Europarlamendi liikme Sirpa Pietikäineni sõnul peaks erakonnad kehtestama põhikirjades soolise võrdõiguslikkuse põhimõtted. Reformierakond kinnitas Postimehele, et neil kvootide kehtestamise plaani pole ning võrdsed võimalused on nii meestel kui naistel.

Euroopa Parlamendis toimus 3. oktoobril soolise võrdõiguslikkuse seminar, kus sõna võtnud europarlamendi liige Sirpa Pietikäinen tutvustas võrdõiguslikkust puuduvat raportit «Naised poliitiliste otsuste tegemisel – kvaliteet ja võrdsus».

Ta märkis, et naised on valimiskampaaniate ajal vähem nähtavad ja nad on üldse vähem esindatud. Muu hulgas tõi ta ettepanekuna välja, et olukorra parandamiseks peaks erakondadel olema põhikirjades soolise võrdsuse põhimõte. Näiteks, et valimisnimekirjades oleks eesotsas enam naisi ja et mehed toetaksid naiskandidaate ka ise rohkem.

Postimees uuris Reformierakonnalt, mida nad sellistest soovitustest arvavad. Fraktsiooni pressinõunik riigikogus Toomas Viks kinnitas, et erakond ei kavatse kvoote kehtestada.

«Meie jaoks on mehed ja naised võrdsete võimalustega ilma rumala ülereguleerimiseta,» teatas ta. «Meil on alati olnud ausad ja vabad sisevalimised, kus kõigil on võrdsed võimalused.»

Ta rõhutas, et tähtsad on teadmised ja kogemused, mitte nahavärv, sugu või seksuaalne orientatsioon. Samuti tõi ta välja, et Reformierakonna liidrite seas on alati olnud naisi, alates Valve Kirsipuust ja Signe Kivist, lõpetades Laine Randjärve ja Keit Pentus-Rosimannusega.

«Sugudevaheline eristamine on meie hinnangul pseudoprobleem ja teatud huvigruppide poliitiline propaganda,» sõnas Viks.

Allikas: Postimees 6.oktoober 2012

Riigikogu liige Margus Tsahkna (IRL) ennustas, et järgmistel riigikogu valimistel näeme vähemalt ühte naissoost peaministrikandidaati.

Euroopa Parlamendis toimus 3. oktoobril soolise võrdõiguslikkuse seminar, kus sõna võtnud europarlamendi liige Sirpa Pietikäinen tutvustas võrdõiguslikkust puuduvat raportit «Naised poliitiliste otsuste tegemisel – kvaliteet ja võrdsus».

Ta märkis, et naised on valimiskampaaniate ajal vähem nähtavad ja nad on üldse vähem esindatud. Muu hulgas tõi ta ettepanekuna välja, et olukorra parandamiseks peaks erakondadel olema põhikirjades soolise võrdsuse põhimõte. Näiteks, et valimisnimekirjades oleks eesotsas enam naisi ja et mehed toetaksid naiskandidaate ka ise rohkem.

«Naisi võiks olla poliitikas rohkem, kui hetkel neid on. Ennustan, et järgmistel riigikogu valimistel näeme vähemalt ühte naissoost peaministrikandidaati,» lausus Tsahkna. «Ma ei poolda sookvootide rakendamist seadusandja poolt, kuna minu arvates on see naiste suhtes alavääristav.»

Ta lisas, et targad erakonnad peaksid ise oma naiskandidaadid võimalikult nähtavaks tegema.

«Probleem on ka selles, et naised ei pürgi poliitikasse nii aktiivselt kui mehed, samas on meie ühiskonnas naised väga kõrgetel ja juhtivatel kohtadel,» märkis Tsahkna. «IRLi näitel võin öelda, et riigi tähtsuselt teise ametikoha täitjaks ehk riigikogu esimeheks on Ene Ergma ning riigikogu fraktsiooni juhib Kaia Iva.»

Ta tõi välja, et IRLi esimeheks kandideeris Liisa Pakosta ning Eesti üks edukamaid naisettevõtjaid, Reet Roos, on IRLi fraktsiooni liige. «Heaks näiteks on ka väikese Kihnu vallavanemast Pärnu aselinnapeaks ning sealt riigikogusse tõusnud Annely Akkermann. IRLis on positiivseid näiteid, kuid kindlasti ei ole nende tublide naiste tee tipp-poliitikasse olnud kerge,» sõnas Tsahkna.

Allikas: Postimees 7.oktoober 2012

Riigikogu keskfraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul võiks mees-naine-mees-naine nimekirja koostamise põhimõte kujuneda erakondadel heaks tavaks.

Euroopa Parlamendis toimus 3. oktoobril soolise võrdõiguslikkuse seminar, kus sõna võtnud europarlamendi liige Sirpa Pietikäinen tutvustas võrdõiguslikkust puuduvat raportit «Naised poliitiliste otsuste tegemisel – kvaliteet ja võrdsus».

Ta märkis, et naised on valimiskampaaniate ajal vähem nähtavad ja nad on üldse vähem esindatud. Muu hulgas tõi ta ettepanekuna välja, et olukorra parandamiseks peaks erakondadel olema põhikirjades soolise võrdsuse põhimõte. Näiteks, et valimisnimekirjades oleks eesotsas enam naisi ja et mehed toetaksid naiskandidaate ka ise rohkem.

Postimees uuris, mida arvab ideest Keskerakond. Keskfraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on viimastel valimistel Keskerakond ainsa Eesti erakonnana rakendanud nn tõmbluku süsteemi, kus nimekirja tipus asetatakse mees- ja naiskandidaat kordamööda.

«Viimastel riigikogu valimistel oli Keskerakonna valimisnimekirja esikümnes viis naist, teistel parlamenti pääsenud erakondadel aga vaid üks naine. Euroopa Parlamendi valimistel olid 12st kandidaadist 6 naised,» tõi Simson välja.

«Seega oli meie nimekirjas sooline võrdõiguslikkus tagatud,» kinnitas ta. «Mees-naine-mees-naine nimekirja koostamise põhimõtet (n-ö tõmbluku süsteem) on aga keeruline kasutada neil erakondadel, kellel on vähe tugevaid naispoliitikuid.»

Ta lisas, et Keskerakonnal õnneks seda probleemi pole. «Leiame, et sellise süsteemi kasutamine võiks kujuneda erakondadel heaks tavaks,» sõnas ta.

Simson kinnitas, et Keskerakonna naiskandidaadid olid ja on kindlasti valimiste ajal nähtavad.

«Loomulikult oleneb palju ka kandidaadi enda aktiivsusest, kuid kui esinumbrite seas on vähe naisi, siis saavad nad proportsionaalselt ka vähem reklaami,» rääkis Simson. «Ilmselt aitaks tõmbluku süsteemi kasutamine, et tuua nimekirjade esikümnesse rohkem naisi ka teiste erakondade puhul.»

Simson lisas, et Keskerakond ei ole kunagi lahterdanud oma liikmeid soo järgi ja sellest tulenevalt mingeid tingimusi seadnud.

«Meie liikmete seas on naisi veidi enam kui mehi ning juba see annab hea võimaluse, et neist saavad ka aktiivsed osalejad poliitikas, kes kandideerivad ning osutuvad valituks esinduskogudes,» ütles Simson. «Loomulikult paistavad enim silma tipp-poliitikas osalevad naised, kuid Keskerakonda kuulub palju võimekaid naisi, kes juhivad ka omavalitsusi.»

Allikas: Postimees 6. oktoober 2012

Kampaania «Erinevus rikastab» projektijuht Kari Käsper ei nõustu teoloog Malle Pärna üleeile ilmunud arvamusloole vastates viimase väitega, et kampaania paneb liiga palju rõhku homode õiguste eest võitlemisele.

Sallivuse teemal kasutatakse sageli tahtlikult või tahtmatult eksitavaid väiteid. Võrdse kohtlemise nõudmist on peetud vähemusgruppide salaplaaniks, et ebademokraatlikult oma arvamust peale suruda. See olevat rünnak usu- või sõnavabaduse vastu.

Mõned raamivad selle konfliktiks, milles raames käib kibe kaevikusõda sallivusejutlustajate ja vähemustevihkajate vahel. Sallivus ja võrdse kohtlemise põhimõte on selles kontekstis taandatud ühe kitsa ringkonna erahuviks, mida üritatakse ühiskonnas kehtestada, et saavutada endale paremat positisiooni. Sellised käsitlused on valed.

Võrdne kohtlemine ja mitte-diskrimineerimine on põhiseaduse, mis tähistab tänavu oma 20. aastapäeva, üks olulisemaid põhimõtteid. Eesti riik ja rahvas on seda kokkulepet muuhulgas kinnitanud ka liitudes mitmete rahvusvaheliste inimõigusi kaitsvate lepetega ning 2004. aastal Euroopa Liiduga, mille põhiväärtuste hulka sallivus ja vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste kaitse kuulub.

2008. aasta lõpus riigikogus rahvaesindajate poolt vastu võetud võrdse kohtlemise seadus kaitseb diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõtet on Eesti õiguse ühe üldpõhimõttena tunnustanud riigikohus, selle kaitsmise eest seisavad iseseisvalt nii õiguskantsleri kui soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioonid.

Seega on vähemuste hulka kuuluvate inimeste kaitse oluline põhimõte, mis peaks läbima kogu ühiskonna toimimist. Seda isegi juhul, kui meedias kommentaare lugedes võib jääda teistsugune mulje. Samas on meeldiv tõdeda, et võrdse kohtlemise edendamise teema on leidmas ühiskonnas üha suuremat kõlapinda, sealhulgas ka kirikuringkondades, kus on käimas arutelud kiriku rollist võrdse kohtlemisega seoses.

«Erinevus rikastab» kampaaniate rõhk on olnud üldisel võrdse kohtlemise edendamisel ning mõnede konkreetsete teemade käsitlemisel, nagu näiteks seksuaalne sättumus, nahavärvus, puue või vanus. Kõige enam on kõlapinda leidnud seksuaalse sättumuse temaatika, sest seksuaalvähemused olid senini ühiskondlikus arutelus eelarvamuste tõttu suhteliselt marginaliseeritud seisus.

Seega on vale näha kampaaniat ühe konkreetse aluse eest seismas. Nagu võrdse kohtlemisega üldiseltki, ei ole tegemist nullsumma mänguga, kus kellegi õiguste kaitseks peab teiste õiguste vastu olema. Pigem aitab seksuaalvähemuste võrdne kohtlemine kaasa sallivusele üldiselt ning sellest saavad kasu ka need, kes soovivad näiteks kaitset diskrimineerimise vastu usuliste veendumuste tõttu.

Eesti naistearstide seltsi juhatuse liige Made Laanpere leiab kolleegide nimel asendusemaduse küsimust kommenteerides, et kuigi tegu on vastuolulise küsimusega, pooldavad naistearstid viljatutele paaridele asendusemaduse kaudu veel ühe võimaluse andmist.

Eesti naistearstide selts toetab asendusemaduse seadustamist. Tegemist on keerulise ja eetika seisukohalt mitmetahulise probeemiga. Igati tervitame Eesti meedias tõstatunud diskussiooni, mis seadustamisele ainult kaasa aidata saab.

Eetika probleemi esikohale asetamine ei ole juhuslik ja ülearune, sest peale last sooviva paari on teinegi osapool ja seetõttu tuleb alati kindel olla, et seadus kõiki võrdselt kohtleb ja seisab samavõrra ka riske võtva asendusema huvide eest. Seadustamise keerukust näitab, et riike, kus asendusemadus võimalik on, on väga vähe. Raha eest on see seadusega lubatud Ukrainas, Venemaal, Indias, Gruusias, Iisraelis ja mõnes USA osariigis.

Ka Rahvusvaheline Naistearstide Organisatstioon (FIGO) toetab asendusemaduse legaliseerimist ja rõhutab, et asendusemadust peaks korraldama ja vahendama mitte-kasusaavad (non-profit) organisatsioonid – see ei tohi olla kommertslik tegevus. Asendusemale kaetakse muidugi rasedusega seonduvad otsesed kulutused (ka kaotatud töötasu).

Selliselt on asendusemadus lubatud Hollandis, Belgias, Kanadas, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas. Vastasel juhul tekib suur võimalus kasutada ära haavatavaid naisi ja see muutub samasuguseks inimkaubanduseks nagu prostitutsioon. Ka FIGO poolt on tähelepanu juhitud üle-piirilistele tegevustele, mis on tekitanud olukorra, kus vaeste riikide naisi kasutatakse ära rikaste riikide poolt.

Kuigi õigus lapsi saada on üks inimeste seksuaalseid põhiõigusi, ei saa selle realiseerimiseks kasutada kõiki vahendeid, sealhulgas teisi inimesi.

Eestis on viljatutel paaridel parimad võimalused saada last kunstliku viljastamise teel, mida Eestis riik doteerib väga märkimisväärselt. Kahjuks see alati ei õnnestu ja lisaks on olemas ka need naised, kellel ei ole meditsiinilistel põhjustel võimalik last saada ka kunstliku viljastamise teel. Asendusemaduse seadustamine, mille puhul me teaksime, et asendusema on teinud oma valiku vabatahtlikult, annaks neile veel ühe võimaluse.

 Võimalus pöörduda ülemaailmse surrogaatemaduse äri poole arengumaades ja ebademokraatlikes riikides ei ole parim võimalus ja lisaks rahakoti paksusele seavad sellele loodetavasti piirid ka paljude inimeste eetilised tõekspidamised.

Eesti naistearstide seltsi seisukohad:

1. Asendusemadus on lubatud ainult meditsiinilistel näidustustel. Sotsiaalsed näidustused ei ole aktsepteeritavad.

2. Eelistatud on täielik asendusemadus (ehk asendusema ei ole samas ka munarakudoonor)

3. Kunstlikul viljastamisel tuleks minimiseerida tõenäosust mitmikraseduseks

4. Asendusemaduseks annavad loa (perekonna taotluse ja lisatud meditsiiniliste väljavõtete alusel) eetikakomitee ja eksperdid. Meditsiiniekspertidel on kohustus ja õigus teha järelevalvet.

5. Enne rasestumise planeerimist eelneb põhjalik nõustamine, last soovivat paari ja asendusema tuleb nõustada eraldi. Nõustamisel tuleb käsitleda kehavälise viljastumisega seonduvat, raseduse ja sünnituse riskidega, sünnieelse diagnostikaga, tulevase lapse tervisega (nt kaasasündinud väärareng) seonduvat. Last sooviva paari ja asendusema nõusolekud vormistatakse kirjalikult.  Lepitakse kokku, mida tehakse ülejäänud embrüotega.

6. Asendusema autonoomiat (õigus iseseisvalt vastu võtta otsuseid oma keha kohta) austatakse igas staadiumis. Tema otsused võivad olla konfliktis last sooviva paariga.

7. Asendusemadus ei tohi olla kommertslik tegevus. Välistada tuleb ärakasutamine ja sundimine.

8. Asendusemaks võiks eelistatult olla lähedane inimene, kes teeb seda altruistlikel kaalutlustel. Lubatud on vaid otseste rasedusega seotud kulude katmine.

9. Asendusema peab olema viljakas eas (kuni 50-aastane) terve ja sünnitanud naine. Eelnevalt on vajalik tema terviseseisundi ja võimalike rasedusega seotud riskide hindamine.

Tallinna lõbutüdrukute nakkuste ja riskikäitumise levimust mõõtev uuring paljastab muu hulgas selle, et enamikul neist naistest päris töökohta pole, üksikud on päevasel ajal ametis näiteks lapsehoidja, medõe, vanurite hooldaja või klienditeenindajana.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja aidsi tugikeskuse korraldatud uuringust selgus, et küsitluses osalenud 227 Tallinna prostituudist on 162 tööta, kaks õpivad ja seitse on pensionärid. Kuigi enamik lõbutüdrukutest väidab, et elatub vaid enda müümisest, oli ka neid, kes tegelevad sellega täiskohaga töötamise kõrvalt. Selliseid naisi oli 227 hulgas 11. Nii-öelda päris töökohtadest tõid naised välja ettekandja, baaridaami ja tantsijaameti, aga näiteks ka töö disaineri, lapsehoidja, medõe, klienditeenindaja, valvuri või vanurite hooldajana. Kuigi pooled naistest oma teenistuse suurust avaldada ei soovinud, teenib ülejäänud pooltest enamik seksi müügiga 501-1999 eurot kuus.

Allikas: Õhtuleht

Meediapäev toimub: neljapäeval, 11. oktoobril Euroopa Liidu Maja konverentsisaalis Rävala pst. 4, algusega kell 12.

Meediapäev keskendub stereotüüpide ja meedia manipuleeriva rolli analüüsile eesmärgiga aidata kaasa inimese põhiõiguste, väärikuse ning võrdse kohtlemise järgimisele ühiskonnas.

Ettekannete raames arutlevad Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, poliitik Trivimi Velliste, koolipsühholoog Auli Andersalu-Targo ning meediaekspert, suhtekorraldaja ja ajakirjanik Daniel Vaarik. Kõik on oodatud aktiivselt osalema teemakohases diskussioonis, täpsem kava allpool.

Meediapäeval anname üle Eesti Naistoimetajate Hea Sõna auhinna, millega tunnustame ajakirjanikke, kelle looming kannab humanistlikke väärtusi, kelle sõna on sisukas ja selge, keelt väärtustav ja isikupärane.

Kuuendat aastat välja antava auhinna on seni pälvinud Margit Kilumets, Madis Jürgen, Hille Karm, Margus Saar, Jelena Skulskaja.

Osavõtust palume teatada naistoimetajad@gmail.com või tel. 5045400.

MTÜ Eesti Naistoimetajad (http://naistoimetajad.blogspot.com) eesmärgiks on aidata kaasa inimväärse ja demokraatliku ühiskonna kujundamisele, pidades oluliseks võrdseid võimalusi ning võrdõiguslikkust eneseteostusel, väärtustada ajakirjanduskultuuri, edendada loometegevust, enesetäiendamist ja koostööd, rääkida kaasa ajakirjanduslikku loometegevust puudutava õigusruumi kujundamises.

KAVA

• 11:30 – 12.00            Registreerimine
• 12:00                         Avamine Merike Viilup, Eesti Naistoimetajad eesistuja HEA SÕNA auhinna kätteandmine
• 12:30 – 13:00            „AJAkirjandus – sotsiaalne ajamasin“ Halliki Harro-Loit, Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor
• 13:00 – 13:15             Diskussioon
• 13:15 – 13:45             „Meedia ja poliitika"Trivimi Velliste, poliitik
• 13:45 – 14:00           Diskussioon
• 14:00 – 14:30            Kohvilaud
• 14:30- 15:00             „Lapsed ja meedia“Auli Andersalu-Targo, koolipsühholoog,perekeskuse Sina ja Mina koolitaja
• 15:00- 15:10              Diskussioon
• 15:15 – 15:45             „Ajakirjanduse kvaliteet" Daniel Vaarik, meediaekspert, suhtekorraldaja, ajakirjanik
• 15:45 – 16:00           Diskussioon
• 16:00                         Kokkuvõte, lõpetamine

Koostööpartnerid:

Euroopa Komisjoni esindus Eestis

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper rääkis Postimehele, et kui lapsehoolduspuhkuselt naasnud PRIA töötajad, kelle palka vähendati, leiavad, et neid survestati, siis peaksid nad pöörduma mitmekesi kohtusse.

Sepper saatis põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) peadirektorile Jaan Kallasele märgukirja seoses lapsepuhkuselt tagasitulijate palgakärpega. Nimelt maksti neile naastes 4-6 kuud kümme protsenti väiksemat palka.

PRIA põhjendas 2009. aastast kehtinud korda sellega, et lapsehoolduspuhkuselt naasev töötaja vajab tööle sisseelamiseks aega ja lisakoolitust. Töötajad pidid allkirjastama lepingulisa.

Sepperi sõnul on inimestel, kes leiavad, et neid on kokkuleppe sõlmimiseks survestatud, võimalus minna kohtusse.

«Nad peavad suutma kohtus tõendada, et nad ei kirjutanud sellisele kokkuleppele alla vaba tahtega, vaid neid survestati,» sõnas ta. «Eelkõige ma näen seda, et kui neid naisi on mitu ja minu teada neid on olnud mitu, siis kui nad mitmekesi pöörduvad kohtusse ja annavad vastastikku neid tunnistusi, siis on täiesti võimalik ära tõendada, et see oli survestamine, sellist vabat tahet, et palka vähendatakse, ei olnud.»

Ta lisas, et kui asutus tunnistaks, et nad on läbi viinud seadusvastast praktikat, siis oleks ideaalne, et nad hüvitavad maksmata palga. «Aga selleks peavad nad tunnistama, et neid naisi survestati,» rõhutas Sepper.

Kui inimene tuleb lapsehoolduspuhkuselt tööle tagasi ja ta pannakse sellise valiku ette, siis mida peaks ta tegema?

«Mina soovitaksin kindlasti pöörduda voliniku kantseleisse. Me anname nõu. Kui on kahtlus, et survestatakse, siis minul on võimalus pöörduda asutuse poole ja ma ei pea mainima pöörduja nime,» ütles Sepper.

Olgugi, et volinik on tööga ülekoormatud, on see tema sõnul kiireim variant.

«Õigusnõustamist saab inimene tööajal kohe, märgukirjad üritame välja saata ühe kuu jooksul,» sõnas Sepper.

Oktoobris ja novembris korraldame soolise võrdõiguslikkuse seadust selgitavaid koolitusi juristidele, kohtunikele, õigusabi osutajatele, töövaidluskomisjonide töötajatele ja ülikoolide õigusteaduse õppejõududele.

Võrgustikule pakuvad ehk rohkem huvi tööalase soolise võrdõiguslikkuse esmased ja temaatilised koolitused, mis toimuvad 2012. aasta novembris ja detsembris ning 2013. aasta jaanuaris. Esmased koolitused põhinevad soolise võrdõiguslikkuse edendamise retseptiraamatul „Kasu ja tasakaal“. Planeeritud tööalase soolise võrdõiguslikkuse koolituse kuupäevad ja toimumiskohad on järgmised:

Juhul, kui teil on küsimusi koolituste kohta või soovite mõnel neist osaleda, siis võtke palun otse ühendust soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialisti Pille Ruuliga (pille.ruul@sm.ee, 6269817)

Lähem info:

Lee Maripuu

Sotsiaalministeerium

Soolise võrdõiguslikkuse osakond

Peaspetsialist

lee.maripuu@sm.ee

6269245

Ootame kõiki naisi selle aasta Naiste Sügispäevale, mis toimub 6. oktoobril, Keila Baptistikoguduses (Haapsalu mnt 10, Keila).

Naiste Sügispäev "Nüüd on minu aeg"

10:00 kogunemine ja hommikukohv

10:30 Sügispäeva algus, tervitussõnad ja ühislaulmine

11:05 Naistetöö uus juht, Talvi Helde sõnavõtt

11:15 Ettekanne Nüüd on minu aeg (Jane Snaith jt). Lisaks erinevas vanuses naiste põnevad tegemised.

12:15 Ettekanne Kuidas olla oma ligimise hoidja (Talvi Helde)

13:00 Lõuna omal käel, või ette tellides koos registreerimisega: kanawok (riis,kana, paprika, hernes, uba, šampinjon, porgand), leib, õunamorss = 5 EUR.

14:00 paralleelseminarid ja vestlus:

1. 1. 1. Andides teenimine (Annely Veevo)
      2. Kuidas leida ja hoida mõtte- ja teokaaslasi? (Piret Ehavald)
      3. Kuidas oma usust Jumalasse rääkida targalt? (vestlust toetab: Katri Tammsaar)

15:00 Vaimulik sõnum: Jumala mitmesuguse armu head majapidajad (Karin Raja)

15:40 Ühine palve ja eestpalve võimalus

16:30 orienteeruv Sügispäeva lõpp

Registreerimine ja lõuna

Kuni 3. oktoobrini on võimalik ette tellida lõunasööki: kanawok (riis,kana, paprika, hernes, uba, šampinjon, porgand) leib, õunamorss (5 EUR)

Registreeri siin

Vt lähemalt: http://www.ekklesia.ee/uudised/naisteuudised/399-2012