Oma töö põhieesmärgina näeb Brigitte Triems soolise võrdõiguslikkuse aspekti integreerimist kõigisse EL poliitikatesse ning võitlemist naiste diskrimineerimise kõigi vormide vastu.
EWLi kui organisatsiooni sees kavatseb ta arendada tegevust demokraatlike protseduuride tugevdamise ning EWL liikmesorganisatsioonide kaasatuse suurendamiseks, mida on võimalik saavutada juhatuse kõigi liikmete aktiivse ja võrdse osalemise kaudu.
Kuna Brigitte Triems on pärit Ida-Saksamaalt, siis teab ta isiklikust kogemusest, mida tähendavad EL uute liikmesriikide jaoks sotsiaalsed ja majanduslikud reformid. Samuti on ta kursis Ida-Euroopa liikmesriikide tegeliku olukorraga, eriti seetõttu, et oma igapäevatöös tegeleb ta Ida-Euroopast pärit immigrantidega.
Brigitte Triems on veendunud, et suudab tugevdada sidemeid EWL üleriigiliste liikmesorganisatsioonidega nii EL ”vanadest” kui ”uutest” liikmesriikidest ning tõhustada üksteisemõistmist. Selleks aitab kaasa ka tema keelteoskus: Brigitte Triems valdab saksa, prantsuse, vene, inglise ja hispaania keelt.
2. Teemagrupid – töötoad
Üldkogu ajal leidis aset töö teemagruppides, st ühele naiste jaoks olulisele teemale keskenduvad töötoad, mille suhtes teevad ettepanekuid EWL täisliikmed. Teemad peavad vastama EWL lühi- ja pikaajalistele eesmärkidele ning omama EL poliitikate suhtes olulist tähtsust. Teemagruppide töö tulemuste alusel kavandab EWL juhatus konkreetsed tegevused.
Kokku toimus 5 teemagruppi ning neis osalesid Eestist:
- Naiste majanduslik iseseisvus (Riina Kütt)
- Euroopa julgeolekupoliitika (Eha Reitelmann)
- Kes kardab eelarvete sootundlikku koostamist (Laine Tarvis)
- Seksistlik diskrimineerimine meedias
- Reproduktiivsed õigused: edusammud ja ohud Euroopas
Teemagruppide kokkuvõtted laekuvad EWL’lt enne järgmist üldkogu juunis 2009.
3. EWL 2009. aasta tööplaan:
EWL 2009. aasta tööplaan seab eesmärgiks tegelda naiste huvi- ja mureküsimustega ning nende lõimimisega sotsiaal-poliitilise ja majanduselu kõikidesse aspektidesse. Selle kõrval peab EWL samavõrd vajalikuks ka tõsta liikmete suutlikkust, pakkuda efektiivseid kommunikatsioonistrateegiaid, tegelda välissuhetega ning seda, et EWL oleks Euroopas nähtav ja tema hääl kuuldav. Kõige aluseks on arusaam, et mida tugevamad on EWL enda liikmesorganisatsioonid, seda suurem on EWL mõju EL tasandil.
EWL 2009. aasta prioriteetseteks teemadeks on:
1. Naised otsustamas – 50/50 kampaania.
Naiste kaasatuse suurendamine otsustustasandil on olnud EWL prioriteediks organisatsiooni asutamisest alates.
2009. aastal on EWL tähelepanu keskmes naiste ja meeste võrdset ehk pariteetset esindatust edendav demokraatia, eriti EL tasandil ja 2009. juunis toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste valguses. Olulisim ettevõtmine on 50/50 kampaania, mis viiakse ellu loosungi all ”Soolise võrdõiguslikkuseta ei saa olla demokraatiat Euroopas”. Kampaania sai alguse 2008. aasa septembris Brüsselis.
Kutsume kõiki tungivalt üles andma oma toetusallkiri 50/50 kampaaniale! Selleks on vaja vaid minna veebilehele http://www.womenlobby.org/site/form_3.asp kirjutada oma nimi, organisatsioon ja e-maili aadress ja klikkida klahvile ”Submit”. Iga allkiri on oluline!
2. Sooline võrdõiguslikkus Euroopas, poliitikad ja õigusaktidEWL peab oluliseks, et naised oleksid paremini informeeritud soolise võrdõiguslikkuse alastest õigusaktidest ning et neid siseriiklikult ka ellu viiakse. Oluline on tagada, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise alaseid kohustusi täidetakse.
2009. aasta prioriteediks on tagada, et naised oleks kaitstud soolise diskrimineerimise eest samuti, nagu teistel alustel asetleidva diskrimineerimise eest.
3. Naiste tööhõive ja majanduslik iseseisvus
Naiste majanduslik iseseisvus on naiste mõjuvõimu suurendamise ja soolise võrdõiguslikkuse seisukohast määrava tähtsusega. Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia ning lastehoiu alal seni saavutatu ei ole toonud naisi lähemalt majanduslikule võimule ning sügavalt juurdunud soostereotüübid kestavad, naiste töötegemise vormid on endised, teadlikkus tasustatud/tasustamata töödest ja hooldusest pole kasvanud.
2009. aasta prioriteediks on analüüsida, töö ja hoolduse ebavõrdsest jaotusest tulenevat lõhet, palgalõhet ning vaesuse feminiseerumist vanemas eas, st pensionilõhet.