Kui soovid omandada praktilisi teadmisi, kuidas projekte kirjutada ja läbi viia, siis EURO<26 ja EURODESK kutsuvad Sind osalema 2-päevases Noorte projektijuhtide koolis, mis toimub 18.-19. oktoobril Tallinnas. Koolituse käigus antakse osalejatele põhjalikud teadmised projektijuhtimise kui universaalse töömudeli põhitõdedest. Koolitus algab intensiivse sissejuhatava osaga, mille käigus tutvustatakse projektipõhist mõtteviisi, lähteülesande koostamist, projekti kavandamist ja ülesehitust, projektimeeskonna rolli projektis jm. Koolituse teine päev keskendub omandatud teadmiste kinnistamisele läbi praktiliste ülesannete ning kulmineerub iseseisva projektitöö kavandamisega. Noorte projektijuhtide kool on mõeldud algajatele tulevastele projektijuhtidele – neile, kel varasemad teadmised antud valdkonnas puuduvad. Projektitöö võimaldab osalejatel saada praktilist projektikirjutamise kogemust, kus vastavalt enda valitud teemale võidakse projekt juhendajate toel ka valmis kirjutada. Selleks aitavad koolitajad huvi korral noort ka pärast kahte koolituspäeva online – nõustamise käigus. Samuti aidatakse Noorte projektijuhtide koolis leida projektile sobivaid rahastusvõimalusi ja tutvutakse erinevate rahastusallikate ning fondide tööga. Antud koolitusel on eelnevalt osalenud juba üle 200 noore. Tallinnas toimub kursus järgmistel päevadel ja kellaaegadel:
laupäeval, 18. oktoobril kl 10:00 – 17:00 ja
pühapäeval, 19. oktoobril kl 10:00 – 17:00.
Koolituse täpne toimumiskoht on selgitamisel.

Koolis õpitakse järgmiseid teemasid:
Projekti definitsioon, alaliigid, meetod;
strateegiline planeerimine;
eesmärgid ja kavandamine;
tegevuste ja aja planeerimine;
projektimeeskond ja kommunikatsioon;
ressursside planeerimine ja eelarve koostamine;
muudatuste juhtimine;
projekti vormistamine;
projekti aruandlus ja projektide hindamine;
rahastajad ja nende nõuded projektidele.

Noorte projektijuhtide kooli viivad läbi kogenud projektijuhid Hannes Sildnik ja Alo Raieste, kes oma igapäevatöös juhivad üle-Euroopalisi projekte.

Kui registreerud septembrikuus, on kursusel osalemise maksumus EURO<26 kaardiomanikule 1095,00 krooni, teistele 1395,00 krooni. Alates 01. oktoobrist on hinnad 1295,00 (EURO<26 kaardiomanikule) ja 1595,00 krooni. Hinna sees on koolitusmaterjalid ning karastusjoogid ja snäkid pausideks. Lõuna eest tuleb ise hoolt kanda.

Osalemiseks palume täita registreerimisvorm (leiad selle www.euro26.ee ) ja saata see e-postile info@euro26.ee  hiljemalt pühapäevaks, 12. oktoobriks 2008. Lisainformatsioon telefonidel 6 419 679/ 566 42 565/ info@euro26.ee  / www.euro26.ee  

Registreeru kiirelt – osalejate arv on piiratud!!!

Päästeamet kuulutab välja projektikonkursi mittetulundusühendustele “Õnnetuste ennetamine 2009”.

Konkursi kaudu rahastatakse ideid, mis aitavad kaasa õnnetuste ja nende raskete tagajärgede ära hoidmisele. Eesmärgiks on ärgitada kodanikeühendusi otsima ja leidma lahendusi kohalikele ohutusalastele probleemidele.

Kandideerima on oodatud projektid, mis eelkõige keskenduvad kogukondlikule mõtlemisele ja ühistegevusele ohutuse vallas. Põhilisteks märksõnadeks on veeohutus ja puuetega inimeste ohutus. Kuna uppumissurmade arv on viimastel aastatel tõusnud, ootame tegevusi, mille kaudu lapsed ja noored omandavad ujumisoskused ning õiged teadmised vees ja vee ääres käitumisest. Samuti on puuetega inimesed õnnetuse korral tihti enam ohustatud.

Möödunud aastal esitati Päästeametile kokku 21 projekti, millest 12 ka toetust sai.

Seoses välja kuulutatud projektikonkursiga toimuvad 3. ja 10. oktoobril kell 11.00 Päästeametis tasuta teabepäevad kodanikeühendustele.

Osalemiseks tuleb registreeruda hiljemalt 1. oktoobriks telefonil 628 2000.

Lisainformatsiooni, taotlusvormi ja juhendi projektikonkursi kohta leiab www.rescue.ee  

Lugupidamisega
Tiina Laube
projektikonkursi koordinaator
5100434
tiina.laube@rescue.ee  

Tänu SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill toetusele on Domus Dorpatensisel sel aastal võimalik välja anda KAKS STIPENDIUMIT.

Ka fondi Päikeselill eesmärgiks on toetada inimeste ühiskondlikku initsiatiivi ja üldise hüve edendamist.

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutab välja stipendiumikonkursi Domus Dorpatensise stipendiumile.

Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada ning tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist. Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna üldisele arengule ja/või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega.

Stipendiumi suurus on 15 000 krooni.

Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud. Stipendiumile võib esitada nii iseennast kui ka teisi sobilikke kandidaate.

Taotlemiseks tuleb saata SA-le Domus Dorpatensis kas posti või e-posti teel:
– vabas vormis kirjutatud stipendiumiavaldus;
– kandidaadi curriculum vitae;
– põhjendus taotlusele koos kandidaadi saavutuste mõju kirjeldusega
ning soovitajate kontaktidega.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. november 2008. Hilinenud taotlusi ei arvestata. Stipendiumid eraldatakse vastavalt stipendiumi statuudile.

Stipendiumite eraldamise otsus tehakse avalikuks stipendiumite üleandmisel kodanikupäeva ürituste raames 2008. aastal novembri lõpus. 

Lisainformatsioon:
SA Domus Dorpatensis
Raekoja plats 1/Ülikooli 7
Tartu 51003
E-mail: dorpatensis@dorpatensis.ee  
Tel: 7 331 345

Kevadisel üldkoosolekul (üldisemalt) ja äsjases suvekoolis (juba täpsemalt) tutvustasime eelkõige EMSLi liikmetele mõeldud uut programmi, millega soovime aidata organisatsioonidel analüüsida oma arenguvajadusi ja leida partnereid nende vajaduste lahendamiseks, et oma töös tulemuslikum ja parem olla.

Allpool ja veebilehel www.ngo.ee/tagatargemaks  lähemalt toimuma hakkavast. NB! Esimesi sooviavaldusi selles programmis osaleda ootame kuni 30. septembrini.

Programmi veab Kristina Mänd. Sellesse osalema valitud organisatsioonidega tehakse kõvasti tööd, analüüsimaks nende hetkeolukorda, meeskonda ja arenguvajadusi. See osa tööst kestab vähemalt kaks nädalat, tulemusena sünnib arenguvajaduste kaardistus. Partnereid viimaste lahendamiseks otsime teiste ühenduste, äriorganisatsioonide ja ülikoolide seast, töö käigus leitakse partner vähemalt ühe arenguvajaduse jaoks. Partnerite leidmine ja ettevalmistamine kestab vähemalt kuu, sealt edasi sõltub juba organisatsioonist ja partnerist, kui pikaks koostöö kujuneb. EMSL jääb selles etapis koostööd jälgima ja vajadusel nõu andma.

Ajendi selleks programmiks oleme saanud liikmekohtumistest ja –küsitlusest, palju abi selle kujundamisel on meile andnud Heateo Sihtasutus, kes sarnast tööd juba paljude organisatsioonidega teinud. Rahaliselt toetab programmi Vabaühenduste Fond (www.oef.org.ee/norra ). Mõlemale siinkohal veel suur aitäh!

Sel sügisel alustame tööd nelja organisatsiooniga, kevadeks 2010 soovime abistada vähemalt 20 organisatsiooni.

Kui sa soovid programmi kandideerida, peaks sinu organisatsioon vastama järgmistele tingimustele:

– olema tegutsenud vähemalt paar aastat

– tegu on avalikes huvides tegutseva organisatsiooniga, kes tegeleb vähemalt mingil määral eestkostega (mitte üksnes teenuste pakkumise või oma liikmetele suunatud tegevustega)

– organisatsiooni tegevuse (üheks) eesmärgiks on kodanikuharidus: inimeste teadmiste ja oskuste suurendamine mingil alal

– sul on osalemiseks pühendumust, suutlikkust, aega, tahet ning valimisolek oma organisatsiooni arenguvajadustega tegeleda, sh. vajadusel ennast muuta

– organisatsioonil on juht, kes on valmis muutusi ellu viima ja vastutama, ning juhtkond (juhatus, nõukogu), kes teda selles toetab

– sul on rahalisi võimalusi selliseks tegevuseks (hindamine, partnerite leidmine ja vähemalt koostöö algus on osalejatele tasuta, kuid pikaajalisem koostöö võib vajada ka rahalist panust)

Kui vastus neile küsimustele on „jaa“, anna palun osalemise soovist teada hiljemalt 30. septembril aadressil kristina@ngo.ee , vastates selles lühidalt (kokku soovitavalt umbes ühel lehel) järgmistele küsimustele oma organisatsiooni kohta (NB! seda palume teha ka neil, kes suuliselt osalemise huvist juba teatanud):

– Mida teeb teie organisatsioon tõesti hästi? Millega te ise enda juures rahul olete?

– Mis teeb teid murelikuks? Mida te ei tee hästi ja kus tunnete, et vajate parandamist?

– Millele eelnev arusaam tugineb – kas olete varem läbi teinud enesehindamise, SWOTi või strateegia koostamise protsessi? Mis tulemused sel olid? Kas tulemustega tegeleti? Kaugele jõudsite?

– Mida te pelgate? Kas saate neid ohte ennetada ja kontrollida või ei?

– Mida te ootate ja usute, et juhtub? Kas ja kuidas te olete valmistunud nende võimaluste ärakasutamiseks?

Selle info põhjal ja vajadusel kandidaatidega veel kohtudes valime esimesed osalejad välja. Täpsemat infot saab Kristina käest e-posti aadressil kristina@ngo.ee .

Julget pealehakkamist!

Nagu me teatasime, on 01. oktoobrist 2008. jõustumas uued tööealiste puudega inimeste puude- ja sotsiaaltoetuste määramise alused. Selle tarbeks on ministeeriumi poolt ette valmistatud sotsiaalministri määruste „Puude raskus-astme ja lisakulude tuvastamise kord ja tähtajad” ja “Ekspertiisiks vajalik dokumendid loetelu ja vormid” eelnõud.

Kõigil, kes soovivad saada lisateavet nendest eelnõudest on võimalik tulla

24. septembril algusega 13.00 tulla Toompuiesteele

kuulama ministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste poliitika juhti Katre Palli ja peaspetsialist Riina Riisalot.

Olete oodatud!
Helve Luik ja Karin Hanga

Tallinna Lennujaama info: PUUDEGA JA LIIKUMISPUUDEGA REISIJA

Lennu sujuva kulgemise seisukohalt on väga tähtis, et juba lennureisi broneerides jõuaks lennufirmani informatsioon reisija erivajadustest nii lennul kui külastatavates lennujaamades

http://www.tallinn-airport.ee/traveler/erivajadusegareisija/puudegajaliikkumispuudegareisija  

Informeerige aegsasti lennufirmat, kui:
• vajate erilist abi pagasiga
• vajate erilist abi lennukisse või lennukilt reisiterminali jõudmiseks
• kasutate akutoitel ratastooli
• olete vaegkuulja ning vajate personaalset informatsiooni
• reisite koos juhtkoeraga
• kasutate mobiilset hapnikuseadet

Kui kasutate akutoitel liikuvat ratastooli, palume veenduda, et akud oleksid igati korras. Ühtlasi oleks vajalik, et oskate ise või vajadusel suudate juhendada ratastooli lahtimonteerimist või kokkupakkimist, kui see peaks ratastooli transportimiseks vajalikuks osutuma. Lennufirmade reeglid ratastooli kaalu osas on erinevad.
Küsige eelnevalt lisainfot teid teenindavast lennufirmast.

Kui vajate hapnikuaparaati, informeerige lennufirmat aegsasti kasutatava seadme tüübist. Enamik lennufirmasid aktsepteerib lennule seadmeid, mida on võimalik reisijal lennu ajal kasutada.

Kui plaanite lennata erinevate lennufirmade ja lennuki tüüpidega, uurige juba reisi broneerides, kas teie kasutatavad seadmed, akud jm tarvikud on aktsepteeritavad kõikide lennufirmade poolt, kelle teenuseid plaanite kasutada.

Lennujaama saabudes kontakteeruge koheselt vastava lennufirma check-in töötajaga ning veenduge, et lennufirma on registreerinud kõik teie vajadused, millest olete reisi broneerides teada andnud.

Tallinna lennujaamas on liikumispuudega reisijatele kindlaks määratud spetsiaalsed saabumis- ja väljumispunktid:
– terminalis infolaua juures, kus asub telefon lühinumbriga 8288;
– terminali põhikorrusel, kus paiknevad vastava märgistusega kohad.
Nimetatud punktis saab liikumispuudega reisija teatada saabumisest lennujaama ja paluda vajadusel abi. Soovides ratastooli, helistage telefonil +(372) 605 8288 (vastab ööpäevaringselt).

Tasub teada!
Lennukile pääsemiseks mõeldud väravate vahemaad võivad eri lennujaamade reisiterminalides olla pikad, seetõttu varuge lennule jõudmiseks piisavalt aega!

Vähiliidu heategevuslik kontsert “Aegumatu horoskoop” toimub kolmes kaunis Eestimaa linnas:
2. oktoobril Tallinnas, Estonia Kontserdisaalis,
5. oktoobril Pärnus, Pärnu Kontserdimajas ja
9. oktoobril Tartus, Vanemuise Kontserdimajas. Kontsert algab kõikjal kell 19.00.

Tuntud ETV telesaate aegumatuid hitte esitavad armastatud Eesti lauljad.

Ootame Teid kõiki kontserdile!

Kontserdi tulud lähevad uue mammograafiabussi ostmiseks detsembris 2008. Varajaselt avastatud rinnavähk on ravitav ning uus mammograafiabuss annab kõigile Eesti naistele võimaluse võtta osa rinnavähi sõeluuringutest.

Pileteid kontserdile saab osta Piletilevist ja kontserdi toimumiskohal.

Olen südamest tänulik kõigile meie toetajatele ja koostööpartneritele ning ootan Teid kõiki meie heategevuskontsertidele.
Palun saatke infot edasi ka oma koostööpartneritele ning sõpradele.

Lugupidamisega,

Maie Egipt
Eesti Vähiliidu tegevdirektor
641 7033

MTÜ „Händikäpp“ koostöös EV Sotsiaalministeeriumiga korraldab
09.10.2008.a. kell 11.00 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) seminari: „Isikliku abistaja teenus – Sinu elamise võimalus “

Päevakava

11.00 Avakohv ja registreerimine

11.30 Projekti "Isikliku abistaja teenus – Sinu elamise võimalus" tutvustus. Margus Nukka, projekti juht, MTÜ Händikäpp juhatuse liige

11.40 Isikliku abistaja teenuse arengud uue hoolekandeseaduse raames. Sotsiaalministeeriumi esindaja

12.10 Isiklik abistaja teenuse pakkumine Tartus. Margit Rosental,projekti koordinaator, MTÜ Händikäpp juhatuse liige

12.40 Tallinna kogemused teenuse pakkumisel. Kerti Kollom-Seidelberg, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hoolekande osakonna vanemspetsialist

13.10 Õppefilmi ”Isikliku abistaja teenus – Sinu elamise võimalus” esitlus

13.55 Lõuna

14.45 Diskussioon: Iseseisev elu – kas see on kõigile võimalik, diskussiooni juhib Samuel Golomb‏
16.00 Lühikokkuvõtte diskussioonist

16.15 Lõpetamine. Margus Nukka, projekti juht, MTÜ Händikäpp juhatuse liige

Korraldajad jätavad endale õiguse teha programmis muudatusi.
Oodatud on kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad ja puudega inimesed.

Osavõtust palume teatada hiljemalt 03.10.2008. Tel 7 348 328 GSM 53 476 015
e-mail: projekt@nukka.pri.ee  

Tere, haridusest lugupidavad sõbrad!

Taas on meil vaja kokku koguda septembri jooksul nende liikumis- ja nägemispuudega tudengite andmed, kes tugiisikut vajavad. On ju eksamid seljataga ja õppima asujad teada, samuti õpingute jätkajad. Lisan eelmise aasta kirja, kus on meenutuseks teenuse tekkelugu ja lahti seletatud kellele ja miks selline teenus.

Möödunud õppeaasta jooksul said 20 tudengit toetust tugiisikliku palkamiseks, mis oli neile suureks abiks. Koostöö ministeeriumiga sujus tõrgeteta, loota on, et teenus jätkub ka eelseisval õppeaastal – seega läheks käiku juba neljas õppeaasta. Esmakordselt sõlmisime haridusministeeriumiga lepingu 2005/2006 õppeaastaks .

Palve jälle kõigile – levitage seda infot, et keegi abivajajatest välja ei jääks!
Ette tänades
Auli Lõoke, tegevjuht 5293144, 6720223

Eellugu
Enne 2005.a. suvepuhkust kohtus meie juhatus toonase haridusministri M. Repsiga. Kõne all oli võimalus määrata sügava liikumispuudega (ka sügava nägemispuudega) kõrgkooli tudengitelele toetus, mis võimaldaks palgata tugiisik, kelle põhiülesandeks oleks abistada õppehoonetes liikumisel. See teeks võimalikuks ka ratsatoolis või väga piiratud nägemis- ja liikumisvõimega õppuritel päevases osakonnas õppimise. Ka kaugõppes õppivatel tudengitel on nimetatud abi vaja, küll vähemas mahus. Minister suhtus muresse mõistvalt, teenuse koordineerijaks jäi meie liit.
Info neile, kes sel aastal sisseastumiseksameid tegid ja kooli sisse said.
NB! 1. Arvesse lähevad kõrgkoolid, mis on haridusministeeriumi kodulehel ülikoolide nimekirjas (avalik-õiguslikud ülikoolid, nende kolledžid, eraülikoolid, rakenduskõrgharidust andvad rakenduskõrgkoolid).
2. Toetus on mõeldud vaid neile, kel on tõsised ja ületamatud probleemid ligipääsetavusega õppeasutuses liikumisel. Kõikidele taotlustele lähenetakse n.ö. juhtumipõhiselt. See tähendab seda, et mingit "keskmist" toetust ei tule, vaid vastavalt konkreetsele vajadusele (tundide arvule). Loogiline on, et abistajaks leitakse kaasüliõpilane, kes nagunii samas õpib ja kes aitab vajadusel, nii kujuneb abistamiseks kuluv aeg väiksemaks, kui neil, kes peaksid kogu loengute aja kohal olema.

Palun aidata meid selle info levitamisel – kui olete ise üks kirjeldatud tudengitest või teate listi mittekuuluvaid kas juba õppivaid või seda alustavaid tudengeid!
Vaja on infot järgmiselt:
1. Nimi + kontaktandmed (e-aadress, telefonid)
2. Kõrgkooli nimi, asukoht, eriala, mitmendale kursusele õppima asutakse
3. Kas õpitakse päeva- või kaugõppes
4. Tundide arv kuus (orienteeruv)

Täpse reglemendi (lepingu sõlmimine toetuse saajaga, kuidas rahad liiguvad, kes koordineerib, kuidas toimib aruandlus jne) selgitame uutele tudengitele siis, kui nimekiri koos.

Teie abile lootes ja tagasisidet ootama jäädes
Auli 5293144; 6720223
elil@elil.ee  

Tere,
see, et arvuti on paljudel juhtudel liikumis- ja nägemispuudega inimestele oluliseks abivahendiks, nõustuvad kõik, kellega sel teemal rääkida. Abivahendite nimistus on arvuti lisaseadmed nägemispuudega inimeste tarbeks. Arvutit kui sellist tõrgutakse abivahendite nimekirja võtmast, kuigi oleme selliseid ettepanekuid teinud SoMile aastaid. Artikkel tõestab veenvalt, et sama vajadus kehtib ka kuulmispuudega inimeste puhul.

Tervitab Auli

Arvuti ja internet peaksid olema kuulmisabivahendite nimistus

16.09.2008 / Meie Maa / Merike Kungla / Kommentaar

Kõlab ehk isegi ülbelt, kuid arvuti ja internet on sage­li ainsad vahendid, mis või­maldavad vaegkuuljal ja kurdil saada infot, suhelda, õppida, ajada asju ses kuuljate maailmas.

Tõsi, arvuti-internet ei anna kuul­mist tagasi, kuid ega seda anna ka kuuldeaparaadid. Need ainult või­mendavad kuulmisjääki ja mingist punktist alates lasevad kuulda küll müra ja kõnekõminat, kuid kõnest arusaamine on siiski raske või isegi võimatu. Mis tähendab, et vaegkuul­ja jääb hätta nii kiirabi ja päästeame­ti kutsumisega kui ka kuuljate jaoks lihtsates elutoimingutes, kas või oma lapse õpetajaga suhtlemisel.

Õnneks on olemas arvutid ja see müstiline virtuaalmaailm, internet. See lubab "rääkida" ja "kuulda" olenemata ini­mese kuulmisvõimest – võimaldab suhelda, evida pisutki rohkem kuuljatega võrdseid võimalusi. Siinmail veel seda enam, sest Eestil on ka hiiglaslik tiigrihüpe tehtud…

Seepärast tahan öelda, et arvuti ja internet peavad ole­ma kui elementaarsed kommunikatsioonivahendid kuul­misabivahendite nimekirjas. Nimistus olemine tähendab aga ka riigi tuge abivahendi muretsemisel.

Briti teadlaste hiljuti­ne uuring vaegkuuljate ja kurtide suhtest internetti toetab minu ideed. Leedsi ülikooli teadlased uuri­sid, milline on interneti roll kurtide kaasamisel info­ühiskonda. Mis selgus: 79 protsenti kurtidest kasutas inter­netti oma igapäevaelus märksa enam kui muu elanikkond (vastavalt 59 protsenti). Valdav osa netisõbralikest vaegkuuljaist (87 protsenti) kasutas internetti seejuures kodus, vaid 8 protsenti käis internetis asju ajamas kurtide ühingutes ja muudes avalikes netipunktides.

Enamik nendest vaegkuul­jatest, kes netti ei kasutanud, lihtsalt pelgas arvutit, sest nad ei osanud seda kasutada, kuna polnud kokku puutunud. Uuring tõestas, et internet parandas vaegkuuljate ja kur­tide ligipääsu infole, suhtlemisele jne, ehk siis sellisele elule, mis kuuljate jaoks on loomulik ja iseenesestmõistetav. Seejuures leidsid teadlased, et vaegkuuljad-kurdid kasu­tavad internetti peamiselt meditsiinilise, tööalase jms tea­be otsimiseks ja argisuhtlemiseks ning kuuljatest oluliselt vähem arvutimängudeks.

Vaegkuuljad tõdesid ka, et inter­neti pakutavad võimalused lubavad neil asju ajada ja toime­tada ilma võimaliku diskrimineerimiseta, mis päriselus, näi­teks pangakontoris või mujal on üsna tavaline. Leedsi teadlaste uuring on põhjalik ning sellega tasub vaegkuuljatel, aga ka kuuljatel ja eriti vastavatel ametiinimestel tutvuda. Uuringu lingi leiab Leedsi ülikooli, samuti Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühingu kodulehelt. Nimistus olemine tähendab aga ka riigi tuge eluks vajaliku abivahendi muretsemisel