adyfest on mittetulunduslik feministlik festival, mis sai alguse 2000ndate aastate alguses vabatahtlike ideest tõsta esile naiskunstnikke, -kirjanikke, -muusikuid jne uuel moel. Pärast õnnestunud esimest festivali on Ladyfest toimunud mitmel pool maailmas. Ladyfest 2014. aastal toimuvad üritused Tallinnas ja Tartus.

LadyFest Tallinn 2014 KAVA!

Naiskodukaitse, Sisekaitseakadeemia, Eesti Politsei Naisühenduse ja Eesti Naisjuristide Liidu korraldatava “Naistelt naistele” koguperepäeva eesmärk on tutvustada naistele võimalusi, kuidas tõsta enda ja oma lähedaste turvalisust, pakkuda võimalust õppida konkreetseid uusi teadmisi ja oskusi. Lisaks propageerida kodanikualgatust ning tõsta inimeste teadlikkust naiste võimalustest ja ülesannetest jõustruktuurides. Vähemtähtis pole ka heategevuslik eesmärk: toetada kohapeal kogutud annetustest Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu tegevust.

Eestimaa esimene naiste kongress peeti 27. mail 1917 Tartus, millest võttis osa 17 naisorganisatsiooni. II Naiste Kongress kutsuti ellu 1920. aastal Tallinnas Eesti Asutava Kogu naisliikmete algatusel, kus võeti vastu Naisliidu põhikiri ning valiti juhatus. 1925. aastal korraldati Naisliidu eestvõttel III Naiste Kongress, milles oli näha naisorganisatsioonide võimekuse kasvu. Kaks järgnevat kongressi samuti toimusid Naisliidu korraldamisel Estonia teatris. 1930. aasta IV Naiste Kongressi teemad olid naisliikumise eesmärgid ja püüdlused. V Naiste Kongress 1935. aastal pööras tähelepanu kasvatusteemadele.

EESTIMAA VI NAISTE KONGRESS

7. märtsil 2014 toimub Eestimaa VI Naiste Kongress “Eesti kasutamata võimalus”. Kongressi eesmärk on kokku leppida ühistes põhimõtetes ja tegevussuundades ühiskonna tasakaalustatud arenguks ning pakkuda välja lahendusi soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ja naiste osakaalu suurendamiseks otsustustasanditel, nii poliitikas, avalikus
sektoris kui ka majanduses.
PÄEVAKAVA
 9.00   Registreerimine ja hommikukohv
10.00  Tervitus: Andrus Ansip, Eesti Vabariigi Peaminister
Videotervitus: Mikael Gustafsson, Euroopa Parlamendi Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni juht
Avaettekanne: Siiri Oviir, Eesti Naisliidu esinaine
Kas vajame tippu rohkem naisi?, väitlevad Sandra Sillaots ja Kaspar Kelder
10.40  I PANEEL – NAISTE MAJANDUSLIK ISESEISVUS
Milline on naiste majandusliku iseseisvuse ja sõltuvuse mõju majandusele?
Rainer Kattel, Tallinna Tehnikaülikooli professor
Palgalõhe – kas ainult statistika?
Marju Raju, Sotsiaalministeeriumi analüütik
Panelistid: Christian Veske, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi peaspetsialist; Kaja Kallas, Riigikogu liige; Eda Mölder, Eluliini juhatuse liige; Mai Palmipuu, Eesti Juristide Liidu liige; Peep Peterson, Eesti Ametiühingute Keskliidu tegevjuht; Liisa Oviir, Eesti Naisliidu liige; Aita Kivi, ajakirja “Eesti Naine” peatoimetaja
Paneelijuht: Marianne Mikko, Riigikogu liige
13.00  Lõunapaus
14.15  II PANEEL – NAISED OTSUSTUSTASANDIL
Miks on poliitikas nii palju mehi?
Mari-Liis Sepper, Võrdõigusvolinik
Lubadused ja otsused – võimalused tegudeks?
Ülle-Marike Papp, Soolise võrdõiguslikkuse ekspert
Panelistid: Kristiina Ojuland, Euroopa Parlamendi saadik; Piret Mürk-Dubout, TeliaSonera asepresident; Tiina Sepa, Eesti Juristide Liidu president; Kaia Iva, Riigikogu liige; Olga Sõtnik, Riigikogu liige; Silva Tomingas Zonta Tallinna Klubi liige; Leena Kivisild, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni juhatuse liige; Toomas Tamsar, Eesti Tööandjate Keskliidu esimees; Katri Raik, Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor
Paneelijuht: Iivi Anna Masso, Vabariigi Presidendi nõunik
17.00  Eestimaa VI Naiste Kongressi manifesti tutvustamine
17.30  Lõppsõna

KORRALDAJAD: Eesti Naisliit, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, Eesti Juristide Liit, Eesti Naisjuristide Liit, Eesti Naiste Ümarlaud, Eesti Naistoimetajad, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Politsei Naisühendus, Soolise võrdõiguslikkuse voliniku büroo, Zonta Rahvusvaheline Klubi
TOETAJAD: Eesti Naisliit, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, Eesti Juristide Liit, Eluliin, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Narva linnavalitsus, NATO Eesti Ühing, Orifl ame Eesti, Reklaamiagentuur Hunt, Tiina Mõis, Tallinna Tehnikaülikool, Zonta Rahvusvaheline Klubi

REGISTREERIMINE JA INFO
Registreerimine: hiljemalt 28.02.2014 aadressil www.nlib.ee/naiste-kongress
Täpsem info: Ell Kiilmaa, tel 529 4747, ell.kiilmaa@gmail.com
Vaata kongressi videoülekannet mms://video.eenet.ee/live

ÜHENDAGEM JÕUD!

Nii küsis õppejõud Mart Raudsaar, kui rääkisin loo ideest. Milline on ökofeminismi ökoloogiline jalajälg? Kutsusin vestlusringi neil teemadel rääkima feministid Kadri Aaviku, Dagmar Kase ja Kadri Tüüri.

Mis on ökofeminism?

Dagmar Kase (D. K.): Minu jaoks on ökofeminismi definitsioon alljärgnev: loomad pole loodud inimeste jaoks, mustanahalised valgenahaliste jaoks ja naised meeste jaoks. Nii on öelnud ameerika kirjanik ja aktivist Alice Walker. Ökofeminism ei ole minu jaoks ainult naise ja looduse seos, vaid see, et maailm ei tiirle ümber inimese.

Kadri Tüür (K. T.): Ökofeminismi defineeriksin lühidalt kui naiste kogemuste ja teadmiste väärtustamisel põhinevat keskkonnaga kooskõlas elamise viisi. Seda on kirjeldatud ka kui lapitekki, sest seesuguseid küsimusi lahendatakse väga paljudes kultuurides ja väga erinevate inimrühmade seas.

Kuna protsess ei kulge ajas ja ruumis sünkroonselt, võibki ökofeministide tegevusvälja endale ette kujutada kui üksteisega servapidi ühendatud lapikeste üha kasvavat välja. Eks meiegi siin vestlusringis esindame üsna erineva mustriga lapikesi.

Kadri Aavik (K. A.): Ka minu jaoks on tähtsad sidemed nais- ja loomaõigusluse vahel. Ma ei arva, et naistel oleks loodusega mingi müstiline side, kuid leian, et üldised mehhanismid, mille kaudu kapitalistlik patriarhaalne ühiskond domineerib looduse ja naiste üle, on sarnased.

Kadri Tüür, oled öelnud, et feminism on sõna, mida paljud kardavad kui tuld. Ökofeminism omakorda on sõna, mida paljud feministid kardavad kui tuld.

K. A.: Alustuseks tuleks öelda, et feminism ei ole ühtne mõttesuund – eksisteerib mitmeid feministlikke mõttesuundi.

Tõepoolest, mõningatele aktivistidele võib tunduda, et ökofeministlikud ideed lähevad feministlike arusaamadega vastuollu. Näiteks võidakse ökofeministe süüdistada essentsialismis. Kuid minu jaoks peegeldab selline kriitika pigem ökofeministliku mõtte valesti mõistmist või arvamust, et ökofeminism on ühtne mõttesuund.

D. K.: Terminit “ökofeminism” ei karda ainult paljud feminismi suundade esindajad, vaid ka mittefeministid. Põhjus, miks alati ei taheta inimõigusi looma- ja keskkonnaõigustega ühendada, seisneb selles, et paljude meelest on see justkui veelgi radikaalsem, poliitilisem ja ka keerukam kui feminism.

K. T.: Olen nõus, et ökofeminismis nähakse sageli sellist “topelttonti” – naisõiguslus, millele on veel keskkonnaõigusluse vint peale keeratud, kõlab ju üsna kurjakuulutavalt? Feministliku mõtte seisukohast on kindlasti problemaatiline see, kui rõhutatakse naise radikaalset erinevust mehest, kuid samas lähendatakse teda üsna umbmäärase tähendusmahuga “loodusele”.

Kas see tähendab, et naine on loodus, aga mees on inimene?

K. T.: Selle küsimuse esitas antropoloog Sherry B. Ortner aastal 1974 artiklis “Kas naise ja mehe suhe on sama mis looduse ja kultuuri vahel?” Ta osutas kriitiliselt, et see, kuidas naisi määratletakse domineeriva meessoo suhtes negatiivse “teisena”, kordub samal moel ka “looduse” defineerimisel kultuuri vastandina, keda tuleb allutada ja kontrollida, kuid domineeriva identiteedi alalhoidmise kaalutlustel mitte “mehe” või “kultuuriga” liiga sarnaseks lasta muutuda.

Ortner kirjeldas küsimuses esitatud suhtumist ja näitas, et see on vale, sest takistab konstruktiivset dialoogi. Seega, vastates küsimusele – jah, nii arvatakse, aga see arvamus ei ole tõene.

D. K.: Naist saab looduse ja meest inimesena vaadata kontekstis, kus naisi rõhutakse üldjuhul meeste ja tervikuna süsteemi poolt samalaadse vägivallaga, mida rakendab inimene looduse puhul. Enamasti on ahistamine suhete põhitingimuseks: naine võib otsustada olla blond või brünett, aga inimeseks olemise vabadust piiratakse nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Kuidas avaldub ökofeminism praktikas?

D. K.: Olen olnud täistaimetoitlane ehk vegan kaheksa aastat. Alguses loobusin lihast, siis munast ja kalast, seejärel meest ja piimatoodetest. Samal ajal hakkasin tähelepanu pöörama kõikide koostisainete ja toodete päritolule ja taustale. Minu jaoks oleks mittehoolimine piinlik.

K. T.: Põhimõtteliselt võib ökofeministlikeks praktikateks pidada kõiki selliseid tegevusi, kus rakendatakse naistele põlvest põlve edasi antud, loodusega kooskõlas olevaid teadmisi – ravimtaimede kasutamine, metsast korjatud marjadest moosi keetmine, rinnaga toitmine, loomapidamine või lihtsalt looduses “akude laadimine”.

K. A.: Üks hea näide ökofeminismi praktilisest avaldumisest on minu jaoks kindlasti veganlus kui efektiivsemaid sotsiaalse protesti vorme. Olen viibinud paljudes olukordades, kus minu veganluse üle üllatutakse või imestatakse, vahel kohtan isegi naeruvääristavat suhtumist.

Mina omakorda alati imestan, kuidas patriarhaalset ühiskonnakorraldust mitme nurga alt vaidlustavad feministid ei problematiseeri domineerivat suhtumist teistesse elusolenditesse ning jätkavad oma igapäevaste praktikatega loomade ekspluateerimist.

Rääkides veganlusest, ei kajastu praeguses kapitalistlikus süsteemis toodete hinnas nende tegelik kulu, sest otsest ja kaudset keskkonnamõju ei arvestata. Näiteks liha- ja piimatooteid müüakse nende tegelikust hinnast palju odavamalt (nende tootmist doteeritakse ka riiklikult).

Samas on paljud keskkonda tunduvalt vähem kahjustavad taimsed toiduained kaubandusvõrgus üle hinnatud. USA poekettides on loomne rämpstoit sageli tunduvalt odavam kui värsked juur- ja puuviljad. See aga tähendab, et tervislik veganlus võib olla kallim kui loomsetel toodetel baseeruv dieet.

K. T.: Näide tänapäeva Eestist – maapiirkonnas, kus pood on 20 km kaugusel ja kuusissetulek 290 eurot, on samuti üsna raske vegan olla.

Kes on ökofeminismi esindajad kultuuris või poliitikas?

K. T.: Loen parasjagu Kätlin Kaldmaa romaani “Islandil ei ole liblikaid”. See on küll üsna ökofeministlik tekst, kujutab naiste eriliselt lähedast suhet äärmiselt karmi elukeskkonnaga ja seda, kuidas naiste tarkuse najal kogukonnad koos seisavad. Ökofeministlikke toone leidub minu meelest ka Merca ja Kristiina Ehini luules. Aino Perviku “Kunksmoor” sobiks siia ritta samuti.

Ega autorid pruugi alati olla “programmilised” ökofeministid, aga väga paljud tekstid annavad selle nurga alt vaadates huvitavaid tõlgendusvõimalusi, näiteks Sofi Oksaneni “Puhastus” või Tartu Uue Teatri “Naised valitsevad maailma”.

D. K.: End ise avalikult ökofeministina määratlevaid loomeinimesi või poliitikakujundajaid Eestis ei ole. Ka väljaspool Eestit eksisteerivad feministidest poliitikud, veganitest hiphop-muusikud, keskkonnasäästlikkust aus hoidvad moekunstnikud, aga sümbioose tihti ei leia.

Milleks meile tänapäeva maailmas ökofeminismi tarvis on?

D. K.: Suures plaanis on neli elamisviisi: sadism, masohhism, ükskõiksus ja hoolimine. Suurim probleem tänapäeval on ükskõiksus. Paljude jaoks tundub ökofeminism kasutu ajaraiskamisena: n-ö lihtsat tarbijat huvitab eelkõige see, et gaas tuleb ja sellise hinnaga, et maksta jaksaks.

Ökofeminism aitab eristada oma vabadust: kui mina olen vaba, ei tähenda, et seda on ka minu naaber.

K. A.: Ökofeminism on selline mõttesuund ja aktivismi vorm, mis seob keskkonna jätkusuutlikkuse küsimused sotsiaalse õigluse põhimõtetega ning pakub ideid, kuidas saaksime oma igapäevases elus mõlemale tähelepanu pöörata.

K. T.: Kriitilist mõtlemist ei ole kunagi üleliia. Ökofeminism aitab panna mõtlema seikadele, mida me muidu võib-olla tähele ei paneks, näiteks naiste suurem hõivatus töödega, mis hõlmavad teisi elusolendeid; elusolendite ebavõrdne kohtlemine; loodusvarade mõtlematu kasutamine inimeste elukvaliteedi ja laste kasvukeskkonna arvelt.

Kui sellistele asjadele osutamine suudab mõnegi inimese arutlema panna, siis ökofeminismil on juba teatud õigustus olemas. 

Allikas: http://maaleht.delfi.ee/news/loodus/loodusuudised/ma-tean-mis-on-feminism-aga-mis-on-okofeminism.d?id=67754847

Praegu väljatöötamisel olev töövõimereform suunab põhitähelepanu sellele, kuidas osalise töövõimega inimesi tööturule tagasi tuua. Samatähtis küsimus on aga see, kuidas teha nii, et inimeste töövõime säiliks kauem. Liivi Pehk võtab vaatluse alla just naiste töökohtadega seotud terviseriskid, sest neid on seni vähem uuritud. Ekspert Ülle-Marike Papp selgitab mõisteid, mis aitavad tuua selgust soolise ebavõrdsuse tagamaadesse, kus ühte ja lihtsat põhjuse ja tagajärje seost on raske leida. Tänavu tähistatava liikumisaasta ning praegu kestvate olümpiamängude valguses heidame põgusa pilgu spordi ja soo suhetele. Edasi on anda ka uudised nii meil kui Euroopas toimunust ja teateid tulevaste sündmuste kohta.

Töövaidluskomisjon arutas vaidlust, kus last ootav naine väitis, et tööandja vallandas ta raseduse tõttu. Ka ei olnud tööandjale meeltmööda, et naine ei informeerinud firmat sellest, et tema kodus juba kasvab üks laps.

Täna tegi Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon otsuse, millega andis õiguse rasedale töötajale, kelle tema tööandja ASK Teenus OÜ oli lasknud lahti katseajal.

Naine pöördus pärast vallandamist võrdõigusvoliniku poole, kes aitas esitada avalduse töövaidluskomisjoni ning esindas kannatanut töövaidluses.Töövaidluskomisjon leidis, et naist on tema raseduse ja lapsevanemaks olemise tõttu diskrimineeritud. Kannatanule mõisteti välja hüvitisena tema kuue kuu keskmine töötasu ja 2000 eurot õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest.

Töötaja oli OÜ-s ASK Teenus katseajaga õmblejana tööl. Tema tööle asumisel ei olnud tööandja teadlik sellest, et naisel on laps.  

Võrdõigusvoliniku kantselei kinnitusel soovis ettevõte päevapealt töösuhte lõpetada, kui kuulis, et töötaja ootab last. Lisaks sai tööandja samal ajal teada, et töötajal on varasemalt üks laps. Firma põhjendas töölepingu ülesütlemise teates töösuhte lõpetamist sellega, et töötaja oli varjanud tööle asumisel olulist informatsiooni, kinnitas kantselei. Oluliseks informatsiooniks pidas tööandja seda, et töötaja kasvatas väikest last.

Ettevõte ei ole otsusega nõus

Töövaidluskomisjoni otsus tuli ettevõtte ASK Teenus esindajale Anneli Kaldarule suure üllatusena. Otsusest kuulis ta Postimehelt ning kinnitas, et firma kaalub otsuse edasikaebamist.

Kaldaru rääkis, et firma pakkus antud töötajale väljaõpet ning maksis selle eest miinimumtasu. «Tema töösse suhtumine ja töötulemused olid ebarahuldavad. Seetõttu me ütlesime talle, et ta ei sobi meile. Siis ta lõi trumpkaardi välja, et tal on väike laps ja ta just käis arsti juures ja ta ootab teist last,» selgitas Kaldaru, kelle kinnitusel ei vallandatud naist raseduse tõttu.

Väljaõppel jõudis naine olla Kaldaru sõnul kaks-kolm nädalat. «Ta ei teinud ühtegi toodet valmis, mille eest meie saaksime kliendilt tasu. Meil olid temaga kulud,» ütles Kaldaru.

Tööandja ei esitanud aga töövaidluse käigus tõendeid, et naise oskused ja võimeid ei vastanud tööl nõutule. Samuti jättis tööandja tulemata töövaidluskomisjoni istungile, leides, et hoopis temale on tekitatud kahju.

Tööandja ei tohi näidata üles huvi töötaja pereelu vastu

«Meie töö on võidelda tööandjate omavoli vastu lapseootel ja lapsevanematest töötajate suhtes. Tööandja ei tohi näidata üles huvi töötaja era- või pereelu vastu. Lapseootel ning lapsevanematest töötajad on seaduse erilise kaitse all ning selle kaitse reaalseks muutmine tuleb seada eesmärgiks. Käesolevas kaasuses oli tööandja eriti küüniline, lõpetades töölepingu väidetavalt seetõttu, et ta ei teadnud, et töötaja on lapsevanem,» kommenteeris võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

 Tööandjad, kes asetavad raseda või lapsehoolduspuhkuselt naasva töötaja ebasoodsasse olukorda, peavad arvestama, et neid võib oodata ees diskrimineerimisvaidlus, tõi Sepper välja. Samuti peab tööandja töötaja õiguste rikkumise korral hüvitama kõik diskrimineerimisega tekitatud varalised ja mittevaralised kahjud.

«Tööandja kohustus on oma töökorraldus nii seada, et töötaja saaks jääda seadusega ette nähtud rasedus- ja sünnituspuhkusele ning lapsehoolduspuhkusele ja talle leitakse asendaja,» lisas Sepper, kelle sõnul peab naisel olema kindlus, et pärast puhkuse lõppemist saab ta tulla tagasi samale ametikohale ning tema töötingimused on sama head kui enne lapsehoolduspuhkust. «Kui teistel kolleegidel on vahepeal töötingimused paranenud, siis peab ka lapsega kodus olnud töötajale need tema naasmisel tagama.»

ASK Teenus OÜ on asutatud 1994. aastal perefirmana.

Allikas: http://tarbija24.postimees.ee/ Avaldatud: 11. veebruar kell 15:29

Tartu ülikooli teadlased on välja töötanud programmi lähisuhtes vägivalda kasutanud meeste nõustamiseks. Programmis osalemiseks saavad huvilised endast märku anda kuni nädala lõpuni.

Mõttekeskus jätkab sel aastal tegevust oma põhivaldkondades, milleks on valitsemine ja kodanikuühiskond, majandus, haridus, tervis ning töö- ja sotsiaalala. Järgnevalt saab aimu, mis meil ühes või teises valdkonnas 2014. aastal plaanis on.

• Valitsemine ja kodanikuühiskond

Valitsemise ja kodanikuühiskonna valdkonnas jätkame tuttavatel teemadel. Kõigepealt, juba veebruaris esitletakse uuringut, millest saab teada, kui paljud inimesed Eestis tegelevadvabatahtlikkusega. Eelmine selline ülevaade tehti 2009. aastal. Kordusuuringu teeme ka vabaühendustele avalike teenuste üleandmise teemal. Mõlemad analüüsid aitavad teha  kodanikuühiskonna arendamise arengukava (KODAR) uuendamisel õigeid otsuseid. Uusi teemasid toome avalikkuse ette koos EMSLiga tulevikugrupi projekti raames – esitleme ühendustele trende, mis nende elu lähitulevikus mõjutavad ja nõustame, kuidas neid suundi oma tegevuses arvestada.Tegeleme edasi ka ühenduste rahastamise korrastamisega ning uuendame isikliku maksukoormuse kalkulaatorit, mida on kasutanud juba üle 44 000 inimese.

• Haridus

2014. aastal on hariduspoliitika valdkonnas oodata väga mitmesuguseid töid ning analüüse valmib erinevate haridusvaldkondade kohta. Üldhariduse töödest on olulisim aasta esimeses pooles valmivüldhariduse koolivõrgu analüüs, mis prognoosib Haridus- ja Teadusministeeriumi etteantud kriteeriumitest lähtuvalt 2020. aastaks Eestile optimaalset põhikoolide ja gümnaasiumide võrku (stsenaariumide analüüs). Töö tulemusel valmivad gümnaasiumivõrgu prognoosid maakonniti ning põhikoolivõrgu prognoosid kohalike omavalitsuste kaupa kooliastmete lõikes.

Teistest üldhariduse valdkonna töödest on teostamisel õpetajapoliitikate ülevaade ning jätkub projekt migratsioonitausta ja eesti keelest erineva emakeelega õpilaste haridusest (SIRIUS võrgustik). Kavas on analüüsida migratsioonitaustaga õpilaste hariduspoliitikat Baltimaade võrdluses ning arendada valdkondlikku koostööd Balti riikidega, sh arutelud poliitikakujundajatega. Koostöös Horvaatiaga on kavas arendada üldhariduskooli õpetajate multikultuurilist kompetentsust ja õpetajatega koostöös arendada välja koolitusmoodul migratsioonitausta ja riigi keelest erineva emakeelega õpilaste õpetamiseks. Eesti kohta valmib kaks juhtumiuuringut migratsioonitaustaga õpilaste vanemate jätkusuutlike algatuste kohta.

Kõrghariduses jätkub rahvusvaheline projekt Eurostudent V. Rahvusvahelise üliõpilaste sotsiaalmajandusliku olukorra ja eluolu uuringu Eurostudent V tegevused jõuavad 2014. aastal kõige põnevamasse faasi – uuringus osalevad riigid on oma andmed kogunud ning konsortsiumile edastanud ning peagi on algamas andmete analüüs ja uuringu lõpparuande koostamine. Praxise peamiseks ülesandeks on kogutud andmete põhjal erinevate lühiülevaadete kirjutamine, uuringu lõpparuande tulemuste levitamise ja kasutamise kavandamine ning osalevate riikide toetamine tulemuste levitamisel. Samal ajal on projektiga liitunud uued riigid (Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Ukraina, Valgevene, Armeenia, Kasahstan), kus alles käesoleval aastal uuringut esmakordselt ellu viima hakatakse, Praxise ülesandeks on neid riike selles protsessis oma teadmiste ja oskustega toetada.

Täiskasvanuhariduses on koostöös CentARiga teostamisel PIAAC Eesti analüüsi kaks temaatilist aruannet: a) Oskuste kasulikkus tööturul (sh ettevõtlus, ettevõtlikkus ja oskused) ning b) Kellel on risk jääda madalate oskustega ning kuidas vältida madalate oskuste lõksu. Oskuste kasulikkus sotsiaalses sfääris. Need analüüsid võimaldavad heita lähemat pilku Eesti täiskasvanute oskustele, luues täpsemaid seoseid nii tööturu kui ka sotsiaalvaldkonnaga.

Lisaks analüüsime täiskasvanute tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse protsessi. 2014. aasta kevadel valmib Praxise poolt koostatud ülevaade ja eksperthinnang ESF programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ raames toetatud täiskasvanute tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse protsessile. Välise hindamise eesmärk on selgitada välja, kas ja mil määral on riikliku koolitustellimuse planeerimise protsess olnud selle eesmärki silmas pidades asjakohane ja tõhus ning kas protsessi on tõhusalt ning süsteemselt kaasatud kõik vajalikud osapooled. Lisaks on Praxise ülesandeks anda sisendit selle kohta, kas ja mil määral oleks võimalik seda protsessi täiendada või edasi arendada, et koolituste planeerimine arvestaks senisest veelgi täpsemalt tööturu vajadustega.

Noorte valdkonnas lõppes 2013. aastaga Noorteseire projekt, kuid koostöös ENTK-ga käib võimalike jätkutegevuste üle arutelu ning täpsemad plaanid peaksid selguma lähiajal.

• Töö- ja sotsiaalala

Aastal 2014. jätkame osalemist üle-euroopalistes ekspertvõrgustikes pakkumaks Euroopa Komisjonile analüütilist tuge ja hinnanguid tööhõivepoliitika, soolise võrdõiguslikkuse  ning sotsiaalkaitse reformide mõju hindamisel. Mitmed meie ekspertide soovitused kajastuvad Euroopa Komisjoni Eestile tehtud aastapõhistes soovitustes.

Loe edasi: veebilehelt: http://mottehommik.praxis.ee/tag/sooline-vordoiguslikkus/

Eesti Naiste Koostööketi aunimetuse Teenäitaja 2013 pälvib Ene Hion

Tänavu pälvib MTÜ Eesti Naiste Koostöökett poolt kümnendat korda välja antava TEENÄITAJA aunimetuse ajakirjanik Ene Hion. Eesti Naiste Koostööketi asutatud aunimetuse Teenäitaja eesmärgiks on parandada poliitilist kliimat, mõjutada suhtlemis- ja poliitilist kultuuri, kaitsta isiku õigusi ja -vabadusi ning viia ellu meeste ja naiste võrdõiguslikkust.

 Ajakirjanik Ene Hion lõpetas 1955. aastal ajakirjanduse erialal Moskva ülikooli, töötas 1955-88 ajakirjanikuna Eesti Raadios. Koostanud

ühiskondlik-poliitilisi saatesarju "Ja aastad lähevad…", "Kolm meest stuudios" ja "Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu saatetund", avaldanud
mitmesuguste pseudonüümide all ajakirjanduses artikleid ning kirjutanud dokumentaalfilmistsenaariume ja kuuldemänge ("Meeste mängud", 1983). Ene on Naiste Kodanikukoolituse Keskuse asutajaid (1998) ja selle juhatuse esinaine.
Ene on Eesti NSV teeneline ajakirjanik (1975) ja talle on omistatud Jaan Anveldi preemia 1979.

Teenäitaja 2013 aunimetuse pidulik üleandmine toimub Tallinnas Riigikogu Kalevipoja saalis neljapäeval 13.02.2014  kell 14.00.

MTÜ Eesti Naiste Koostöökett juhatuse eesistuja Heli Teder´i sõnul võib Teenäitajaks olla avaliku elu tegelane (poliitik, loovinimene, haritlane,
arvamusliider, ettevõtja, ajakirjanik vms), kes oma tegevuse (algatuste, esinemiste, seisukohavõttudega) on mõjutanud Eesti ühiskonna eetilisi
väärtushinnanguid, arendanud euroopalikku poliitilist kultuuri, edendanud võrdõiguslikkust, lahendanud ühiskonda ahistavaid kriise või vastuolusid.
 

Heli Teder
MTÜ Eesti Naiste Koostöökett
juhatuse eesistuja  2014

Lähemalt: http://www.naistekoostookett.ee/

Konverents soolisest tasakaalutusest haridusmaastikul toimub 7. veebruaril kl 10-17 Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis (W. Struve 1, Tartu).

Meie eest hoolitsevad emad kodudes, meid kasvatavad naised lasteaedades, meid õpetavad naised koolides, suur osa Eesti haridussüsteemist on Eesti naiste nägu ja nende õlgadel. Tüdrukud on koolisüsteemis valdavalt edukamad kui poisid, koolist väljalangejate ning klassi kordamajäänute seas on poisse kaks korda rohkem kui tüdrukuid. Need arvud peegelduvad ka tudengite soolises jaotumuses: ligi 70% ülikoolide lõpetanutest on naised. Ometi ei kajastu need arvud ei kõrgemate töökohtade jaotuses ega palganumbrites.

Loe lähemalt:

http://www.enys.ee/portfolio/konverents/