Voliniku poole pöördub rohkem puudega inimesi.
Võrdõigusvolinikule on selle aasta kaheksa kuu jooksul esitatud ebavõrdse kohtlemise kohta 119 kaebust. Kõige enam on inimestel muresid soolise diskrimineerimisega, kuid võrreldes eelmise aastaga on voliniku poole nõu ja abi saamiseks pöördunud rohkem puudega inimesi.

„Mul on hea meel, et puudega inimesed teavad ja julgevad oma probleemidega varasemast rohkem voliniku juurde tulla. See on oluline, sest käivituv töövõimereform  paneb puudega inimestele palju ootusi tööturu konkurentsis hakkama saamisel, mistõttu tuleb tähelepanukult jälgida, et puudega töötajate ja tööotsijate võrdne kohtlemine ja õigused oleksid selles protsessis kaitstud,“ sõnas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper. 

Varasemast enam on sel aastal esitatud ka kaebusi, milles inimene leiab, et teda on töösuhetes ebavõrdselt koheldud tema vanuse tõttu.

Pöördujate seas oli 62 naist, 42 meest, kolm inimest jäi anonüümseks ning voliniku poole pöördus ka 12 juriidilist isikut. Kui vaadata pöördumiste põhjuseid valdkonniti, siis üle poolte juhtumite korral on küsimus puudutanud töövaldkonda, millele järgneb kaupade ja teenuste kättesaadavus.

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968

6269 056
nele.meikar@svv.ee

www.vordoigusvolinik.ee

Helpific alustab augustist infotuuriga kolmes Eesti linnas (Haapsalu, Tallinn, Tartu), et esitleda ideed, kuidas kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) abiga saab erivajadustega inimesi aidata ning avardada nende võimalike vabatahtlike teadlikkust, kes täna veel vabatahtlikuna ei tegutse. Tuuril kohtutakse tööandjate, avaliku sektori institutsioonide ja puuetega inimeste organisatsioonide esindajate ning Helpific veebiplatvormi huvilistega, viiakse läbi arutelusid ja seminare põletavatel teemadel ning pakutakse võimalust panna oma oskused ja võimed proovile interaktiivsel alal.

Nii vaimset kui füüsilist pingutust nõudval alal saavad kõik külastajad võtta vastu võimatuna näivaid väljakutseid, millega erivajadustega inimesed seisavad silmitsi igapäevaselt – saab ületada ratastooliga takistusrada, avada poksikinnastega kommipaberit kui ka näiteks tutvuda tehnikavahenditega, mis võimaldavad pimedatel surfata sotsiaalvõrgustikes. Tuuri käigus viiakse läbi ka eriprojekt ning paigaldatakse linnaruumi erilised installatsioonid, kus kunstilisteks kangelasteks on kuus erivajadusega noort – Merlin, Maris, Jakob, Merilyn, Oliver ja Katariina. Puuetest hoolimata on nad kõik väga positiivse ellusuhtumise ning erinevate huvide ja teadmistega indiviidid, kes vabatahtlike poolt abistatutena saavad elada täisväärtuslikumat elu.

Tuuri käigus soovitakse tõsta kohalike kogukondade teadlikkust aitamaks ennetada hoiakutest tulenevat stigmaatilist suhtumist ja diskrimineerivat kohtlemist erivajadustega inimeste suhtes ning julgustada kogukondi tunnustama erivajadustega inimesi kui indiviide, kes ei erine teistest kaaskodanikest mitte millegi erilise poolest. Nii on tuuril põhifookuses vaimse tervise häirega inimesed, kes on tööturul riskirühmaks mitte erivajaduse tõttu, vaid pigem häirega seotud väärarusaamade ja vääruskumuste tõttu, kuid tähelepanuta ei jää ka nn füüsiliste häiretega inimeste mured ja rõõmud. Läbi erinevate tegevuste töötoas, interaktiivsel alal kui ka installatsioonide kaudu, soovib Helpific näidata, et kogukondade hoolivus ja üksteise abistamise lihtsus on just need võtmesõnad, mis võimaldavad erivajadustega inimestel aidata rakendada oma oskusi, teadmisi ja võimeid täies ulatuses ning elada oma elu piirideta.

Helpifici tuurist on võimalus osa võtta Valge Daami festivalil 28. augustil Haapsalus, Tallinnas Uue Maailma Tänavafestivalil 5.-6. septembril ning Tartu Sügispäevadel 2015 16. oktoobril. Ühendades sotsiaalse mõtlemise ja innovatsiooni, on võimalik panustada ühiskondlike hoiakute parendamisesse erivajadustega inimestesse suhtumisel, tõsta puuetega inimeste ja vabatahtlike kaasatust hoolivamate kogukondade kujundamisel ning aidata kaasa puuetega inimestel paremate võimaluste loomisel edukamaks lõimimiseks ühiskonda. Vabatahtlikel on võimalus abistada inimesi oma kogukonnas lihtsalt, kiirelt ning mugavalt ja kogeda, et abistamine on imelihtne ja lõbus ega too kaasa pikaajalisi kohustusi.

Helpific tuuril panustavad partneritena Eesti Ettevõtlike Noorte Koda JCI (installatsioonide projekt), Tallinna Vaimse Tervise Keskus, Tallinna Ülikool ja Soome Arcada Ülikool. Tuuri korraldatakse Hasartmängumaksu Nõukogu poolt eraldatud vahendite kaasabil.

Tuuri ajakava ja muu olulisega saad end kursis hoida Helpific Facebooki lehel, kus täiendame infot jooksvalt.

Installatsiooni "Piirideta elu" rändnäitus Maarjamaa linnades

https://www.facebook.com/events/1686526308236318/

Helpific tuuri “Piirideta elu” avalöök Valge Daami festivalil Haapsalus

https://www.facebook.com/events/1598238197096334/

Pressiteate koostas:

Keiu Roosimägi

Helpific juhatuse liige/projektijuht

e-mail: keiu.roosimagi@helpific.com

telefon: (+372) 53 477 636

Sellest ajast, kui andsin nõusoleku osaleda Arvamusfestivali sooala arutelul meeste ja feminismi teemal, olen vaevelnud eksistentsiaalses kriisis. See kriis kuulub küsimuste sarja „elu mõtte põhiküsimused”, nagu ka „kes ma olen”, „miks teen asju, mida ma teen” jne. Olen taaskord pidanud juurdlema: „Kas ma saan end määratleda feministina?”

Olen peaaegu terve oma tööelu keskendunud võrdõiguslikele, sealhulgas soolise ebavõrdsuse teemadele. Seeläbi on mul feminismi ja feministidega olnud väga lähedased kokkupuuted. Pikka aega olen ka end ise feministiks pidanud, võrdsustades feminismi võrdõiguslusega. Vaid viimase kahe aasta jooksul olen hakanud endalt küsima, kas selline enesemääratlus on ikka õige.

Feminismi dilemmad

Dilemmasid on palju. Feminism tähendab eri inimeste jaoks erinevaid asju ning feministlikud poliitikad, teooriad ja liikumised ei pruugi alati omavahel kattuda. Üheks suureks probleemiks on feminismi suhe meeste reaalsusega.

Selgitan veidi lähemalt. Kasutasin kunagi ühes feministlikus grupis lauset: „Jah, ma olen feminist, kuid minu jaoks on oluline ka meestega seonduv ning mõista meestega seotud positsioone ning reaalsusi ühiskonnas." Näitena tõin välja oma uurimisteema, mehed seksuaalvägivalla ohvritena. Vaevalt olin ma kommentaari postitanud, kui mulle hakati vastu väitma: kas mees saab olla feminist? Kas öelda, et "ma olen feminist, aga…", pole tegelikult sama, kui öelda "ma pole rassist, aga…"? Seega, kas see pole mitte esimene märk tõsiseltvõetavuse kadumisest?

Kanadas resideeruv Iiri uuringute professor Concordia ülikoolis Emer O'Toole kirjutas The Guardiani kolumnis,miks pole feminismil vaja minutaolisi liitlasi. Ta toob näiteks kolm lugu, kus end feministideks pidavad mehed lisavad samas, et ka mehed kannatavad soolise ebavõrdsuse ja ebarealistlike ootuste all, näitekst ootused keha suhtes. Ta tõdeb lõpuks, et ei taha endale selliseid liitlasi – meesküsimused on küll olulised, ent need kahvatuvad naiste diskrimineerimise kõrval.

Pean kohe sõnama, et ei nõustu täielikult temaga. Arvan, et liitlasi on vaja nii feministide kui laiemalt võrdõiguslaste ridadest. Niisamuti nagu on võrdõiguslastel vaja feministide toetust.

Aga mis on feminism?

Naastes aga peaküsimuse juurde – kuidas defineerida feminismi – on mõistlik vaadata ka ametlikke definitsioone. Eesti õigekeelsussõnaraamat võrdsustab feminismi naisliikumisega, st naiste võitlusega oma õiguste eest. Oxfordi sõnaraamat mõtestab feminismi kui sugudevahelisel võrdsusel põhinevat naiste õiguste huvikaitset. On tähelepanuväärne, et Oxfordi mõisteseletus jätab suuremad võimalused ka meeste osaluseks. Eestikeelne vaste seevastu piiritleb feminismi vaid naiste endi võitlusena.

Ja kas tegu on võitlusega millegi poolt või millegi vastu? Feministide ja feministlike liikumiste motivatsioonid ja argumentatsioonid on erinevad. Vast kõige tuntumad on feministlikud seksisõjad, mis said alguse seitsmekümnendate aastate lõpus ja jätkusid kaheksakümnendatel Ameerikas ning kus pole tänaseni konsensust saavutatud. Osad feministid olid pornograafia vastu, teised aga nimetasid end pro-sex-feministideks. Viimased käsitlesid seksi kui naiste õigust iseenda kehade üle, kritiseerides pornograafiavastaseid kui parempoolseid konservatiive.

Kui liikuda seksisõdadest ja seksuaalsusest eemale, võiks keskenduda ka feminismi võitlustandrile, mis on läänemaailmas kandunud reaalsest elust internetti ning mida tuntakse internetifeminismi nime all. Nimelt lahvatas möödunud aasta jaanuaris Ameerika Ühendriikides feministlik skandaal, mida hakati kutsuma feministlikuks Twitteri sõjaks. Probleemi keskmeks oli raport „#Femfuture: online revolution", kus kutsuti rahaliselt toetama feministlikke online-kirjutajaid. Pärast raporti avaldamist said koostajad kaasfeministidelt enneolematult palju negatiivset tagasisidet, mis ei erinenud sageli trollimisest. Kurdeti näiteks, et tegu oli elitistliku kokkusaamisega ning väideti, et raport ei võta arvesse erineva nahavärviga ega ka nende naiste reaalsusi, kel puudub ligipääs internetile. Online-feminism, nii nagu sotsiaalmeedia üldiselt, on võimaldanud lihtsamat pinnapealset suhtlust. See omakorda annab võimaluse ideid prügikasti visata, inimest põhjalikumalt kuulamatagi.

Profeminism!

Teisalt pakub internetifeminism ka meestele lihtsamat võimalust osaleda, oma arvamust väljendada ja toetust näidata. Olla meesfeminist on osacool-olemisest – seda vähemalt Brooklynis, Stockholmis, Londonis ja veel mõnes kohas. Varem või hiljem jõuab see rohkem ka Eesti meeste (ja naiste) teadvusesse. Selleks, et olla naiste ja ka teiste meeste silmis tõsiseltvõetav, ei saa olla foobiatest tulvil šovinist. Siin peitub ka paradoks – feminismi võib kasutada omakasupüüdlikel eesmärkidel, sõna muutub kõlksuks, kaotades sügavama tähenduse. Feminismi hakkab kasutama popkultuur, see muutub coolimaks ja sellega on lihtsam suhestuda. Samas kaotab feminism mõnes mõttes oma sisu. Nii näiteks kritiseeris bell hooks Beyonce'i väidet, et ta on kaasaegne feminist, kui too poseeris napis rõivastuses ja haavatavas olekus Time'i esikaanel.

Et oma eksistentsiaalset kriisi lahendada, olen hakanud end kutsuma profeministiks – see tähendab, et olen osade feministlike liikumiste toetaja ning minu jaoks on oluline pöörata tähelepanu naiste õigustele ning nende realiseerimisvõimalustele. Olen huvitatud feministlikust kunstist, kirjandusest, filmikunstist, kuid jään sealjuures passiivse vastuvõtja rolli, töödeldes saadud informatsiooni ning hiljem seda jagades. See enesetunnetuslik protsess on teistsugune, näiteks võrreldes kunstiteostega, mis puudutavad meesküsimusi. Nende teostega suudan suhestuda otseselt – need justkui räägiksid minuga või osaga minust.

Eestis peame aga veel senini tegelema põhimõistete sisustamisega. Sellest tulenevalt on mu eksistentsiaalsel kriisil külg, mis koputab mu südametunnistusele. See ütleb, et taolisi heietusi oma kriisidest võin pidada vaid keskkonnas, kus mõistetakse võrdõiguslikkuse ning naiste ja vähemuste õiguste problemaatikat. Olukorras, kus on aga vajalik näidata feministidega solidaarsust, ei kõhkle ma ütlemast: jah, ma olen feminist.

Artikkel väljendab autori isiklikke vaateid. Autori loal avaldatud tekst ilmus esmalt Feministeeriumi koduleheküljel. Pikemalt 14. augustil kell 17.30 Arvamusfestivali sooalal toimuval arutelul “Mees – kas feministi liitlane või takistus?”

 Allikas: Eesti Päevaleht 13. august 2015  http://epl.delfi.ee/news/arvamus

MTÜ Puude Taga On Inimene lõid ettevõtlikud eestimaalased, kelle missiooniks on ühiskondliku suhtluslõhe vähendamine puudeta ja puudega inimeste vahel. MTÜ loojateks on ühendused ning kodanikud, kes andsid oma panuse 2013 aastal Tallinna Lauluväljakul toimunud koguperefestivalile „Puude taga on inimene“. Selle ettevõtmisega tõestati, et puudega inimesed on võimekad ja iseseisvad, saades hakkama paljuga, sealhulgas nii sündmuse kaaskorraldaja kui ka artistina laval. Uue festivaliga tegime kummarduse kõigile omal alal andekatele inimestele – tulemus oli positiivne ja meeldejääv kõigile.

_______________________________________________

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper andis arvamuse, milles leiab, et tööandjad peavad tulema vastu töötaja soovile muuta mõneks ajaks tööaega või töökorraldust seoses perekondlike kohustustega, kui ametikoht seda võimaldab.

„Inimese rollid pereelus ja tööl peavad olema ühitatavad, nii et keegi ei peaks valima töö ja pereelu vahel. See on oluline Eesti seadustega kaitstud väärtus. Selle väärtuse ellurakendamisel on võtmeroll tööandjatel, kelle võimuses on töötajate töötingimuste ja -korralduse kujundamine,“ märgib võrdõigusvolinik.

Lapsehoolduspuhkuselt naasval vanemal võib olla oluline töötada kindlal perioodil osalise tööajaga näiteks seepärast, et tal pole lasteaiakohta või täisajaga lapsehoiuvõimalust.

„Tööandjad saavad töö ja pereelu võimaldamise eesmärgil lubada lapsevanemale paindlikku tööaega või võimalust kodus töötada. Tööandja peab hindama nii enda kui ka töötaja võimalusi ja vajadusi töökorralduse muutmiseks. Kui ametikoht lubab töö ja pereelu hõlbustavaid abinõusid tarvitusele võtta, siis tuleb seda ka teha,“ sõnab Sepper.

Kui tööandja ei arvesta lapsevanema vajadusi töö ja pereelu ühitamisel ning keeldub nii tööaja kui ka töökorralduslikest muudatustest, läheb tööandja vastuollu soolise võrdõiguslikkuse seadusest tuleneva kohustusega edendada sugude võrdsust, märgib võrdõigusvolinik arvamuses.

Teatud juhtudel võib tööandja keeldumine anda põhjust kahtlustada, et tööandja diskrimineerib töötajat lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmise tõttu.

Võrdõigusvoliniku arvamuse aluseks on kodaniku pöördumine ning see annab hinnangu konkreetsele olukorrale, kus tööandja ei lubanud lapsehoolduspuhkuselt naasval töötajal asuda teatud ajaks tööle osaajaga, ehkki tema puhkuse ajaks värvatud asendaja töötas osalise tööajaga. Tööandja selgitas oma käitumist sellega, et töötaja töölepingus oli kokku lepitud töötamine täistööajaga.

Võrdõigusvoliniku arvamus annab tõlgenduse soolise võrdõiguslikkuse seaduse paragrahvis 11 sätestatud põhimõttele, et tööandjad peavad naiste ja meeste võrdõiguslikkust edendades kujundama töötingimused sobivaks nii naistele kui ka meestele ning tõhustama töö ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadustega.

„Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 11 lõige 1 punkti 3 eesmärk on, et kõik töötajad, olenemata soost, saaksid reaalselt sobitada kokku oma tööd ja eraelu. Seega on normil oluline tähendus kõigi nende töötajate jaoks, kes hooldavad lähedasi, eriti suur tähtsus on sel väikelaste vanemate ja puuetega inimeste pereliikmete jaoks,“ toonitas Sepper.

Loe võrdõigusvoliniku arvamust täismahus.

Lugupidamisega,

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968

6269 056
nele.meikar@svv.ee

www.vordoigusvolinik.ee

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper leiab arvamuses, et vene õppekeelega lasteaed diskrimineeris kaht õpetajat töölepingu lõpetamisel rahvuse tõttu, sest jättis neile asemele pakkumata teise töö, mida nõuab töölepingu seadus. Lasteaed ei suutnud ümber lükata õpetajate kahtlust, et neile jäeti õpetaja abi töö pakkumata nende rahvuse tõttu.

Töö pakkumata jätmist põhjendas tööandja sellega, et õpetajatel puudub õpetaja abi töö tegemiseks vajalik A2 eesti keele keeleoskustase. Samas ei suutnud tööandja voliniku menetluses tõendada, et ta hindas, kas õpetajatel on A2 eesti keele oskuse tase. Samuti ei teinud ta õpetajatele ettepanekut ise tõendada, et neil on A2 keeleoskuse tase, mis lubaks neil edaspidi töötada õpetaja abina.

„See, et teada oli, et õpetajad ei oska eesti keelt B2 ja B1 tasemel, ei anna põhjust eeldada, et neil puudub ka A2 keeleoskuse tase ning et pika tööstaažiga pedagoogid ei võiks vene õppe- ja töökeelega asutuses töötada edasi õpetaja abina,“ toonitas volinik.

Lasteaia juhataja oleks käitunud seaduspäraselt, kui ta oleks teinud töösuhte lõpetamisel õpetajatele ettepaneku asuda tööle õpetaja abina tingimusel, et nad tõendavad, et oskavad eesti keelt A2 tasemel.

Üks asjaolu, mida volinik menetluses arvesse võttis, oli see, et töökuulutuses, millega lasteaed otsis detsembris 2013 õpetaja abiks sobivat inimest, nõuti, et  kandideerija peab valdama eesti keelt emakeelena. Selline nõue on diskrimineeriv, sest välistab mitte-eestlaste töölesaamise juba eos. Sellise töökuulutusega on tööandja näidanud oma eelarvamuslikku suhtumist mitte-eesti rahvusest inimeste suhtes.

Volinik leidis, et kuna lasteaed ei suutnud ümber lükata õpetajate kahtlust, et neile jäeti õpetaja abi töö pakkumata nende rahvuse tõttu ning samas värbas lasteaed õpetaja abi kohale diskrimineerivat töökuulutust kasutades, on toimunud õpetajate diskrimineerimine nende rahvuse tõttu.

Taustaks

·         Õpetajate tööleping lõpetati töölepingu seaduse (TLS) § 88 lõige 1 punkt 2 alusel

·         Töölepinguseaduse § 88 lõige 2 näeb ette, et enne töölepingu ülesütlemist TLS § 88 lõige 1 punkti 2 alusel peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd.

·         Mida tähendab voliniku arvamus.

Loe arvamuse tervikteksti (arvamus on asjaosaliste isikuandmete kaitse eesmärgil anonümiseeritud).

Lugupidamisega,

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968

6269 056
nele.meikar@svv.ee

www.vordoigusvolinik.ee

Olukorras, kus anonüümsete netikommentaatorite seas valitseb vaen kõiksuguste vähemuste ja demokraatlike väärtuste suhtes, toob Arvamusfestivali sooala oma aruteludele nii puuetega inimesed, seksuaalvähemused kui ka feministid. Juttu tuleb nii ühiskonnas kirgi kütvast soolisest ja seksuaalsest ebavõrdsusest ning naiste kohast ühiskonnas, aga ka puuetega inimeste diskrimineerimisest ja võimalustest tööturul.

“Sugu – mõtestagem seda siis kuidas tahes – saadab meid terve elu, mistõttu on sooga seonduvat kerge pidada iseenesest mõistetavaks ning tähtsusetuks,” sõnas sooala koordinaator, haridusaktivist ja politoloog Triin Toomesaar. Ta leiab, et olukorras, kus Eestis on sooline ebavõrdsus suur probleem, mis toob negatiivseid tagajärgi nii naistele kui ka meestele, oleks lubamatu teemast mööda vaadata.

Eesti inimesed ei ole teadlikud feminismist ega tea päris täpselt, kes üldse on feminist. Arvatakse, et feministi näol on tegemist naiste ülemvõimu soovijaga, teadmata, et feminism kui liikumine taotleb sugudevahelist poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset võrdsust. Soolisest ebavõrdsusest tuleb juttu aruteludel “Mees – kas feministi liitlane või takistus?” ning “Eestile naispresident?”.

Samuti ei ole eestlased kursis erinevate seksuaalsete orientatsioonide ning LGBT-inimeste (inglise keeles: lesbian, gay, bisexual, transgender ehk lesbid, homo- ja biseksuaalsed ning transsoolised)sotsiaalsete probleemidega. Neil teemadel saab mõtteid vahetada arutelul “LGBT voodist välja – mõtteviisi muutmise võimalikkus?”.

Taoliste teravate teemapüstituste kaudu soovitakse pakkuda võimalust avardada oma silmaringi, seda sealjuures ka neil, kes muidu end sooküsimustes kodus ei tunne või tahaksid lihtsalt juurde küsida. Teadlikematel asjaarmastajatel on võimalus aga osutada uutele ja sügavamatele teema tahkudele ning suunata arutelude kulgu.

Toomesaar leiab, et olukorras, kus naisi ja mehi nähakse tihti vaid läbi lihtsate bioloogiliste tunnuste või läbi ette kirjutatud ning ainuõigeks peetavate seksuaalsuste, ei saa nendele probleemkohtadele üleriigilisel mõtetepeol lahendusi mitte otsida. Seetõttu pakutakse festivalikülastajatele just lugusid elust enesest.

Arvamusfestivali Sooala sünnib MTÜ Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu, Zonta International District 20 Area 6, MTÜ BPW Estonia, Eesti LGBT Ühingu ning paljude teiste organisatsioonide ja vabatahtlike koostöös.

Sooala arutelud:

Reede, 14. august
12.30-14.00 Puudega naine – kerge ignoreerida?
Millised on erivajadustega naiste võimalused tööturul, kodus ning ühiskonnas laiemalt? Kas ja kuidas kõrvalseisja saaks, tohiks või peaks aitama. Naiste lood elust enesest.
Moderaator: Jelena Pipper. Osalejad: Margit Rosental-Tustit (Händikäpp MTÜ), Omniva, ajakiri Puutepunkt, Tartu Vaimse Tervise Keskus.

15.00-16.30 Kelle asi on lähisuhtevägivald?
Kuidas minna edasi olukorras, kui värskelt on olemas vägivalla vastu võitlemise tegevuskava, erinevad projektid, seadusandlus vägivallatseja karistamiseks ning teenused ohvrite abistamiseks? Kuidas taltsutada vägivallale kaldujat? Arutame, kuivõrd on võimalik vägivalda ennetada ja vähendada. Mida saaksid teisiti teha potentsiaalsed ohvrid, meedia, avalikkus, abistajad?
Moderaator: Barbara Lehtna. Osalejad: Andres Anvelt, Ilmar Raag, Kaisa Üprus-Tali, Pille Rives, Made Laanpere.

17.30-19.00 Mees – kas feministi liitlane või takistus?
Miks peaksid mehed olema feministid? Mis asi on mansplaining ja miks peaks seda vältima? Milline näeb välja feministlik isa? Kas on võimalik ühteaegu olla konservatiiv ja võrdõiguslane?
Moderaator: Aro Velmet. Osalejad: Rebeka Põldsam, Christian Veske, Kadri Soo, Illimar Lepik von Wirén.

Laupäev, 15. august
12.30-14.00 Eestile naispresident?
Kui naiste kaasamine ühiskonna võtmepositsioonidele on kasulik, siis miks seda ikkagi ei tehta? Millised on peamised takistused naispoliitikute teel ning kas neid on võimalik vältida? Kas Eesti on valmis naissoost riigijuhtideks? Kas naisjuht on midagi, milleks peab eraldi VALMIS olema? Räägime naiste staatusest ühiskonnas, eriti poliitikas, aga ka ettevõtluses. Moderaatorid: Mihkel Raud, Leena Kivisild. Osalejad: Marju Lauristin, Viktoria Ladõnskaja, Raul Rebane, Toomas Tamsar.

15.00-16.30 Sooneutraalne haridus – kas õpilased või poisid ja tüdrukud?
Kas poiste ja tüdrukute haridus on samasugune? Milliseid stereotüüpe võib leida kooli argipäevast? Kuidas erinevad poiste ja tüdrukute tööõpetuse tunnid? Aga kehaline kasvatus? Eesti keel? Vahetunnid? On sel üldse vahet või ajame lihtsalt pilli lõhki?
Moderaatorid: Marleen Pedjasaar, Triin Toomesaar. Osalejad: kõigil inimestel on võimalus osaleda töötoas, kaasa mõelda ja rääkida.

17.30-19.00 LGBT voodist välja – mõtteviisi muutmise võimalikkus?
Kui uskuda anonüümseid netikommentaare, siis LGBT-inimeste suhted toimuksid justkui ainult voodilinade vahel. Kuidas viia ühiskond järgmisele tasandile – sellisele, kus näeme esmalt inimest koos tema suhete keerukusega, mitte üksnes tema voodielu? Mis roll on ajakirjanikel, õpetajatel, arvamusliidritel ja ekspertidel? Kas sallivust on võimalik kasvatada ning kelle töö see on?
Moderaator: Heiko Pääbo. Osalejad: Helen Talalaev, Triin Toomesaar, Rain Kooli, Kerttu Mäger.

Arvamusfestivali täispikka ajakava näed siit: arvamusfestival.ee/kava/

http://www.arvamusfestival.ee/sooalal-vahemused-feministid-ja-puuetega-inimesed/

Sotsiaalministeerium avastas, et võrdse kohtlemise seadus ise diskrimineerib, mistõttu soovib ministeerium muuta seadust, anda võrdõigusvolinikule juurde kohustusi ja suurendada ka rahastust.

Soolise võrdõiguslikkuse indeks: Eestis soolise võrdsuse näitajad ei ole kahe aastaga paranenud

Eesti on Euroopa Liidus soolise võrdsuse näitajate poolest endiselt keskmike seas ehk 28 riigi järjestuses 14. kohal, näitab eile avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeks. Kahe aastaga pole olukord tervikuna paremuse poole liikunud. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul peaks valitsus pöörama rohkem tähelepanu meeste ja naiste erinevatele ameti- ja karjäärivalikutele, sest need mõjutavad nii suurt soolist palgalõhet kui ka naiste suuremat vaesusriski pensionipõlves.

„Eesti kiituseks saab öelda, et Eesti kuulub nende kümne Euroopa Liidu riigi hulka, kus võrdsuse olukord on alates 2005. aastast siiski kokkuvõttes paremaks läinud. Näiteks ei ole meil väga suurt erinevust naiste ja meeste tööhõives. Samal ajal tuleks hakata rohkem tähelepanu pöörama suurele ametialasele segregatsioonile ehk sellele, et naiste ja meeste tööalased karjäärid liiguvad pigem eri valdkondades. Tööturu jagunemine traditsioonilisteks meeste ja naiste aladeks ei vasta tänapäeva ühiskonna vajadustele, lisaks on sellega seotud suur sooline palgalõhe ja hilisem, veelgi suuremaks kujunev pensionilõhe meeste ja naiste vahel. Siin ootaks valitsuselt selgeid eesmärke ja tegevusi,“ ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

Kui eelmise, 2013. aastal avaldatud indeksi järgi oli Eesti soolise võrdsuse hinne 49,7 punkti, siis nüüd, kaks aastat hiljem, on Eesti näitaja 49,8 punkti 100 punktist. Seega ei ole olukord tervikuna muutunud. Näiteks töö valdkonnas on Eestis küll veidi vähenenud erinevus meeste ja naiste tööhõives, kuid ametialane segregatsioon on seevastu mõnevõrra suurenenud. Samuti on veidi suurenenud majanduslik ebavõrdsus naiste ja meeste vahel (raha valdkond). Ka võimaldavad naiste töökohad meeste töökohtadega võrreldes väiksemat paindlikkust ehk võimalus võtta töö ajal tund või kaks isiklike või perekondlike asjade ajamiseks, on meestel suurem kui naistel.

Hariduse valdkonnas on meeste ja naiste tulemused veidi ühtlasemaks muutunud. Poliitilise esindatuse valdkonnas on aga liikumine toimunud naiste veelgi väiksema esindatuse poole. Kõige suurem sooline ebavõrdsus valitsebki Eestis poliitilise ja majandusliku võimu osas, see näitaja jääb ka oluliselt alla Euroopa Liidu keskmisele.

Kõige võrdsemad ühiskonnad Euroopa Liidus on Taani, Soome, Holland ja Rootsi. Kõige suurem on indeksi järgi sooline ebavõrdsus Rumeenias ja Slovakkias.

Soolise võrdõiguslikkuse indeksi ja selle arvutamise metoodika on välja töötanud Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut EIGE. Soolise võrdõiguslikkuse indeks mõõdab võrdõiguslikkust kuues suures valdkonnas – töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis – ning kahes alamvaldkonnas (naistevastane vägivald ja läbipõimuv ebavõrdsus). Indeks põhineb Euroopa Liidu poliitikaprioriteetidel ning mõõdab soolise võrdõiguslikkuse poliitika mõju Euroopa Liidus ja liikmesriikides.

Esimene soolise võrdõiguslikkuse indeks valmis 2013. aastal. Äsja avaldatud, 2015. aasta indeksi põhjal saab esimest korda hinnata, kas alates 2005. aastast on olukord liikunud paremuse või halvemuse poole. Indeks toob välja eri riikide andmeid 2005., 2010. ja 2012. aasta kohta. Esimest korda on indeksis vaadeldud ka naistevastast vägivalda ja läbipõimuvat ebavõrdsust ehk mitme identiteeditunnusega (nt sugu ja rahvus) seonduvat ebavõrdsust.

Vaata EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksit (2015)

Riikide tulemused

Nele Meikar

Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968

6269 056
nele.meikar@svv.ee

www.vordoigusvolinik.ee

Puuetega inimesed pöörduvad kohtusse ja voliniku kantseleisse suhteliselt harva, et oma õiguste eest seista. Üle-euroopalise võrdõigusorganite võrgustiku Equinet 2012. a. raporti järgi on sarnane olukord ka paljudes teistes EL-i riikides ja pöördujate juhtumid on ainult n-ö jäämäe tipp, sest õiguste rikkumisi on palju rohkem. Selleks, et paraneks pädevate institutsioonide teavitus ebavõrdse kohtlemise juhtumitest, tuleb kasutada erinevaid lähenemise viise (sh meediat ja koostööd esindusorganisatsioonidega).

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei ootab infot puuetega inimeste diskrimineerimist puudutavate juhtumite kohta. Kui tunned, et sind on põhjustel, mis on toodud sinisega tõrjutud, pane oma lugu kirja ja saada  tiia.tamm@svv.ee. Kuidas võrdse kohtlemise voliniku kantselei aidata saab, loe lõpus olevast Tiia Tamme kirjast.

·         Puudega inimeste tõrjumine, ahistamine või kiusamine töökohal puude tõttu või muul seadusega kaitstud tunnusel (puudele lisaks ka sugu või rahvus või vanus vms)?

·         Puudega inimest ei ole värvatud tööle, ehkki ta vastab töökuulutuse nõuetele ning on kahtlus, et kõrvale jätmise põhjus on olnud puue.

·         Puudega inimese töötingimused, sh nt töötasu, tööajarežiim vms, on ebasoodsamad seoses tema puudega.

·         Tööandja on keeldunud tegemast töökeskkonnas vajalikke kohandusi, et puudega inimene saaks töötada, pääseks koolitusele või saaks edutatud.

·         Puudega õppurit on ebasoodsamalt koheldud kutseõppes või muus õppevormis, mis viib kutse omandamiseni. Voliniku pädevuses on kutseõppe küsimustes hinnata, kas tagatud on puudega inimesele teistega võrdne juurdepääs kutseõppele.

·         Lisaks puudele on inimese ebasoodsama kohtlemise või olukorra põhjustanud mõni muu inimese karakteristika ehk tunnus (nt sugu, vanus, rahvus, usund, seksuaalne identiteet), st on kahtlus, et toimunud on mitmene diskrimineerimine.

Eestis kehtivad mitmed seadused, mis tagavad puuetega inimestele nende õiguste kaitse, lisaks põhiseadusele kehtib alates 2009. aastast võrdse kohtlemise seadus. Riigile on ka kohustuslikuks täitmiseks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, mis keelab diskrimineerimise puude tõttu (Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll RT II, 04.04.2012,6).

Võrdse kohtlemise seaduse järgi on keelatud diskrimineerida inimest tööelus ja kutseõppes tema puude tõttu.

Võrdõigusvolinik soovib tõhustada puuetega inimeste õiguste kaitset ebavõrdse kohtlemise vastu ning eesmärgi saavutamiseks soovime juba käesoleval aastal viia valitud ebavõrdse kohtlemise juhtumid koostöös advokaatidega töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Võrdõigusvoliniku kantselei panus puudega inimeste diskrimineerimisjuhtude lahendamisel kohtus seisneb:

·         diskrimineerimisalase ekspertteadmise pakkumises kohtuprotsessis kannatanut esindavale õiguseksperdile/advokaadile ning

·         hagemisega seotud kulude, sh advokaaditasude, riigilõivude ja kaotuse korral ka vastaspoole kohtukulude katmises.

See tähendab, et kannatanul puuduvad rahalised riskid, kui tema vaidlus peaks kohtus saama temale negatiivse lahendi.

Oleme tänulikud, kui teavitate võrdõigusvoliniku kantseleid puuetega inimeste diskrimineerimisjuhtumitest, et saaksime välja valida juhtumid, mis peaksid saama kohtuliku lahendi.

Ootame Teie tagasisidet ja loodame heale koostööle!

Lugupidamisega

Tiia Tamm

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku puuetega inimeste õiguste nõunik

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei

Endla 10a

10142 Tallinn

372/6269059

372/56209906

tiia.tamm@svv.ee