Kas mäletate, kuidas te kümme aastat tagasi oma esimest seltsi või ühendust lõite? Kuidas kodanikualgatuse korras inimesi kokku kutsusite ja ühistegevust alustasite, kuidas rahahädas olite, kuidas välismaiseid sponsoreid otsisite, kuidas projekte kirjutama õppisite ja võrgustikke ehitasite. Need lood on juba ajalugu. On aeg hakata seda jäädvustama. Naised, teie olete kodanikuühiskonna alusepanijad! Tulge mälu tallele panema!

Esimene avalik emotsionaalse mälu salvestamine

Nii see algas!

Laupäeval, 18. oktoobril kell 11.00 – 16.00 Tallinnas, Matkamajas (Raekoja plats 18).
MTÜ Kodanikukoolitus korraldusel

Olete tunnistajateks, kuidas kirjutatakse üles ajalugu. Iga fakt, juhtum, lugu on teretulnud. Koosviibimiste saal on audio- ja videostuudioks, osavõtjad kroonikuteks, kaasatoodud pildid, videod ja dokumendid näituseks.

Oodatud on kõigi vabaühenduste, eriti naisteühenduste esindajad.

Osavõtt, kehakinnitus ja meelelahutus tasuta.

Registreerimine 14. oktoobrini greta@kodanikukoolitus.ee  või tel. 5277699.

Aeg: 18.oktoober 2008, kell 11.00-15.00
Koht: Matkamaja suur saal, Tallinn, Raekoja plats 18
Korraldajad: MTÜ Kodanikukoolitus
Toetajad: Vabaühenduste toetusfond (VÜF), Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Naiste Koostöökett
Osavõtjad: 100 inimest

10.30 Tervituskohv.

11.00 – 11.30
Sissejuhatus: pilk ajalukku
Kas mäletate, kuidas te kümme aastat tagasi oma esimest seltsi või ühendust lõite? Kuidas kodanikualgatuse korras inimesi kokku kutsusite ja ühistegevust alustasite, kuidas rahahädas olite, kuidas välismaiseid sponsoreid otsisite, kuidas projekte kirjutama õppisite ja võrgustikke ehitasite. Need lood on juba ajalugu. On aeg hakata seda jäädvustama.
Eesti naised, teie olete kodanikuühiskonna alusepanijad! Te olete foorumil, mis täna toimib kui heli ja pildi salvestamise stuudio – me talletame mälu

• Meie juures algas see nii.
• Maret Maripuu intervjuu Mare Abneriga, Puuetega Naiste Ühenduse esindajaga, ühe vabaühenduse sünniloost.
• Maret Maripuu jätkab vestlust Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidust Alari Rammoga ühe katusorganisatsiooni sünniloost.

11.30 – 12.00
Esimesed sammud
Esimesed taasiseseisvunud Eestis loodud vabaühendused on jõudnud, või jõudmas, kümnenda verstapostini. Kodanikuühenduste vedajateks on olnud peamiselt naised. Eesti vanimaid vabaühendusi on Naisliit, mis on loodud rohkem kui 90 aastat tagasi. Naised on ka praegu avalikkuse huvides tegutsevate kodanikuühenduste arvestatavad korraldajad.
Iseseisvus on innustanud looma sadu vabade kodanike ühendusi ja taastama varem toiminud seltse ning ühinguid.

• Kuidas ja kus sai teoks Naisliidu taasloomine? Naisliidu esindajat Maret Prisket intervjueerib Erge Heido
• Videolõik Helsingist : Koostöö Põhjamaadega, Soome migratsiooni ja Euroopa asjade minister Astrid Thors kodanikuühenduste rollist Euroopa Liidu riikides
• Esimeste naiste piirkondlike ümarlaudade tekkimisest Tartus ja Pärnus räägivad ümarlaudade asutajad. Küsitleb Greta Silberg-Käärik
• Ka Kodanikukoolitusel, nagu mitmel teisel kodanikuühendusel Eestis, on kümneaastane ajalugu. Kes me oleme ja miks me selle asjaga tegeleme?

12.00-13.00
Sisenemine demokraatiasse:
Otustajate tasandil algas kodanikuühenduste loomine Riigikogu naiste ühenduse loomisest. Kuidas sündis idee? Esimene naiste raha eelarves. Vastuolude tekkimine.

• Erakondade naisteühenduse tekkimisest, koostöölepingule allakirjutamisest, esimestest ühistöö kogemustest meenutab poliitik Liia Hänni. Intervjueerib Külli Vollmer.
• Reet Valing arutleb Kadri Jäätmaa (Eesti Naiste Koostöökett) ja Eha Reitelmanniga (Eesti Naiste Ümarlaud) kahe suuna tekkimisest naiste ühistegevuses. Diskussioon pole lõppenud tänaseni.
• Katused ja vihmavarjud – Kodukandi kogemust uurib Katri Targama Eha Paasilt.
• Greta Silberg-Käärik usutleb Anne-Mari Rannamäed varjude vahetamaise projektist, väliskontaktide hädavalikkusest. Kuidas isiklike kogemuse põhjal kontaktid algasid ja kuidas saavad teoks.
• Varjude väljakutsumine saalis.

13.00 – 13.30 – Vaheaeg

13.30 – 14.00
Avalik aravamus:
Senini pole vabaühendused suutnud teadvustada ühiskonda kodanikualgatuse määravast tähendusest Eesti arenguloos. Kodanike õigust vabalt ühineda ja koos tegutseda on sageli tõlgendatud kui loosungit, mitte kui arengu keskkonda. Meedia on kodanikuühiskonna igapäevaelule pühendanud vähe tähelepanu ja aina kiireneva elurütmi juures pole paljudel ühendustel endil olnud mahti läbikäidud teed analüüsida, talletada tõestisündinud lugusid vabaühenduste esimese kümne aasta kohta.

• Meedia suhtumisest vabaühendustesse ja naise rolli ühiskonnas. Ajakirjanik Reet Valing kuulab üle ajakirjanikke.
• Avaliku võimu, kohalike omavalitsuste ja riigi suhetest kodanike ning nende ühendustega igapäevaelus – sellel teemal teeb intervjuu Erge Heido
• Isiksuse maagiast kodanikuühiskonnas. Kodanikuühiskonna silmapaistvatest tegelastest, kuidas neid avastatakse, kes nad on – uurivad Katri Targama ja Külli Vollmer

14.00 – 14.45
Avalik võim ja rahvas
Demokraatia suurima väärtuse, võrdõiguslikkuse, raskest teest seadusest tegelikkusesse. Seaduseloome mõjutamine kodanike poolt. Suuremate ja väiksemate võimalustega elanikkonna gruppide võrdsest kaasakutsumisest ühiskonnaellu.

• Võrdõiguslikkuse seaduse raskest teekonnast teab palju rääkida Ülle-Marike Papp. Temaga arutleb neil teemadel Katri Targama.
• Uusimmigrant Azu Valieva on liitunud mittetulundusühinguga Uus maailm. Mitmekeelne ja mitmemeelne kolmas sektor avaneb Irina Oleinitši juhtimisel.
• Kodanikuühenduste multikultuurilisusest vestleb Külli Vollmer.

14.45 Kokkuvõte päevast

15.00 Püstijala eine

Täna, 7. oktoobril kell 14 avab abilinnapea Merike Martinson Haabersti klubimajas Õismäe tee 5a Tallinna Vaimse Tervise Keskuse teabetoa, kus hakatakse lisaks sotsiaalnõustamisele pakkuma uue teenusena kogemusnõustamist.

„Kogemusnõustamine on Eesti vaimse tervise süsteemis nõustamisteenusena ainulaadne, arenenud riikides praktiseeritakse seda väga edukalt,“ ütles abilinnapea Martinson.

Tallinna Vaimse Tervise Keskus teeb koostööd Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu (EPRÜ) juures asuvate kogemusnõustajatega. Need on inimesed, kes psüühikahäiret kogenuna õppinud sellega toime tulema, on sellest paranenud ning isikliku kogemuse toel omavad parimat eeldust ja oskust teiste juhendamisel. Nõustajate seas on erinevate erialade esindajaid, sh loomingulisi inimesi, kes oma sõnul soovivad vähendada sildistamist, kummutada müüte ja kaasa lüüa vaimse tervise poliitika kujundamisel.

„Kogemusnõustamise eesmärgiks on edendada vaimse tervise valdkonda ja korraldada respektseminare, et ühiskond õpiks paremini mõistma psüühikahäirega inimest,“ tutvustas abilinnapea Merike Martinson.
„Lõpeks oleme kõik ühesugused inimesed ja keegi pole ära teeninud halvakspanu ega tõrjutust.“

Avatavas teabetoas jagatakse ka infot vaimse tervise teenustest, samuti teavitatakse teiste vaimse tervise võrgustiku koostööpartnerite teenustest ja toetustest, sh linnaosade sotsiaalhoolekande osakondade tööst, pensioniameti toetustest, rehabilitatsiooniteenusest jmt.
Teabetoas töötab esialgu üks nõustaja, kes jagab teavet nii kohapeal kui
telefoni- ja interneti teel.

Tänasel teabetoa avamisel räägib vaimse tervise nädala ideedest Vaimse Tervise Keskuse juhataja Triin Vana, antakse ülevaade koostöövõrgustikust ja teabetoa funktsioonidest, kogemusnõustajad tutvustavad teenuse arengusuundi.

Teabetuba on avatud esmaspäeval kell 9-17, teisipäeval kell 9-12 ja reedel kell 10-16; kogemusnõustaja on kohal esmaspäeval ja reedel kell 10-16. Keerulisemate probleemide puhul on soovitav eelnevalt ette helistada tel 6700 171.

Raepress
7. oktoober 2008

Lisaks tavapärastele lõõgastavatele spaateenustele pakume puuetega inimestele rehabilitatsiooniteenuseid. Meie spetsialistid koostavad ja viivad ellu just Teile vajaliku rehabilitatsiooniprogrammi. Kõike seda pakume lõõgastavas ja stressivabas spaakeskkonnas, mis juba iseenesest annab paremad eeldused paranemiseks.

Osutame järgmisi teenuseid:

• laste rehabilitatsiooniteenus
• 16-65 aastastele puudega inimesed 800 krooni rehabilitatsioonitoetuse
  alusel taastusravi

Rehabilitatsioonitoetust makstakse 16-65-aastasele puudega inimesele aktiivseks
rehabilitatsiooniks sotsiaalministri poolt määratud rehabilitatsiooniasutustes,
kuhu kuulub Laulasmaa Resort.

Rehabilitatsioonitoetust saavad taotleda 16-65 aastased puudega inimesed ning
seda makstakse kuni 800 krooni aastas, millele lisandub omaosaluse 5% ehk 40
krooni.
Teenust saab taotleda kahel erineval moel:

• võtta garantiikiri pensioniametist rehabilitatsiooniteenusele
• maksta ise teenuste eest ja hiljem esitada teenuse arved koos avaldusega
  penisoniametisse

Lisainformatsioon:
Helen Voika
+372 55656768
helen@laulasmaa.ee  
www.laulasmaa.ee  
Resort Spa

Pöördun puuetega naiste ja puuetega neidude emade poole.

Eesti Puuetega Naiste Ühing (www.epnu.ee) viib läbi 2008. aastal projekti: „Täisväärtuslik pere- ja seksuaalelu puuetega naistele“. See projekt ei ole jätkuprojektiks eelmisel aastal läbi viidud puuetega meeste teemalisele projektile. Meeste projekti kokkuvõtet on võimalik näha ka EPNÜ kodulehel.

Antud projekt on iseseisev projekt ja lähenemisviis küsitlemiseks on kombineeritud kvalitatiivne uuring/kaardistamine.

Eesti Puuetega Naiste Ühing esindab kõiki puuetega naisi Eestis. Ühingu üheks eesmärgiks on koguda infot puuetega naiste kohta ja adekvaatselt naiste probleemidest meie ühiskonda teadvustada.

Olen saatnud paljudele e-postiga selle küsimustiku. Peale selle on võimalik seda küsimustikku näha ka EPNÜ kodulehel: http://www.epnu.ee/index.php?1,62  

Tänan neid naisi, kes on vastanud juba sellele küsimustikule.

Palun teid väga, jätame kõrvale nn „Andmekaitse hirmud“ ja vastakem sellele küsimustikule. Luban, et teie vastuste analüüsimisel ja kirjeldamisel ei kasutata teie nimesid.

Teist kõigist lugupidav
Mare Abner
EPNÜ juhatuse esinaine
Projektijuht.
GSM: 56453468

09. oktoobril algusega kell 11 korraldab Tartus tegutsev MTÜ Händikäpp”
projekti “Isikliku abistaja teenus – sinu elamise võimalus” raames seminari ja väitluse, milles osalevad sotsiaalministeeriumi esindajad, kohaliku omavalitsuste sotsiaaltöötajad, isiklikud abistajad ja puuetega inimesed. Seminar toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse ruumides.

1999. aastast on MTÜ "Händikäpp" tegelenud puudega inimestele võrdsete võimaluste laiendamisega. „Oleme veendunud, et ka need puudega inimesed, kes vajavad igapäevastes toimingutes oluliselt teise inimese füüsilist abi suudavad olla aktiivsed kodanikud, kes aitavad kaasa ühiskonna arengule",- ütles Margus Nukka, projekti "Isikliku abistaja teenus – sinu elamise võimalus" toimkonna juht.

Projekti "Isikliku abistaja teenus – sinu elamise võimalus" eesmärkideks on tõsta puudega inimeste, isiklike abistajate ja sotsiaaltöötajate teadlikust inimõigustest ja isikliku abistaja teenuse (edaspidi IAT) olemusest. Projekt on suunatud puudega inimestele, sotsiaaltöötajatele, IAT klientidele, isiklikele abistajatele ja puuetega inimeste pereliikmetele.

Eestis puudub hetkel ühtne arusaam sotsiaalteenuste põhimõtetest, sest tegeldakse alles teenuste kirjeldamisega. Iga kohalik omavalitsus tõlgendab teenuseid erinevalt ja abivajajad ise ei oska küsida uusi teenuseid. See selgus ka 2004 aastal MTÜ "Händikäpp" poolt läbiviidud uurimusest, mida rahastas EV Sotsiaalministeerium läbi Hasartmängumaksunõukogu. „Nimetatud uurimus näitas , et nii puudega nimeste kui nendega tegelevate ametnike teadlikus erinevatest sotsiaalteenustest on madal. Oleme veendunud, et olukorda aitab parandada üheltpoolt klientide koolitamine ja teiseltpoolt kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate võrgutikutöö toetamine", – lisas Margus Nukka.

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus asub Tallinnas, Endla 59

Seminaride ajakava ja toimumise kohad –

Juba toimunud seminarid:
17. september, TÜ Pärnu Kolledž

Järgmised seminarid:
29. oktoober, Võru, Kubja hotell
19. november, Toila SPA
Detsember (esimene või teine nädal), Tartu.

Päevakava:

11.00 Avakohv ja registreerimine

11.30 Projekti "Isikliku abistaja teenus – Sinu elamise võimalus"
tutvustus – Margus Nukka, projekti juht, MTÜ Händikäpp juhatuse liige

11.40 Isikliku abistaja teenuse arengud uue hoolekandeseaduse raames – Sotsiaalministeeriumi esindaja

12.10 Isiklik abistaja teenuse pakkumine Tartus – Margit Rosental, projekti koordinaator, MTÜ Händikäpp juhatuse liige

12.40 Tallinna kogemused teenuse pakkumisel – Kerti Kollom-Seidelberg Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hoolekande osakonna vanemspetsialist

13.10 Õppefilmi "Isikliku abistaja teenus – Sinu elamise võimalus" esitlus

13.55 Lõuna

14.45 Diskussioon: "Iseseisev elu – kas see on kõigile võimalik", diskussiooni juhib Samuel Golomb,‏ ajakirjanik (Golomb Management OÜ).

16.00 Lühikokkuvõtte diskussioonist

16.15 Lõpetamine Margus Nukka, projekti juht, MTÜ Händikäpp juhatuse liige

Korraldajad jätavad endale õiguse teha programmis muudatusi.

MTÜ Händikäpp" projekti "Isikliku abistaja teenus – sinu elamise võimalus" raames on juba toimunud nõustajate koolitus (aprill 2008). 17 inimest, said kohaliku piirkonna IAT nõustaja vajalikud algteadmised.
Samas loodi ka IAT nõustajate võrgustik, mis pole küll erilist tööhoogu saanud. Juunis 2008 toimus Tartu linna IAT klientide koolitus, millest võttis osa 24 klienti ja 18 abistajat. Augustis 2008 valmistas OÜ Audiovideo võttegrupp õppefilmi isikliku abistaja teenusest, mida näidatakse seminaridel.

Oodatud on kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad ja puudega inimesed.

Osavõtust palume teatada hiljemalt 03.10.2008.

Lisainfo:

Margus Nukka,
projekti "Isikliku abistaja teenus – sinu elamise võimalus" toimkonna juht Tel. 53 476 015
E-mail: projekt@nukka.pri.ee  

Kiiretele küsimustele vastab Margit Rosental
E-mail: margit@handikapp.ee  
Tel. 7 348 328

Olete palutud 8. oktoobril kell 18.00 Kumu kunstimuuseumisse (Weizenbergi 34/Valge 1) litograafiaportfoolio „Armastus 21. sajandil” ja portfooliost valminud reprode kogumiku esitlusele. Presentatsioon leiab aset Kumu fuajees.

„Armastus 21. sajandil” on juba teine Eesti Litograafiakeskuse poolt välja antud litograafia mapp, mis koondab eesti kaasaegse kunsti säravamate esindajate nägemusi armastusest 21. sajandil.

Mapi esitluse raames leiab KUMUs aset ka ühepäevane näitus, kus armastust kujutavad Kadri Alesmaa, Peeter Allik, Toomas Altnurme, Merike Estna, Kadri Kangilaski, Laurentsius, Marko Mäetamm, Mall Nukke, Reiu Tüür, Jaak Visnap ja Jasper Zoova. Kõik osalevad kunstnikud on sellel õhtul ka koos Teiega!
Meeleolukal esitluspeol esineb muusikaline kollektiiv.
Reserveerige see õhtu kunsti nautimiseks.
Eesti Litograafiakeskus

Lähem info: Piret Mäeniit piret.maeniit@ekm.ee

Puudega inimesed ei pääse võidusambale ligi.
Eesti liikumispuudega inimeste liit kurdab, et vabadussamba rajamishoos on nii puudega inimesed, vanurid kui ka lapsevankriga emad ära unustatud. Trepistikule kavandatud relsid on lapsevankrite jaoks, kuid ratastooliga sõit võib seal olla ohtlik.

Delfi: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=20023125  

Liit kirjutas murest ühtaegu kaitseministeeriumile ja linnavalitsusele, kuid pole vastust saanud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tulevikus on liikumispuudega inimestel võimalus sõita küll autoga samba taga asuvale parkimisplatsile ja liikuda sealt mööda kaldteed sambani, ent liikumisel keppi või karku vajavale inimesele on selline võimalus ääretult keeruline.

“On mõeldamatu, et liikumiseks abivahendeid kasutav ini­me­ne jalutab mööda Kaarli puies­teed üles, pöördub järsu tõusuga Toompea tänavale, siis Komandandi teed pidi parkimisplatsile ja sealt edasi samba juurde viivale kaldteele,” seisab liidu avaldudes.

Liidu tegevjuht Auli Lõoke ütles, et nendega ei konsulteeritud ligipääsetavuse küsimuses. Kaitseministeeriumi nõuniku Meeli Hundi sõnul on puuetega inimeste kaebusel alust. “Tegelikult oli autoritel esialgu mõlemalt poolt invaligipääs tagatud, nii tagant kui ka eest,” rääkis Hunt.

Kommunaalameti soovi kohaselt valmis aga uus lähtenõudlus, mis keelas fassaadil laugetrepi. Fassaadi trepistikule on praeguse seisuga kavandatud relsid, mis sobivad lapsevankriga liikuvatele inimestele, kuid on ratastooli kasutajatele ohtlikud.

“Vabadussõja võidusamba ehitusele on oma kooskõlastuse andnud paljud asutused, seega ei ole põhjust kahelda projekti läbi vaadanud ja kooskõlastanud ekspertide pädevuses,” lisas Hunt.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines

Nii see algas..Kas mäletate, kuidas te kümme aastat tagasi oma esimest seltsi või ühendustlõite? Kuidas kodanikualgatuse korras inimesi kokku kutsusite ja ühistegevust alustasite, kuidas rahahädas olite, kuidas välismaiseid sponsoreid otsisite, kuidas projekte kirjutama õppisite ja võrgustikke ehitasite. Need lood on juba ajalugu.
On aeg hakata seda jäädvustama.

Eesti naised, teie olete kodanikuühiskonna alusepanijad! Tulge mälu tallele
panema! Esimene avalik emotsionaalse mälu salvestamine.

Nii see algas!

Laupäeval, 18. oktoobril kell 11.00 – 16.00
Tallinnas, Matkamajas.MTÜ Kodanikukoolituse korraldusel.

Olete tunnistajateks, kuidas kirjutatakse üles ajalugu, milles ise olete osalised. Iga fakt, juhtum, lugu on teretulnud. Koosviibimiste saal on audio- ja videostuudioks, osavõtjad
kroonikuteks, kaasatoodud pildid, videod ja dokumendid näituseks. Oodatud on naiste mittetulundus- ja muude vabaühenduste esindajad. Osavõtt, kehakinnitus ja meelelahutus tasuta.

Palume registreeruda: greta@kodanikukoolitus.ee  
või tel. 5277699.

Registreerimine avatud 14. oktoobrini.

Toetajad:Vabaühenduste Fond, Hasartmängumaksu Nõukogu,
Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Eesti Naiste Koostöökett

Kõik kodanikuühendused ja kodanikuühiskonnast huvitatud on oodatud Eesti vabaühenduste kärajatele 31. oktoobril Tallinna Inglise Kolledžis.

www.ngo.ee/23032  saab kärajate kohta lähemat infot ning end kärajatele
osalejaks kirja panna. Siinkohal lühitutvustus, miks, kellele ja mida me
teeme. NB! Oleme tänulikud, kui levitate seda infot ka oma võrgustikes, et
kõik võimalikud huvilised toimuvast teada saaks.

Mis?

Kärajatel räägime sellest, kuidas kodanikuühiskonna arengule Eestis hoogu
juurde anda ning mida saaksid selleks teha kodanikuühendused ja mida riigi-
ja kohalik võim. Hulk selliseid tegevusi ja eesmärke on kirjas 2002. aastal
Riigikogus vastu võetud Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioonis
(EKAK), sellest tulenevalt oleme kärajate nimeks pannud „Mida on EKAK meile
andnud?“ – vaatame üle, mis toonastest eesmärkidest on saavutatud ja mis
tulemusi need on andnud, veel olulisemana arutame aga, kuidas sellega edasi
minna. Lisaks tutvustatakse kärajatel esmakordselt kolme sel sügisel valmiva
uuringu järeldusi, mis puudutavad kodanikuühenduste rahastamist riigi poolt.
Täpne kava: www.ngo.ee/23032 .

Miks?

EMÜ suurkogude hääbumise järel on puudunud foorum, kus Eesti
kodanikuühendused saaksid ühiselt meile olulisi küsimusi arutada. EMSL
korraldab küll kahe aasta tagant kodanikuühiskonna konverentsi (järgmine
tuleb 2009 novembris ja keskendub kodanikuharidusele), samuti toimub
erinevaid spetsiifilisemaid foorumeid ja koolitusi, kuid nende eesmärk on
teine. Kärajad on kõigile huvilistele avatud, osalustasuta demokraatlik
koht, kus küll ei valita mingeid esinduskogusid ega võeta vastu seadusi,
küll aga arutatakse läbi eri võimaluste poolt- ja vastuargumendid ning
kujundatakse välja osalejate seisukoht. EMSL lubab omalt poolt hea seista,
et need seisukohad ka ellu viidud saaksid.

Kellele?

Kärajatele tulevad kodanikuühendused üle Eesti, Riigikogu kodanikuühiskonna
toetusrühma liikmed, avaliku võimu esindajaid riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutustest. Soovitamegi kärajatele tulevatel ühendustel
eelnevalt kontakti võtta oma KOVi või oma piirkonna esindajaga Riigikogus
ning nad kaasa kutsuda: kõige parem, kui asjad saavad koos läbi arutatud.

Mis veel olulist?

Me soovime, et kellelgi ei jääks kärajatel osalemata selle pärast, et
Tallinnasse on pikk maa. Et meie teine soov on, nagu ikka, koormust
keskkonnale võimalikult madalal hoida, siis otsustasime, et sõidukulud
hüvitame bussi või rongiga tulijatele ning autoga tulijatele juhul kui autos
on vähemalt kolm kärajatel osalejat – seda kõike väljaspoolt Tallinna ja
Harjumaad tulijatele. Selleks vajame teie piletit või kütusetšekki. Kui on
soovijaid, korraldame ka tõlke vene keelde. Kohapeal pakume teed-kohvi ja
kerget einet. Kui on muresid või küsimusi, andke palun teada info@ngo.ee  või
helistage 630 9630.

Kes aitavad?

Kärajad toimuvad Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi, Kodanikuühiskonna
Sihtkapitali ja Siseministeeriumi rahalisel toel. Aitäh neile selle eest!

Kohtumiseni kärajatel!

Urmo

EMSL

Raepress, 26. september 2008.
Tallinn teeb sõidu puudega inimestele mugavamaks.

1. oktoobrist muutub Tallinna ühistranspordis puuetega inimeste tasuta sõidu tõestamine mugavamaks, enam pole tarvis kaasas kanda sõiduõiguse tõendamiseks muud dokumenti kui ID kaart.

Tallinna ühistranspordis on kehtestatud sügava puudega isikutele ja nende saatjale tasuta sõidu õigus ja raske ning keskmise puudega isikutele soodustingimustel sõiduõigus Tallinna ühistranspordis.

Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on 1. oktoobrist käivituv puuetega inimeste uus ühistranspordis sõiduõiguse tõestamise süsteem varasemast tunduvalt mugavam ja inimsõbralikum.

„Puudega inimene saab registreerida linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna kaudu oma andmed sertifitseerimiskeskuse ühtsesse piletisüsteemi ning isikul pole vaja enam kaasas kanda sõiduõiguse tõendamiseks muud dokumenti kui ID kaart,“ ütles Martinson.

Registreerimiseks vajalikud dokumendid on AEK tõend puude määramise kohta (originaal), raske nägemispuudega isikul ka pensioniameti tõend nägemispuude kohta, ID kaart.

Sotsiaaltöötaja kannab andmed ühtsesse piletisüsteemi ja need on seal nähtavad, kuni puue on määratud.

Kord kehtib ID -pileti kasutamisel ja ka paberpileti ostmisel.

Tasuta sõidu õiguse puhul on kontrolöril näha, et inimene võib omada saatjat, kellel on samuti tasuta sõidu õigus.