Sotsiaalkindlustusamet teatab, et valmis on saanud erihoolekandeteenuse kvaliteedijuhis. Vastavalt SHS §3 (2) jõustusid 01.01.2018 sotsiaalteenuse osutamisel kvaliteedipõhimõtted. Kvaliteedipõhimõtete üheseks mõistmiseks sisustas Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakond põhimõtted kriteeriumidega. Nii valmis sotsiaalteenuste üldine kvaliteedijuhis, mis laieneb kõikidele sotsiaalteenustele.

Erihoolekandeteenuse kvaliteedijuhises on eristumine sisse toodud kontrollmehhanismide kaudu,  st tuuakse välja milliste tegevuste läbi teenuseosutaja saab olla kindel, et teenust planeerides ja osutades järgib ta kvaliteedipõhimõtteid. Kontrollmehhanismid on aluseks nii teenuseosutaja enesekontrolliks kui järelevalve läbiviimiseks.

Juhiste loomisel arvestati, et need oleksid kõikidele osapooltele üheselt mõistetavad, kergemini käsitletavad ning piisavalt paindlikud.

Erihoolekandeteenuse kvaliteedijuhis on leitav Sotsiaalkindlustusameti kodulelt: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/valminud-erihoolekandeteenuse-kvaliteedijuhis

Sotsiaalteenuste üldine kvaliteedijuhis on leitav Sotsiaalkindlustusameti koduleht:

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/sotsiaalteenuste-kvaliteedijuhis-aitab-kaasa-paremate-teenuste-arendamisele

Sotsiaalministeerium, Pressiteade,märts 2018

Riik kuulutas välja hanke, millega proovib vabatahtlike senisest suuremat kaasamist hoolekandesüsteemi. Eesmärk on vabatahtlike abiga toetada eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul juhendamist, kõrvalabi või järelevalvet.

„Sotsiaaltöötajad täidavad igapäevaselt ka selliseid ülesandeid, mis ei eelda erialast haridust ja mille täitmiseks saaks kasutada kogukonna abi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Vabatahtlikud ei asenda sotsiaaltöötajat, kuid suudavad sageli pakkuda vajalikku abi, mida kohaliku omavalitsuse teenused ei pruugi ära katta. Kogukonna kaasamine ja suurem tähelepanu oma liikmetele võimaldaks eakal või puudega inimesel kauemaks koju elama jääda ja ennetada hooldekodusse sattumist. Tihti võib aidata ka vestluspartneri olemasolu, et suuremaid muresid ennetada.”

Hankes osalejad peavad ministeeriumile esitama oma nägemuse vabatahtlike töö korraldamisest hoolekandesüsteemis. Hange on jaotatud piirkondade järgi kaheks osaks: Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti ning mõlemale osale saab tulla üks pakkuja. Võitjatega sõlmitakse kaheaastane leping, mille jooksul nad kaasavad koostöös kohalike omavalitsuste ja hoolekandeteenuste pakkujatega vabatahtlikke eakate ja erivajadustega inimeste abistamisse.

„Soovime edendada ka vanemaealiste kaasamist vabatahtlikku tegevusse,“ ütles minister Iva. „Eesti vanemaealiste potentsiaal ja eelised on kasutamata, seega on üheks hanketingimuseks, et kaasatud vabatahtlikest 10% on vanemaealised.“

Maailmapanga raporti kohaselt jääb pikaajaline hooldus ka tulevikus sõltuma omastehooldajate panusest, mistõttu on kogukonnal põhinev tugi oluline täiendus riiklikule hoolekandesüsteemile. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma lõppraporti poliitikasoovituste kohaselt tuleks hoolekandes senisest süsteemsemalt toetada kogukonnapõhiseid inimeselt inimesele lahendusi.

Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2013. aastal tehtud uuringu tulemuste kohaselt tegelevad vabatahtlikud enim keskkonnakaitse, loodushoiu ja säästva arenguga ning löövad kaasa külaliikumises ja kohaliku elu edendamises. Sotsiaalvaldkonnas on vabatahtlikke seni kaasatud vähe, sest puudub ühtne vabatahtlike kaasamise ja rakendamise praktika.

Hanke tulemusena soovib ministeerium arendada välja kestliku lahenduse vabatahtlike kaasamiseks kogu riigis.

Lisainfo:  https://riigihanked.riik.ee/register/hange/195069

Teate edastas:

Karin Volmer

Kommunikatsioonijuht

Sotsiaalministeerium

Karin.volmer@sm.ee

+372 626 9102 / 5696 4876

www.facebook.com/Sotsiaalministeerium/

Swedbank on otsimas oma suvisesse praktikaprogrammi Kick Start vahvaid ja tublisid praktikante, kes tunnevad suuremat huvi panganduse vastu. Praktikavõimalusi erineva tausta ja kogemusega inimestele, sealjuures pole oluline, et praktikale kandideerija oleks tudeng. Sel aastal oodatakse praktikale kandideerima väga ka erivajadusega inimesi!

Pane tähele, et kandideerimise tähtaeg on juba 12. märts! Täpsemat infot praktikaprogrammi kohta saab lugeda www.swedbank.ee/kickstart.

12.märts kell 18:00-20:00 avatakse Positiiv galeriis (Tallinnas Pelgulinnas Roo 21a) fotonäitus “Teine Vaatenurk”, mis koosneb nägemispuudega inimeste tehtud fotodest. Autoriteks on Aire Bornschein, Allan Vibur, Julia Kabanova, Katrin Margus, Maia Konikova, Ülle Kirotbek. Nendest osad on pimedad, mõni näeb ainult valgust või on vaegnägija. Näitus on avatud 12.03.-16.03.2018 tööpäevadel kell 14-18. Muul ajal kokkuleppel.

Üritus toimub Changemakers Academy raames, milles noored teevad koostööd mittetulundusühinguga Põhja-Eesti Pimedate Ühing. Nende ideeks on õpetada
grupile nägemispuudega inimestele pildistamist. Korraldasime veebruarikuus nägemispuudega inimestele fotokoolituse ja väljasõidu Eestimaa loodusesse,
kus professionaalne vabatahtlik fotograaf Ain Paloson õpetas neid pildistama. Fotomatka tulemus on nähtav näitusel.

Näitus on tasuta, kuid annetused on väga teretulnud!

Lisainfo: galerist Kristel Schwede, kristel@positiiv.ee, tel 5809 3140.

Eesti Puuetega Inimeste Koda korraldab koja 25. aastapäeva puhul minikonverentsi ja vastuvõtu 2. märtsil 2018. aastal kell 13-16 Swissotel Tallinnas, Tornimäe 3. Üritusel osalemine on võimalik eelregistreerimise alusel. Konverentsil esinevad Eiki Nestor, Monika Haukanõmm, Anneli Habicht ja Kaia Iva, antakse üle EPIKoja aumärgid ning külalistel on võimalik esineda lühi-õnnitluskõnedega. Palju õnne ja edu edaspidiseks EPIKojale!

PRESSITEADE, Eesti Puuetega Inimeste Koda, 1.03.2018

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) esitleb täna, 1 märtsil kell 14.00 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportit „Puuetega inimeste eluolu Eestis“. Eesti ratifitseeris konventsiooni 2012. a ja esitas esimese riikliku aruande ÜRO-le 2015. a. Kuna riigi aruanne keskendus õigusruumi analüüsile ega kajastanud niivõrd puuetega inimeste õiguste kaitse igapäevast praktikat konventsiooni täitmisel, koostas EPIKoda variraporti.

EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht: „Variraporti eesmärk on juhtida tähelepanu puudustele rahvusvahelise konventsiooni täitmisel, toetudes praktilisele tegelikkusele Eesti puuetega inimeste elus. Me ei takerdu raportis ainult kriitikasse, vaid anname ka soovitusi probleemide lahendamiseks.“

EPIKoja 25. aastapäevaks valminud variraport toetub teadus- ja tõenduspõhistele allikatele, puudeorganisatsioonide eestvedajate intervjuudele ning ekspertarvamustele.  Mahukas raport analüüsib puuetega inimeste õiguste kaitset sotsiaal-, tervishoiu-, rehabilitatsiooni-, hariduse-, töö-, juurdepääsetavuse, teovõime piiramise ja kogukonda kaasamise valdkonnas.

Habichti sõnul ilmnes raporti ühe kõnekaima tulemusena, et kohaliku tasandi sotsiaalteenuste kättesaadavus Eestis sõltub ebaõiglaselt suurel määral puudega inimese enda võimekusest, pädevusest ja järjekindlusest abi taotlemisel, mitte aga objektiivselt hinnatud abivajadusest: „Oleme paradoksaalses olukorras, kus vajalikku abi saavad mitte kõige nõrgemad, vaid kõige tugevamad puudega inimesed. Tõime soovitusena välja, et kõigile puuetega inimestele tuleks kindlustada võrdne ligipääs sotsiaalkaitsele, rakendades ühtset abivajaduse hindamise metoodikat ning teostades sisulist järelevalvet kohalikes omavalitsustes.“

Raporti täistekst avaldatakse EPIKoja koduleheküljel www.epikoda.ee/trykised  1. märtsil kell 15.00. 2018. aasta lõpuks raport lühendatakse, tõlgitakse inglise keelde ja esitatakse ÜRO-le.

Lisainfo:  epikoda@epikoda.ee ja telefonil 5688 0320 (Anneli Habicht, tegevjuht)

Eesti Puuetega Inimeste Koda on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja. EPIKoja eesmärk on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoda ühendab 48 puuetega inimeste ja krooniliste haigete organisatsiooni. www.epikoda.ee

Pressikonverentsi fotogalerii.

Sotsiaalministeeriumi Pressiteade 28. veebruar 2018

Lähiaastatel toetab riik kohalikke omavalitsusi ligi kümne miljoni euroga Euroopa Regionaalarengu Fondist, et kohandada 1955 erivajadusega inimese kodud.

 „Iga erivajadus vajab ja väärib inimesekeskset lähenemist. Eluruumide kohandamine aitab puudega inimestel paremini iseseisvalt toime tulla, vähendab hooldajate koormust ja loob paremad eeldused osaleda tööturul,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud nii tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk jne – kui ka puudest tulenevad tavapärased ümberehitused nagu pesemisruumis vanni asendamine dušiga. Kohandamise käigus võib rajada ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale.

Taotlusi kodu kohandamiseks hakkavad inimestelt vastu võtma elukohajärgsed omavalitsused, kes abistavad inimesi ka kohanduste elluviimisel. Märtsis kuulutatakse avaliku meedia vahendusel välja taotlusvooru avamine kohalikele omavalitsustele, misjärel saavad KOV-id elanikelt taotlusi vastu võtma hakata. Elaniketaotluste alusel koostab KOV taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle riigile otsuse tegemiseks. Pärast toetusotsust kohandatakse kodud KOV-i toel ning riik kompenseerib KOV-i kulud 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

2017. aastaga lõppes Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti eestvedamisel eluruumide kohandamise pilootprojekt, mille raames kohandati 45 inimese kodusid. Projekti käigus saadud kogemusi kasutatakse nüüd üleriigilises projektis.

Projekti lõpuks, aastaks 2023, on planeeritud kohandada üle Eesti 2000 erivajadusega inimese eluruumid.

Lisainfo: https://www.riigiteataja.ee/akt/128022018002

Teate edastas:

Oskar Lepik

Kommunikatsiooninõunik

Sotsiaalministeerium

+372 626 9321 / + 372 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

28. veebruaril 2018.a tähistatakse ülemaailmselt harvikhaiguste päeva. Euroopas mõistetakse harvikhaiguse all haigust, mille esinemissagedus on 1/2000 või harvem. Üks harvikhaigus võib mõjutada vaid käputäit inimesi Euroopa Liidus, samas kui mõni teine harvikhaigus võib mõjutada 245 000 inimese elu. Enamat kui 30 miljonit inimest, kes elavad Euroopa Liidus, võib mõjutada üks 6000-st olemasolevast harvikhaigusest.

Kuna endiselt on teaduslikult vähe informatsiooni erinevate harvikhaiguste kohta, siis tihti võib harvikhaiguse diagnoosimine hilineda. Eestis on viimastel aastatel oluliselt paranenud harvikhaiguste, iseäranis kaasasündinud geneetiliste häirete varane diagnostika.

Harvikhaiguste päev on hea näide sellest, kuidas järgemööda saavutatakse edu harvikhaiguste diagnoosimisel ja ravimisel. Aastal 2008 toimusid ülemaailmsed harvikhaiguste päeva üritused vaid 18-s riigis, kuid iga-aastased ettevõtmised jätkusid ning aastal 2017 tähistati seda haruldast päeva juba 94-s riigis. Info lehelt www.rarediseaseday.org.

Sel aastal tähistame harvikhaiguste päeva 28. veebruaril Eesti Agrenska Fondi Tammistu Perekeskuses järjekordse, seekord juba VIII ümarlaua ning infopäevaga: “Harvikhaigused: väljakutsed ja võimalused Eestis“, mille idee on sündinud koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga. Traditsiooniliselt esinevad sel päeval nii lapsevanemad, haruldaste haigustega patsiendid kui ka arstid ja teised spetsialistid. Eesti Agrenska Fondi eesmärk on olla äsjadiagnoositud harvikhaigusega laste perede jaoks sotsiaalteenuste tugikeskuseks, pakkudes parimat võimalikku nõustamist ja tuge, ning luua võimalikult varane ligipääs erinevatele toetavatele teenustele. Eesti Agrenska Fond on ka asutamisel oleva RareResourceNet-i üks liikmetest. Nimetatud võrgustik rajatakse koos teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et pakkuda üle Euroopa terviklikku lähenemist inimestele, kes elavad harvikhaigusega, kui ka nende pereliikmete toetamisele.

Lisainformatsioon:

Tiina Stelmach, SA Eesti Agrenska Fond

5272108, 53620855, agrenska@agrenska.ee

https://www.rarediseaseday.org/videos

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) uudiskirja on koondatud puuetega ja erivajadusega inimesi puudutav oluline info. EPIKoja uudiskirjadest leiad põnevat nii EPIKoja, selle liikmete kui ka koostööpartnerite tegemistest, olulistest sündmustest ja huvitavatest persoonidest. Lisaks hoiab EPIKoda lugejaid kursis ning vahendab sotsiaal-, haridus- ja tervishoiusüsteemi muudatusi. Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskiri – veebruar 2018.