21. juunil 2007 sõlmisid EMSL ja Siseministeerium lepingu, mille kohaselt hakkab EMSL eest vedama loodava Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kontseptsiooni koostamist ja ühenduste kaasamist sellesse. Kontseptsioon saab aluseks sihtkapitali moodustamisele järgmise aasta algusest: mida ja kuidas see tegema hakkab.

Esimene arutelufoorum, kus anname ülevaate protsessi käigust ja kaalutavatest alternatiividest, ning kus kõigil on võimalus oma arvamusi esitada, toimub juba järgmisel neljapäeval, 28. juunil kella 13-15 Tallinna Ülikooli uues õppehoones (Uus-Sadama 5), auditooriumis U-225. Kõik huvilised on oodatud, palume vaid eelnevalt osalusest teada anda aadressil info@ngo.ee hiljemalt 26. juuniks. Ülejäänud olulised kuupäevad tulevad kirja lõpus.

Sihtkapitali moodustamise eesmärk on kodanikuühiskonna tugevdamine Eestis, valitsusleppe kohaselt saab selle mahuks 20 miljonit krooni aastas. Me muidugi tegutseme selle nimel, et see edaspidi ka kasvama hakkaks, kuid esialgu saame arvestada sellise summaga. See tähendab, et sihtkapitali tegevused tuleb hästi fookustada, et see tegeleks tõesti kõige olulisemaga ega dubleeriks juba olemasolevaid rahastamisskeeme. Kuidas täpselt, selleni peamegi jõudma nüüd algavate arutelude käigus.

Oleme teadlikud, et juuli-august ei ole parim aeg kellegi tööalaseks kaasamiseks ja me ei ole ajastuse üle rõõmsad, kuid need on ajalised raamid, millega peame arvestama, et sihtkapital uuest aastast käivituda saaks.
Seetõttu palun praegu kõigil huvilistel üle vaadata ja endale üles märkida järgnev kaasamise ajakava ning püüda seda ühildada oma organisatsiooni töö- ja puhkuseplaanidega, et kellelgi soovijatest ei jääks õigel ajal kaasa rääkimata. EMSLi poolt hakkab protsessi koordineerima Agu Laius, kellega olete oodatud ühendust võtma e-posti aadressil agu@ngo.ee

Kaasamise ajakava Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kontseptsiooni koostamisel:
25.06 – arutelufoorumi materjalide ülespanek www.ngo.ee/sihtkapital  
28.06 – arutelufoorum Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, aud. U-225)
29.06-01.07 – materjalide täiendamine vastavalt arutelufoorumil tehtud ettepanekutele
01.07-09.08 – kirjalike täiendusettepanekute kogumine Interneti vahendused, kohtumised katusorganisatsioonidega
02.08 – arutelufoorum Tartus
09.-13.08 – kontseptsiooni täiendamine vastavalt laekunud ettepanekutele, tagasiside andmine ettepanekute esitajatele
13.08 – kontseptsiooni esitamine EKAKi ühiskomisjonile
13.-29.08 – II kaasamisvoor Interneti vahendusel, kontseptsiooni arutamine Riigikogu kodanikualgatuse toetusrühma ja fraktsioonidega
14.08 – EKAKi ühiskomisjoni istung kontseptsiooni arutamiseks
29.08-03.09 – kontseptsiooni puhtandi koostamine lähtudes laekunud ettepanekutest, tagasiside andmine ettepanekute esitajatele
07.-08.09 – puhtandi tutvustamine EMSLi suvekoolis Viinistul

Jõudu soovides
Urmo Kübar
EMSLi juhataja

See on artikkel tänasest “Postimehest”. Ürituse tähtsust selgitas juba Margit listis mõned ajad varem.
Sellest Sihtkapitalist hakkab sõltuma meie tulevane rahastamine. Seega on kõigil, kel meie tulevik südamel, mõistlik arenguid jälgida, debattidel osaleda ja vajadusel sõna sekka öelda.

Homme toimub Kodanikuühiskonna Sihtkapitali arutelufoorum  
27.06.2007 13:15, www.postimees.ee

Homme toimub regionaalminister Valllo Reimaa poolt algatatud avalik arutelufoorum, mille käigus töötatakse välja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kontseptsioon.

Sihtkapital peab töösse rakenduma 1. jaanuaril 2008, teatas siseministeeriumi pressinõunik Anna-Maria Veidemann.

Regionaalminister Vallo Reimaa sõnul on sihtkapitali eesmärgiks toetada kodanikuühiskonna arengut Eestis, tugevdada kodanikeühendusi ning tõsta nende suutlikkust kaastata struktuurfondide ning erinevate regionaalfondide vahendeid
«Kodanikuühenduste tugevdamine ja vabatahtliku tegevuse arendamine on olulise tähtsusega meie riigi pööramisel näoga kodaniku poole, et kõigis ametkondades võetaks omaks suhtumine: riik peab olema kodaniku jaoks, mitte vastupidi,» ütles Reimaa.

Vastavalt regionaalministriga sõlmitud lepingule veab kontseptsiooni koostamist Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL).

Tänavu suvel toimuvad konsultatsioonid vabaühenduste, ministeeriumide ja riigikoguga teemal, mida ja kuidas 2008. aasta algusest loodav Kodanikuühiskonna Sihtkapital rahastama hakkab.

Esimene kahest plaanitud avalikust arutelufoorumist toimub neljapäeval, 28. juunil, kell 13-15 Tallinna Ülikoolis.

Arutelu avab regionaalminister Vallo Reimaa, ettekanded teevad EMSLi juhataja Urmo Kübar ja sihtkapitali kontseptsiooni projektijuht Agu Laius, kes tutvustavad alternatiive sihtkapitali töösuundade, sihtrühmade, juriidilise vormi ja otsustusmehhanismi teemal.

Ettekannetele järgneb arutelu.

Teine avalik arutelufoorum toimub Tartus 2. augustil. Protsessi käiguga on võimalik end kursis hoida ja taustmaterjalidega tutvuda EMSLi kodulehel järgmisel veebiaadressil: www.ngo.ee/sihtkapital  

Interneti-konsultatsioonid algavad 4. juulist uues kaasamisveebis: www.osale.ee , mis avatakse kahe teema konsulteerimisega: Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011.

Augusti keskpaigaks valmib tagasiside põhjal kontseptsiooni esialgne versioon, mis läheb avalikule aruteluringile. Sealt laekuva tagasiside põhjal koostatakse lõplik variant septembri alguseks.

20 miljoni krooni suuruse aastaeelarvega Kodanikuühiskonna Sihtkapital luuakse valitsuse tegevusprogrammi põhjal 2008. aastast kodanikuühiskonna ja -ühenduste tugevdamiseks Eestis.

Valitsuse tööplaani järgi vastutab protsessi eest regionaalminister.

Sihtkapitali loomist on vabaühendused taotlenud alates 2003. aastast.

Autor: Kadi Viik

Sugu kui iga teine puue

www.ekspress.ee 03.04.2007

Lahkuva valitsuse esitatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu näeb ette uue institutsiooni loomist, kuhu inimene saab pöörduda, kui ta arvab, et teda on ebavõrdselt koheldud. Kui senini on ametis olnud soolise võrdõiguslikkuse volinik, kes jälgib meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte täitmist, siis nüüd otsustati tema pädevusse lisada ka kõik teised diskrimineerimise juhtumid rassi, rahvuse, nahavärvuse, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, varalise ja sotsiaalse seisundi, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse või muu tunnuse alusel (loetelu ongi lahtiseks jäetud). Uus süsteem pole läbi mõeldud ning tagatud pole ka piisavad ressursid selle toimimiseks.

Kas diskrimineerimine on üldse mingisugune eraldiseisev nähtus, et seda võib menetleda keegi universaalne diskrimineerimisspetsialist? Umbes nagu üldpuhastusvahend Ajax, mis kõik plekid eemaldab? Ometi ei taha keegi üldpuhastusvahendiga hambaid pesta.

Probleemne on ka kõikide vähemuste kaitse tõstmine ühe inimese õlule. Mis ühendab näiteks erinevaid usurühmi ja seksuaalvähemusi? Vastus – praktiliselt mitte miski peale ühiskonnas esineva tõrjuva hoiaku.

Sooline ebavõrdsus on mitmekülgsem nähtus kui inimeste eelarvamused ja hoiakud eri vähemusrühmade suhtes. Sugu on oluline juba enne sündi. See on oluline imikutarvete poes, see vaatab meile vastu igalt reklaamiplakatilt ja telesaadetest, mõjutab seda, kuidas isa räägib tütrega, ema pojaga, õpetaja koolilastega ja koolilapsed teiste koolilastega (ja nii õpetajatel kui ka õpilastel on sugu). Sellest tuleneb seitsmeaastase tüdruku mure oma kehakaalu pärast ja soov olla “seksikas”, sellest tulenevad meeste ja naiste palgavahed ning erinev kohtlemine haridus- ja tööturul, meeste tervisekäitumine ja poiste kooliedu (või -edutus). Sugu on sotsiaalse positsiooni kujunemisel üks olulisemaid tegureid ja mõjutab inimese võimalusi ennast teostada nii eraelus kui ka ühiskonnas. Sugu ja soorollid määravad, keda ostetakse ja müüakse ning kes ostavad ja müüvad. Sugu määrab selle, kus sul on kõige turvalisem olla – kas tänaval või oma kodus. Soolise ebavõrdsuse kaotamise puhul tuleb rinda pista kivistunud arusaamadega soorollidest ja vahest kõigutada ka ühiskonna alustalasid, kui selleks on kas või arusaam, et ainult mehed peaksid käima koalitsioonilepingu üle läbi rääkimas. Seega on soolise võrdõiguslikkuse edendamine midagi enamat kui ühe vähemusrühma kaitse ebavõrdse kohtlemise puhul. Ja ei mehi ega naisi ei saa ju vähemusrühmaks lugeda.

Usuliikumised on üsna sageli võtnud teravaid seisukohti nii seksuaalvähemuste kui ka naiste küsimuses. Värske näide on Tallinnas valmiv sünagoog, kus naised istuvad rõdul ega pääse suurde saali, et meeste keskendumist mitte segada. Mitme usuliikumise puhul on mõeldamatu naiste töötamine juhtpositsioonil – heal juhul tohivad nad lilli sättida ja püha ruumi koristada. Seksuaalvähemusi süüdistatakse patus ning mõnd äärmuslikumat usuliikumist võib kahtlustada viha ja vaenu õhutamises. Võtame näiteks naise, kes pöördub voliniku poole kaebusega, et teda ei lubata oma kirikus vabalt ringi liikuda. Võrdse kohtlemise põhimõte põrkab kokku usulise ja kultuurilise veendumusega. Kelle inimõigused nüüd peale jäävad? K uidas peaks üks volinik selliste huvide konfliktide puhul üldse käituma?

Mis aga peamine, Eestis on juba loodud süsteem soolise võrdõiguslikkuse kaitseks. Seda süsteemi oleks vaja tugevdada, mitte lõhkuda. Läbimõtlemata ja kiiruga kokku vorbitud reformid võivad käimasoleva töö mitmeks aastaks halvata, ilma et tingimata midagi uut ja paremat asemele tekiks.

Autor on sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja.

Meeste uni on rahulikum ja kosutavam, kui nad magavad naise kõrval, kuid naiste puhul on teisiti, tõestab Viini ülikoolis tehtud uurimus

http://www.epl.ee/bosa/389443

Meeste uni on rahulikum ja kosutavam, kui nad magavad naise kõrval, kuid naiste puhul on teisiti, tõestab Viini ülikoolis tehtud uurimus.

Käitumisbioloog John Dittami ja tema kolleegid vaatlesid üheksa kuud kümne vabaabielus oleva lastetu 21–31-aastaste paari unekäitumist. Katsealused veetsid 249 ööst 123 ilma partnerita.

“Nii subjektiivne hinnang kui ka aparaatide tulemused näitasid meile, et naised reageerivad oma unekäitumises voodipartneri kohalolule oluliselt tundlikumalt kui mehed,” tutvustas Dittami uuringut.

Võimalik, et naised on looduse poolt tundlikumad, mis laseb neil emana laste ärkamisele kohe reageerida. “Mehel sellist tundlikkust ei ole,” selgitas John Dittami.

Ühes osas on aga mehed ja naised uurimuse kohaselt võrdsed – seks mõjuvat nii naiste kui ka meeste unele ühtmoodi hästi.

Autor: Kaire Talviste

Keelepeksu eesmärk on välja selgitada, kes on sobiv kaaslane ja kes mitte.

http://www.epl.ee/bosa/389442 12. juuni 2007

Leicesteri ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktor Charlotte De Backer tuli lagedale ilmselt paljusid mehi heidutava teatega, et naised pole kaugeltki ainsad, kes armastavad klatšida. Meestele on see komme sama omane, vahendab teadusuudiste portaal AlphaGalileo.

Klatšivad pea kõik inimesed – mõned vähem, teised rohkem. Ühel hetkel saab meist kõigist klatšimise objekt. Teadlased selgitavad, et tegu pole tühja latramisega – klatšimisel on selged funktsioonid ja selle eesmärk on enamasti välja selgitada, kes on sobilik kaaslane ja kes mitte.

Kui kõneteemaks on naine, siis on nii meeste kui ka naiste jaoks kõige olulisem jutuaine, kas ta on ka ilus või mitte. Meestest rääkides pidasid mõlemad sugupooled olulisimaks jututeemaks jõukust. Teadlasi üllatas aga see, et juba paarisuhtes olevad inimesed olid vallalistega samavõrra huvitatud juttudest, mis puudutasid potentsiaalseid romantilisi partnereid. Uuringu tulemused tõestasid, et nii meeste kui ka naiste puhul on klatšimise eesmärk leida ja hinnata võimalikku partnerit.

Teadlased eeldasid, et naised on suuremad klatšijad, ent mehed näitasid kuulujuttude levitamise vastu üles sama suurt huvi. Eriti vastassugu puudutavate teemade osas.

Sotsiaalsed erinevused

Psühholoog Voldemar Kolga sõnul toimub sugude võrdsustumine, mis näitab, et tegelikult pole erinevused mitte niivõrd bioloogilised kui sotsiaalsed ja kultuurilised. “See on üldine protsess ja Eesti mehed jõuavad sellele järele, kui pole juba jõudnud,” arvab ta.

Kolga meelest on naiste kohta levinud palju müüte, nagu nad oleksid meestest verbaalselt võimekamad, klatšihimulisemad ja kergemini teiste arvamusega nõustuvad. “Klatšimine on selline mõnus inimlik tegevus, miks mehed ei tohiks siis end selles vallas arendada?” Ta lisab, et tänapäeva maailm on üles ehitatud jutu peale ja klatšivad pigem haritumad mehed.

“Kuigi klatšimine domineerib kõikide igapäevaelus, on see siiski teema, mis ei saa piisavalt tähelepanu teaduslikul tasandil. Klatšiteemalised uuringud pole kuigi levinud ja siiani pole keegi uurinud eri sugupoolte klat-šimist ja selle kasutamist seoses potentsiaalse romantilise partneri või rivaaliga,” ütleb Backer. Nüüd uurib Backer kuulsuste klatšimise mõju ühiskonnale. Ta usub, et tuntud inimeste tagarääkimine asendab isikutevahelist klatši olulisel määral. Sellest on saamas uus sotsiaalne “liim” meie ühiskonnas. Meil ei pruugi olla võõraga millestki rääkida, aga me kõik ju teame Parist, Britneyt ja Madonnat, kelle tegude ja ütlemiste kohta saab alati midagi arvata.

Halval klatšil on häid omadusi

•• Negatiivsel kuulujutul võib olla ka positiivseid tagajärgi. Näiteks edendab see läheduse ja sõpruse süvenemist.

•• Teadlased on leidnud, et enamasti jagatakse just sõpradega oma negatiivseid seisukohti.

•• Samas võib negatiivse arvamuse avaldamine arendada suhteid ka võhivõõrastega.

•• Kuulujutt on ihaldusväärne ka seetõttu, et tekitab ühtekuuluvustunnet, samuti tõstab enesehinnangut ja annab arvamuse avaldaja kohta palju teavet.

Autor: Kaire Talviste

Üha rohkem naisi lükkab sünnitamist edasi ja teadlaste avastuste järgi teevad nad õigesti.

http://www.epl.ee/bosa/387597  29. mai 2007

Euroopa ja USA naised pühenduvad üha rohkem karjäärile ja eneseteostusele, enne kui otsustavad lapsi saada. Võib juhtuda, et selleks ajaks on paljudel 40. sünnipäev silme ees terendamas ja lapsesaamine ei pruugi enam niisama lihtsalt minna.

Ka Eesti keskmise sünnitaja vanus tõuseb pidevalt. Möödumas on ajad, kui 16-aastased rõõmsalt sünnitasid ja lootsid noorelt vanaemaks saada.

Rahvastikuministri nõuniku Kristina Tähe sõnul on Eesti keskmise sünnitaja vanus 28 eluaastat. See tõuseb iga aasta umbes kahe kuu võrra, ent jääb endiselt alla Lääne-Euroopa riikide sünnitajaile. Üheks oletatavaks põhjuseks peetakse vanemahüvitise maksmist – pärast ülikooli lõppu on mõistlik tööle minna, et saada suuremat hüvitist. “Eks siin mängivad rolli ka naiste uued võimalused väljaspool kodu, haridustaseme tõusuga soovitakse enne pere loomist reisida, õppida aasta välismaal või kanda kinnitada tööturul,” ütleb Täht.

Michigani ülikooli sotsioloog Amy Pienta uuris, kuidas mõjutab laste saamine või mittesaamine naiste rahulolu eluga. 6000 naise küsitlemisest selgus, et määravaks pole mitte see, kas saada lapsi, vaid see, millal nad saada.

Hilised sünnitajad rahuolevad

Teadlased keskendusid 51–61-aastastele naistele, kes olid 1950-ndail neiueas. See oli aeg, mil enamik naisi abiellus vara ja sai esimese lapse 19.–24. eluaasta vahel. Neilt küsiti, kui õnnelikud nad on, kas neil ilmneb depressiivsuse sümptomeid, kas nad tunnevad end üksildaselt ja kui rahul on nad oma pereeluga ning eluga üldisemas plaanis, vahendab Science Daily.

Selgus, et lastetud naised olid võrreldes emadega mõnevõrra õnnetumad ja rõhutumad. See-järel võrreldi omavahel eri ajal emaks saanud naiste rahulolu keskeas. Naised jagati kolme gruppi: need, kes said varakult emaks (enne 19. eluaastat), need, kes said lapse “õigel ajal” (19.–24. eluaasta vahel) ja hilised sünnitajad (25-aastaselt ja vane-malt).

Sellest võrdlusest selgus, kuivõrd oluline oli emakssaamise ajastatus. Noorelt emaks saanud olid kõige vähem rahul ja enim rõhutud teiste gruppidega võrreldes. Samas olid aga hiljem sünnitanud emad rahulolevaimad ja õnnelikemad. Muus osas olid asjad võrdsed ja lastetud naised olid näiteks oma eluga sama rahul ja õnnelikud, kui need, kes sünnitasid n-ö õigeaegselt.

Mees on tähtis

Noored emad olid suurema tõenäosusega üksikud, samuti oli nende sissetulek väiksem – need on peamised asjaolud, millega on põhjendatav nende rahulolematus. Hilisemad sünnitajad olid aga enamasti parema haridusega, paremas majanduslikus seisus kui teised võrreldavad naiste grupid ja suure tõenäosusega ka abielus.

“Oli üllatav teada saada, et suurim rahulolu valitses selles grupis, kelle lapsed elasid veel kodus või käisid kolledžis,” ütleb Pienta.

Emakssaamise juures oli äärmiselt tähtis seegi, et naise kõrval oleks keegi, keda armastada. “Kas naine on lapsi saanud või mitte, ei mõjuta kuigivõrd tema psühholoogilist heaolu tulevikus,” ütleb Amy Pienta. “Palju tähtsam on see, kas tal on või ei ole kõrval abikaasat või mõnd teist sotsiaalselt olulist suhet sel ajal, kui ta vananeb.”

Tänapäeval sünnitavad naised tunduvalt hiljem, kui see oli 1950. aastatel. Näiteks on lastetute 40-aastaste arv 1980.–1998. aastani USA-s pea kahekordistunud, kerkides kümnelt protsendilt 19-le. Uuringu kohaselt on praegustel hilistel sünnitajatel suuremad võimalused nautida keskeas mõnusat äraolemist.

40-aastaseid sünnitajaid on Eestis poolesaja ringis

•• Parim iga esimese lapse sünnitamiseks jääb Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja Eva-Kaisa Zuppingu sõnul 24. ja 35. eluaasta vahele. Pärast 35. eluaastat tõuseb esmasünnitajail järsult väärarendite risk. Samas on võimalik eelneva looteveeuuringuga kindlaks teha, kas lapsega on ikka kõik korras. Üle 40-aastaseid sünnitajaid on Eestis kaks protsenti (60–70 sünnitajat), 1992. aastal oli neid veidi üle ühe protsendi.

•• Teismelise eas sünnitamine pole samuti hea, lisab Zupping, sest meie, põhjamaade inimese organism pole siis veel piisavalt välja arenenud. “Noorelt lapse saanud on hiljem ka seepärast rahulolematumad, et ringijooksmise aeg on jäänud lühikeseks või pole seda olnudki,” arvab naistekliiniku juhataja. Zupping tõdeb, et verinoori, alla 20-aastaseid sünnitajaid jääb aina vähemaks. Praegu on neid kuus protsenti kõigist sünnitajatest, samas 1992. aastal oli neid 14 protsenti.

•• Praegu on Eesti emade keskmine vanus 28 aastat, esmasünnitaja keskmine vanus aga 25,5. 1992. aastal oli sünnitaja keskmine vanus 25,5 ja esmasünnitajal 22,7 aastat.

Hoidke üksteist ja tunnistage iseenda väärtust selles elus…

…Ajaks, mil Jumal lõi naise, oli ta juba kuus päeva ületööd teinud. Üks inglitest ilmus ta ette ja ütles: "Miks kulutad sa just tema peale nii kaua aega?"
Ja Jumal vastas: "Oled sa näinud kavandilehte, mis ma ta jaoks tegin? Ta peab olema pestav, aga mitte plastikust, tal peab olema üle 200 liigutatava osa, kõik asendatavad ja ta peab töötama dieetkoolal ning söögijääkidel, tal peab olema süli, mis mahutaks samaaegselt neli last, suudlus, mis raviks kõike alates kriimustatud põlvest kuni murtud südameni ja ta teeb kõike kasutades vaid kahte kätt."
Ingel oli vapustatud neist nõudmistest: "Ainult kahte kätt!? Ei ole võimalik! Ja see on ainult tüüpmudelil? Seda on liiga palju ühe päeva jaoks! Oota homseni ja lõpeta siis."
"Aga ma ei oota," oli Jumal vastu, "ma olen selle südamelähedase loomingu lõpetamisega juba lõpusirgel. Ta suudab juba end ise ravida, kui haigeks jääb . JA võib töötada 18-tunniseid tööpäevi."
Ingel liikus lähemale ja puudutas naist. "Aga sa oled ta nii pehme teinud, Jumal."
"Ta ongi pehme," nõustus Jumal, "aga ma olen ta ka tugevaks teinud. Sul pole aimugi, mida ta suudab taluda ja saavutada."
"Kas ta on ka võimeline mõtlema?" tahtis Ingel teada.
Jumal vastas: "Mitte ainult mõtlema, vaid ka selgitama ja läbi rääkima."
Järsku märkas Ingel midagi, sirutas käe välja ja puudutas naise põske. "Ups, tundub, et see mudel lekib pisut. Ma ju ütlesin, et püüad sellega liiga palju."
"See ei ole leke," parandas Jumal, "see on pisar!"
"Mille jaoks see pisar vajalik on?" küsis Ingel.
Jumal vastas: "Pisaraga väljendab ta rõõmu, kurbust, valu, pettumust, armastust, üksindust, leina ja uhkust."
Ingel oli vaimustuses: "Jumal, sa oled geenius. Oled kõige peale mõelnud! Naine on tõeliselt imeline."
Ja ta ongi! Naistel on jõudu, mis vapustab mehi. Nad kannatavad raskeid olukordi ja kannavad koormaid, aga hoiavad endis õnne, armastust ja rõõmu. Nad naeratavad, kui tahaksid karjuda. Nad laulavad, kui tahaksid nutta.
Nad nutavad, kui on õnnelikud ja naeravad, kui nad on närvilised. Nad võitlevad selle eest, millesse usuvad. Nad astuvad ebaõigluse vastu üles. Nende jaoks pole "ei" vastus, kui nad usuvad, et on olemas ka parem lahendus. Nad jäävad ilma, selleks, et nende pere saaks rohkem. Nad lähevad hirmunud sõbraga arsti juurde.
Nad armastavad tingimusteta. Nad nutavad rõõmust, kui nende lapsed ületavad end ja hõiskavad, kui sõpru autasustatakse. Nad on õnnelikud kuuldes sünnist või laulatusest. Nende süda murdub kui nad kuulevad sõbra surmast. Nad leinavad pereliikme surma pärast, samas on nad tugevad, isegi kui arvavad, et kogu nende jõud on otsas. Nad teavad, et kallistus ja suudlus võivad ravida haigetsaanud südant.
Naisi on igasuguseid, erineva kuju, suuruse ja värviga. Nad lendavad, kõnnivad, jooksevad või kirjutavad sulle, et anda teada, kui väga nad sinust hoolivad. Naise süda on see, mis paneb maailma pöörlema. Nad toovad rõõmu, lootust ja armastust. Neil on empaatiavõimet ja ideaalid. Nad toetavad oma peret ja sõpru moraalselt.
Naised oskavad eluks vajalikke asju öelda ja nad annavad endast kõik.

*SIISKI, NAISTEL ON KA ÜKS VIGA: NAD KIPUVAD UNUSTAMA, KUI PALJU NAD
VÄÄRT ON.*

Palun, saatke see edasi oma naissoost sõpradele ja sugulastele, et neile meelde tuletada, kui imelised nad on.

Tasuta õigusabi osutab puuetega inimestele Rüütli Advokaadibüroo jurist Alar Salu. Jurist viib läbi einevates Eestimaa paikades seminarid ja sellel järgnevad individuaalsed konsultatsioonid õigusabi küsimustes.

Esialgsed õigusabi seminarid viiakse läbi Tartus, Rakveres, Viljandis, Pärnus ja Jõhvis. Igas kohas toimub 3 tunnine seminar ja sellele järgneb 3 tundi individuaalseid konsultatsioonie, kuhu tuleks soovijatel enne registreerida.

Lisaks eelnimetatud üritustele toimuvad individuaalsed ja juriidilised nõustamised iga kuu teisel teisipäeval Tallinna, EPIK Koja ruumides Toompuiestee 10 (08. mai, 12. juuni, 10. juuli) algusega kell 14.00 – 17.00. Tallinnas toimuvatele nõustamistele tulla soovijatel palun endast ette teatada EPI Koja aadressil eha@epikoda.ee

Kooskõlas Koostööketi 2007 aasta tegevuskavaga toimub 21 juunil 2007 seminar valdkonnast “Kuidas mõista üksteist”

Seminari teema on “Sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused Eestis ja Euroopa Liidus – selle tegelikkus ja arenguvõimalused".
Esinevad:
Ülle- Marike Papp – Sotsiaalministeeriumi (SM) soolise võrdõiguslikkuse osakonna nõunik Kristiina Luht – SM soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist.
Seminar toimub Riigikogu (RK) hoones, ruumis L 240. Selgituseks: see ruum jääb valgest saalist läbi minnes, paremat kätt.
Seminari algus kell 16.00, lõpp orienteeruvalt kell 18

Selleks et siseneda RK hoonesse on vajalik eelnev registreerumine ja kaasas peab olema pildiga isikut tõendav dokument. Registreerudes palun kirjutada ka oma isikukood.
Seminari eest vastutaja on NaiRe.
Kõigil liikmesorganisatsioonidel palun teavitada oma liikmeid, et saaks aegsasti koostada osavõtjatest nimekirja. Oma osavõtust palun teatada hiljemalt 18 juuniks aadressil:
riina.kitt@irl.ee
margot.fjuk@mail.ee

Mullu lastekaitsepäeval tegevust alustanud Tallinna Perekeskus Asula tänaval tähistab tänavu oma esimest sünnipäeva. Aastaga hästi käivitunud keskuse igapäevasteks klientideks on Tallinna lapsed ja pered, kes vajavad psühholoogilist abi elus toimetulekuks.

Abilinnapea Merike Martinson tunneb heameelt, et linnas on asutus, mis pakub professionaalset abi. “Eriti rõõmustab, et koostöös lastekaitsespetsialistidega on nüüd kõik vajalikud tegevused koondatud ühte kohta ja seega hästi kättesaadavad. Tundub, et aastaga on perekeskus saanud paljudele hästi omaseks,” ütles Martinson.

Ülelinnalise koordineeriva asutusena pakub Tallinna perekeskus lastele ja peredele nõustamist ja päevategevust. Keskuse koosseisu kuuluvad nõustamisteenistus, pereteenistus, tugiisikuteenistus, päevakeskus ning laste ööpäevakeskus. Keskuses töötavad sotsiaaltöötajad ja psühholoogid abistavad õpiraskuste ja käitumishäiretega lapsi ja nende vanemaid, konsulteeritakse e-posti vahendusel ja telefonitsi, töö toimub nii individuaalselt kui rühmades.

Aasta jooksul on perekeskuse spetsialistidelt abi saanud ligi 2000 inimest, pereteenistuse töös on olnud 150 perekonda. Lisaks oma töötajatele tegutsevad perekeskuses ka vabatahtlikud, nn vanema venna ja õe staatuses, kes koos hoolealustega külastavad kultuuri- või spordiüritusi või tegelevad ühiselt arendavate tegevustega jmt.

Perekeskuse juhi Pille Tederi sõnul on pöördumiste arv psühholoogide ja sotsiaaltöötajate vastuvõtule viimasel ajal pidevalt tõusnud. “See näitab, et vajadus selliste teenuste järele kasvab ning me peame edaspidi oma töömahtusid suurendama,” ütles Pille Teder.

Vaata ka www.sinamina.ee