Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit koostöös Tallinna Invaspordiühinguga ja SA Dharma Indreku allfondi toetusel, on juba neljal aastal korraldanud liikumispuudega laste suvelaagrit Tõrvaaugu puhketalus.
Kahel viimasel aastal on tegevust toetanud ka Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet.

Laagri motoks on Julge elada : sportliku ja huvitegevuse läbi teadvustatakse – puue ei pea olema takistuseks sisukale, põnevale, jõukohasele ning esmapilgul harjumatute harrastustega tegelemisel.

Laagri eesmärgiks on olnud erinevate tegevuste kaudu soodustada liikumispuudega laste ja noorte aktiivset ellusuhtumist ja positiivset eluhoiakut, tugevdada tervist, kaasata noori invaliikumise tegevustesse.
Suvelaagri päevi on sisustanud erinevad sportlikud mängud, käelised tegevused. Nauditud on veemõnusid, lõkketuld, musitseerimist, päevastest tegemistest slaidiprogrammide vaatamist ja külas on käinud palju huvitavaid esinejaid.

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit ja Tallinna Invaspordiühing kutsub teid näituse avamisele  25.08.2010 kell 15.00 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59.

Välja pandud on laste käsitööd ja joonistused alates 2007 aasta kuni käesoleva aasta suvelaagrini.

Näitus jääb avatuks kuni 08.09.2010.

ELIL ja Tall. Invaspordiühing tänavad käesoleva aasta laagri toetajaid:
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametit, SA Dharma Indreku allfondi jt.

Lisainfo:

Evely Kaibald-Reemet
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, projektjuht Endla 59, 10615 Tallinn Tel. 6 720 223 Mob. 50 19369
e-post: elil@elil.ee  

Rita Goruškina
Tallinna Invaspordiühing, projektijuhi abi Tel. 6 567 804 Mob. 55 48505
e-post: ritasport@hot.ee 

Nagu juunikuus otsustasime, toimub ENÜ suvekool sel aastal taas Kaitseliidu Koolis Alu mõisas Raplamaal.
Alu mõis asub 4 km kaugusel Raplast.

Esialgne päevakava on järgmine:

Reede, 20.august

11.00 kogunemine, majutamine

12.00 lõuna

13.00-15.00 Sooline palgalõhe, selle põhjused ja selle vähendamise hea praktika näiteid Euroopast, arutelu – Pirjo Turk, Praxis

15.00-18.00 Enesekaitsekoolitus, koolitaja Tanel Kerikmäe

18.00 Kohvipaus

18.30 -20.00 Soolise võrdõiguslikkuse edendamise programm 2008-2010- mis tehtud, mis teoksil

20.00 Õhtusöök

Laupäev, 21. august

9.00 hommikusöök

10.00 -12.00 Kasutame IKT võimalusi: veebilehed, blogid, faceook, twitter

12.00 kohvipaus

12.30-14.30 ENÜ teise poolaasta tegevuskava arutelu, ENÜ eestseisuse valimised

15.00 lõunasöök, suvekooli lõpetamine

Eha Reitelmann

eha.reitelmann@gmail.com

I osa: ABIELU – 1. peatükk: ABIELU SÕLMIMINE, 2. peatükk: ABIELU KEHTETUS, 3. peatükk: ABIELU ÜLDISED ÕIGUSLIKUD TAGAJÄRJED, 4. peatükk: ABIKAASADE VARASUHTED, 5. peatükk: ABIELU LÕPPEMINE;

II osa: SUGULUSEST TULENEVAD ÕIGUSED JA KOHUSTUSED – 6. peatükk:
ÜLDSÄTTED SUGULUSE KOHTA, 7. peatükk: PÕLVNEMISE KINDLAKSTEGEMINE, 8. peatükk: PÕLVNEMISEST TULENEV ÜLALPIDAMISKOHUSTUS, 9. peatükk: VANEMATE JA LAPSE ÜLDINE ÕIGUSSUHE, 10. peatükk: VANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED, 11. peatükk: LAPSENDAMINE; III osa: EESTKOSTE – 12. peatükk: EESTKOSTE ALAEALISE ÜLE, 13. peatükk: EESTKOSTE TÄISEALISE ÜLE, 14. peatükk: EESTKOSTE ERIJUHUD;

 

IV osa: RAKENDUSSÄTTED

 

§ 210. Seaduse kohaldamine

(1) Käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 211. Abieluvaraõigus

Kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut.

§ 212. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kohaldamine

(1) Abikaasad võivad ühe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist ühiselt teatada abieluvararegistri pidajale, et nad soovivad üle minna vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhtele, välja arvatud juhul, kui on algatatud lahutusmenetlus või kui abikaasade vahel sõlmitud abieluvaraleping näeb ette teisiti. Teade esitatakse koos avaldusega vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kohta abieluvararegistrisse kande tegemiseks notariaalselt tõestatud vormis. Teate esitamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 61, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

(2) Teate esitamise korral muutub kandemääruse tegemiseni omandatud ühisvara abikaasade kaasomandis olevaks varaks. Abikaasade mõttelised osad kaasomandis loetakse võrdseks.

(3) Kinnistute ja laevakinnistusraamatusse kantud laevade puhul võivad abikaasad kuue kuu jooksul teate esitamisest arvates kindlaks määrata teistsugused mõttelised osad. Selleks esitavad abikaasad kinnistusosakonnale notariaalselt tõestatud avalduse asjaomase kande parandamiseks. Mõtteliste osade teistsuguse kindlaksmääramise õigus lõpeb ka juhul, kui kinnistu suhtes viiakse läbi sundenampakkumine või kui kinnistule seatakse sundvalitsemine või kui kinnistusosakonnale esitatakse avaldus kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmiseks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud abikaasade osade võrdsuse eeldusest võib kõrvale kalduda abieluvararegistri või kinnistusraamatu kandele tuginedes.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teate võib esitada igale abieluvararegistri pidajale. Kui abikaasadel on kinnisvara, peab avalduse saanud kohus edastama avalduse kinnistusosakonnale.

(6) Käesoleva paragrahvi alusel abieluvararegistrisse kande tegemise eest ei tule tasuda riigilõivu. Tehinguväärtuseks loetakse 5000 krooni.

§ 213. Lahutatud abikaasa ülalpidamine

Kui abielu lahutati enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse abikaasa ülalpidamisnõudele varem kehtinud õigust. See ei puuduta abikaasade vahel sõlmitud kokkuleppeid ülalpidamise kohta.

§ 214. Vanema hooldusõigus

(1) Vanema hooldusõigus loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest kuuluvaks lapse vanematele ühiselt. Hooldusõigust ei ole vanemal, kellelt vanema õigused on varem kehtinud perekonnaseaduse alusel ära võetud.

(2) Otsused, tuvastatud asjaolud ja abinõud, mille kohus või haldusorgan on vanema õiguste teostamise kohta teinud või määranud enne käesoleva seaduse jõustumist, jäävad edasi kehtima. Nende otsuste, tuvastatud asjaolude ja abinõude muutmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 123 lõiget 2 ja § 140 lõiget 2.

(3) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud.

§ 215. Eestkoste alaealise üle

Alates käesoleva seaduse jõustumisest kohaldatakse alaealiste üle seatud eestkoste teostamisele käesoleva perekonnaseaduse sätteid. Varem kehtinud seaduse alusel määratud eestkostjad jäävad edasi eestkostjateks.

§ 216. Eestkoste täisealise üle

Täisealiste isikute üle enne käesoleva seaduse jõustumist nende teovõimetuks tunnistamisel seatud eestkoste muutub käesoleva seaduse kohaseks eestkosteks. Eestkoste seadmisel jäävad kindlaksmääratud eestkostja ülesanded (pädevus) edasi kehtima.

§ 217. Abielu lõppemise aeg

Kui kohtuotsus abielu lahutamiseks on tehtud enne 1995. aasta 1. jaanuari, lõpeb abielu abielulahutuse registreerimisega perekonnaseisuasutuses.

§ 218. Abieluvararegistri seaduse muutmine

Abieluvararegistri seaduses (RT I 1995, 87, 1540; 2007, 67, 413) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kanne tehakse abikaasade notariaalselt kinnitatud avalduse või seaduses sätestatud juhtudel perekonnaseisuasutuse või notari digitaalallkirjastatud avalduse alusel. Abikaasade poolt tehtud avaldus võib sisalduda abieluvaralepingus.»;

3) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Kanne kustutatakse ja muudetakse abikaasade notariaalselt kinnitatud avalduse alusel. Abikaasade poolt tehtud avaldus võib sisalduda abieluvaralepingus.»;

4) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Seaduses sätestatud juhtudel võib avalduse esitada perekonnaseisuasutus või notar.»;

5) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) abieluvaraleping või seaduses sätestatud juhtudel perekonnaseisuasutuse või notari avaldus koos abikaasade poolt esitatud abiellumisavalduse koopiaga;»;

6) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 21 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad «ja kande avaldamise kulude»;

8) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

« 61) perekonnaseaduse § 212 lõikes 1 nimetatud abikaasade notariaalselt tõestatud teade, kui kande tegemist taotletakse perekonnaseaduse § 212 alusel.»;

9) paragrahvi 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kandemäärus, millega kandeavaldus jäetakse rahuldamata või millega määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, toimetatakse kätte mõlemale abikaasale ja neid registriasjas esindanud notarile, samuti avalduse esitanud perekonnaseisuasutusele või notarile tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.»;

11) paragrahv 30 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse paragrahvi ainsaks lõikeks ning lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 219. Alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmine

Alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT I 1998, 17, 264; 2006, 55, 405) § 20 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) teha lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ettepanek laps perekonnast eraldada;».

§ 220. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse muutmine

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (RT 1992, 28, 370; RT I 2009, 11, 67) §-d 63 ja 66 tunnistatakse kehtetuks.

§ 221. Korruptsioonivastase seaduse muutmine

Korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 2009, 5, 35) § 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesoleva seaduse §-s 9 loetletud kaasomandis olevad asjad ja õigused deklareeritakse, näidates ära ametiisiku osa kaasomandist. Ühisomandis olevast varast tuleb deklareerida ametiisiku nimele registreeritud vara ning ühisomandis olevad kinnisasjad ja transpordivahendid, sõltumata sellest, kelle nimele need on registreeritud. Varalisi kohustusi, mille eest ametiisik vastutab kaasvõlgnikuna seaduse kohaselt, ilma et ta oleks sõlminud võla aluseks olevat lepingut, ei pea deklareerima.»

§ 222. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmine

Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduses (RT I 1997, 51, 824; 2008, 56, 313) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Kui mees on andnud kirjaliku nõusoleku abikaasa kunstlikuks viljastamiseks, loetakse laps temast põlvnevaks.»;

2) paragrahvi 17 lõikes 4 asendatakse tekstiosa «perekonnaseaduse § 39 lõikele 3 ja §-le 41» sõnadega «isaduse omaksvõtu sätetele»;

3) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja teine lause;

4) paragrahvi 21 lõikes 3 asendatakse tekstiosa «perekonnaseaduse §-le 41 ning § 43 lõigetele 1 ja 3» sõnadega «isaduse omaksvõtu sätetele»;

5) paragrahvi 22 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse vastavalt perekonnaseaduse §-le 83 põlvnevaks naisest, kes on tema sünnitanud. Lapse põlvnemine isast tehakse kindlaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 17, 21 ja 22.»

§ 223. Nimeseaduse muutmine

Nimeseaduse (RT I 2005, 1, 1) § 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 14. Isikunime taastamine lapsendamise kehtetuks tunnistamise korral

(1) Lapsendamise kehtetuks tunnistamise korral taastatakse lapse lapsendamise eelne isikunimi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on vaja käesoleva seaduse § 4 lõikes 5 nimetatud isiku nõusolekut.»

§ 224. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmine

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse (RT I 1998, 107, 1766; 2008, 59, 330) § 19 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Alaealist isikut ei või steriliseerida.»

§ 225. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 2009, 48, 321) § 56 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Hagiavalduse esitamisel soetisvara tasaarvestamiseks või ühisvara jagamiseks perekonnaseaduse § 37 lõikes 1 ja § 53 lõikes 1 sätestatud alustel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast, kuid mitte rohkem kui 10 000 krooni.»

§ 226. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seadust (RT I 1995, 21, 323; 2009, 53, 360) muudetakse ja täiendatakse järgmiselt:

1) paragrahvi 154 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 3) kohtulahendist lapse vanemalt isikuhooldusõiguse piiramise või täieliku äravõtmise kohta;
4) kohtulahendist lapse vanematest eraldamise kohta;»;

2) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Laste hoolekande ning eestkoste korraldamiseks ja laste arenguks soodsa keskkonna kujundamiseks valla- või linnavalitsus:
1) toetab ning nõustab last, tema eestkostjat ja lapsi kasvatavaid isikuid, tehes koostööd perekonnaliikmete ja teiste isikutega ning asjaomaste asutustega;
2) töötab välja ja viib ellu lapsi arendavaid ja kaitsvaid sihtprogramme ja projekte;
3) vajaduse korral määrab lapsele või last kasvatavale isikule tugiisiku või -perekonna;
4) selgitab välja eestkostjateks sobivad isikud, teostab nende tegevuse üle järelevalvet ning teavitab kohut nendepoolsest kohustuste rikkumisest ja eestkostetava olukorrast;
5) aitab korraldada lapsendamist;
6) korraldab lapse hooldamise perekonnas, kelle liikmete hulka laps ei kuulu.»;

3) paragrahvi 251 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Perekonnas hooldamisele suunatakse orb ja vanemliku hoolitsuseta laps:
1) kelle vanemad on surnud, tagaotsitavaks kuulutatud või teadmata kadunud;
2) kelle vanematele on nende piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
3) kelle vanemate isikuhooldusõigus lapse suhtes on piiratud või täielikult ära võetud;
4) kes on vanematest eraldatud;
5) kelle vanemad kannavad eelvangistust või vangistust vanglas.»;

4) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) selgitab välja eestkostjateks sobivad isikud, teostab nende tegevuse üle järelevalvet ning teavitab kohut nendepoolsest kohustuste rikkumisest ja eestkostetava olukorrast.»;

5) seadust täiendatakse §-ga 282 järgmises sõnastuses:

« § 282. Täisealise isiku hooldus

(1) Valla- või linnavalitsus seab hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks, kui eestkoste seadmine sellele isikule ei ole vajalik. Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldaja ülesanded.

(2) Hooldust teostab valla- või linnavalitsuse poolt määratud hooldaja. Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul.

(3) Hooldaja võib hooldatavat esindada üksnes hooldatavalt saadud sellekohase volituse alusel.

(4) Valla- või linnavalitsus lõpetab hoolduse, kui seda soovib hooldatav või kui hoolduse seadmise alus on ära langenud.

(5) Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestab hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korra.»

§ 227. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197; 2009, 30, 178) § 219 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad «lapse lahutamisega perekonnast või vanema õiguste äravõtmisega» sõnadega «lapse eraldamisega perekonnast või isikuhooldusõiguse täieliku äravõtmisega».

§ 228. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseadust (RT I 1999, 101, 903; 2009, 24, 146) muudetakse ja täiendatakse järgmiselt:

1) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtulahendi või notariaalselt kinnitatud või tõestatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseadusele.»;

2) paragrahvi 231 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last perekonnaseaduse alusel ülalpidav isik, kes peab üleval kahte või enamat alaealist last, võib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest.»;

3) paragrahvi 26 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema enda ja perekonnaseaduse § 101 alusel tema ülalpidamisel oleva alla 26 aasta vanuse isiku koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud.»

§ 229. Võlaõigusseaduse muutmine

Võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2009, 18, 108) § 533 lõikes 2 ja § 550 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna «eestkosteasutuse» sõnadega «kolmanda isiku elukohajärgse kohtu».

§ 230. Perekonnaseaduse kehtetuks tunnistamine

Perekonnaseadus (RT I 1994, 75, 1326; 2006, 14, 111) tunnistatakse kehtetuks.

§ 231. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. juulil. 

Head lugemist ja paremini mõistmist elektroonilisest Riigiteatajast: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13240237

Kas ühiskonnas on meestel või naistel parem positsioon? Kui paljud töötajad on kokku puutunud sooliselt ebavõrdse kohtlemisega? Kes küsib sagedamini palka juurde – kas mehed või naised? Aga kes nõustusid sagedamini masu palgakärbetega? Kas emad ja isad peaksid vanemahüvitist võrdselt jagama? Kas tervishoiu ja sotsiaalsfääris peaks töötama enam mehi? Aga Riigikogus? Kelle ülesanne on pere majanduslik ülevalpidamine? Kes kogevad soolist või seksuaalset ahistamist? Kas seksi ostmine on normaalne tegevus? Kõiki neid ja paljusid teisi naiste ja meeste võrdõiguslikkusega seotud küsimusi lahkab elanikkonna uuring soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2009.

Eesti on demokraatlik riik, kus ametlikult püüeldakse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse poole. Soolist võrdõiguslikkust mõjutavad lisaks seadustele ja poliitikatele aga olulisel määral inimeste hoiakud. Nende hoiakute aga ka naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning ebavõrdsust puudutava olukorra selgitamiseks viidi 2009. a Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi küsitlusuuring „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2009“. Antud uuringus hõlmatavate teemade valikul on lähtutud arusaamast, et soolise võrdõiguslikkuse puudumine avaldub naiste ja meeste erinevas ligipääsemises erinevatele ressurssidele – näiteks poliitilisele võimule, tööle, rahale (töötasu), aga ka ajale. Seega olid 2009. a monitooringu olulisemateks teemadeks töö ja töötamine, töö ja pereelu ühitamine, haridus ja laste sotsialiseerimine (sh füüsiline karistamine), osalemine poliitikas, turvalisus ning majanduslik sõltuvus ja toimetulek.

Sotsiaalministeerium ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus korraldas 30. juunil kell 13.00 Eesti Vabaõhumuuseumis (Vabaõhumuuseumi tee 12) asuvas Kolu Kõrtsis soolise võrdõiguslikkuse monitooringu 2009 tutvustuse.

 

Ürituse kava oli järgmine:

 

13.00 Avasõnad – Christian Veske, Sotsiaalministeerium (soolise võrdõiguslikkuse osakond)

13.15 Eestimaalaste hoiakud Euroopa võrdluses Eurobaromeetri tutvustus – Ariane Fontenelle, Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat

14.00 Võrdväärsus ja ebavõrdsus ühiskonnas ning tööelus – Liina Järviste, Sotsiaalministeerium (sotsiaalpoliitika info ja analüüsiosakond)

14.45 Kohvipaus

15.15 Töö ja pereelu, turvalisus, poliitika – Liina Järviste

16.15 Küsimused ja arutelu

16.45 Kokkuvõte

Jagati erinevaid trükimaterjale monitooringu kohta. EPNÜ esindajana osales Mare Abner

 

Lisaks on võimalik lugeda sellel teemal:  

• Kadi Viigi ettekanne

http://www.iu.ee/includes/Moodulid/CMS/Komponendid/Failid/download_file.php?file_id=215

• intervjuu Margit Sarvega

http://www.ap3.ee/?PublicationId=fcc3382f-dcf7-4e84-8c15-dea51a212916  

Eesti Puuetega Naiste Ühing korraldas 5. juunil teabepäeva Palmse mõisa-vabaõhumuuseumi koolituskeskuses. Teemaks oli puudega naise toimetulek ja tööelu. Koolituskeskus oli hästi ligipääsetav kõikidele erivajadustega naistele.

Samal päeval toimus ka EPNÜ üldkoosolek, kus võeti vastu otsus, et meie ühing peab arenema puuetega naiste ja perede ühenduste liiduks järgneva kahe tegutsemisaasta jooksul. Struktuuri ja põhikirja muutust arendavad EPNÜ juhatuse liikmed koos oma partneritega. Ülemineku juhatusse valiti samad liikmed tagasi: Marju Reismaa, Ester Kets, Maarja Kaplinski, Mai-Liis Käärd, Jelena Pipper, Liia Lumilaid ja Mare Abner.

Suur tänu EPNÜ teabepäeva toetajatele, külalistele ja võõrustajatele: Tallinna ja Tartu Linnavalitsustele invatranspordi toetuse eest, Riigikogu liikmete – Toomas Trapido, Siiri Oviir, Ivi Eenmaa, Maret Maripuu, Mari-Ann Kelam – annetuste eest.

Täname Palmse mõisa-vabaõhumuuseumi direktorit Maie Urbast ülevaatliku vestluse ja tähelepaneliku suhtumise eest.

Samuti täname Maire Lahte, kes tutvustas meid Naiskodukaitse tegevustega, vabatahtlikku Reet Laja, kes modereeris ühingu teabepäeva ning meie toetajaliiget Ano Laant, kes sel korral toetas meid maitsva einega.

Mare Abner

EPNÜ juhatuse esinaine

Mare.Abner@gmail.com  

Eesti Puuetega Naiste Ühingu teabepäev, mille põhiteemaks on toimetulek ja tööelu, toimub 5. juunil 2010. aastal Palmse mõisa-vabaõhumuuseumi koolituskeskuses. Samal päeval korraldame ka aruandlus-valimiskoosoleku. Väljasõitu Palmsesse toetasid Siiri Oviir, Ivi Eenmaa, Maret Maripuu, Toomas Trapido, Mari-Ann Kelam, Tartu ja Tallinna LV. Suur tänu!

Päevakava on järgmine:

 

kell 11.00 – Saabumine, registreerimine ja tervituskohv Palmse koolituskeskuses

kell 11.30 – Aruandlus-valimiskoosolek

kell 13.30 – Lõunavaheaeg einelauaga (Anole on abiks kõik, kellel kärmed jalad)

kell 14.30 – Palmse mõisa-vabaõhumuuseumiga tutvumine (Aitab meid selles direktor Maie Urbas).

Meiega tuleb tutvuma Maire Laht Naiskodukaitse Viru ringkonnast.

kell 15.30 – Teabepäev: Puuetega naiste toimetulek ja tööelu. Vestlusringis on võimalik igal ühel rääkida hästi lühidalt endast, toimetulekust, töö ja isikliku elu ühitamisest, elukestva õppe väärtusest. On võimalik teha ka ettepanekuid uuele EPNÜ juhatusele. Töö toimub 4-5 rühmas. Grupitööd võivad alata juba enne lõunavaheaega, kui koosolekuga ühele poole jõuame. Teabepäeva modereerib vabatahtlik Reet Laja.

kell 17.00 – Teabepäeva lõpetamine ja tagasiside Palmse päevast

kell 17.30 – Tagasi bussidesse ja autodesse

kell 18.00 – Head teed!

Mari-Liis Täht (19) on Saaremaa tüdruk, kes kolis kaheksa aastat tagasi
koos emaga Tartusse. Ta armastab lugeda ja kuulab karmimat sorti
metal-muusikat. Ta lõpetab sel kevadel kooli ja tahab edasi õppida
psühholoogiat või sotsiaalteadusi.

Mari-Liis jäi pimedaks kolmandaks klassis ja äsja võitis tema punktkirjas kirjutatud essee auhinna üle-euroopalisel võistlusel. Augustis tasub Mari-Liisile taas pöialt hoida – ta võistleb
pimedate lauatennise maailmameistrivõistlustel.

"Mis on punktkiri ja kuidas seda loetakse?"

See käib nii: kuus reljeefset täppi asetuvad ristkülikukujuliselt ja neist täppidest moodustuvad tähed. Nagu tavaline ladina tähestik, näiteks täpp vasakus ülemises nurgas on A. Sõrmedega libistatakse üle teksti. Punktkirja kirjutatakse kirjutusmasinat meenutava punktkirjamasinaga. Selle masinaga klõbistan ma päris kiiresti! Lugemine päris sama kiirelt kui näiteks etteloetud teksti puhul ei lähe, sest punktkiri on mahukam ja raamatud suure formaadiga.
"Kuidas pimedad arvutit kasutavad?"
Arvutile on peale pandud kõneprogramm, mis loeb ette ekraanil paistva teksti. Pimedad on päris osavad arvutikasutajad, muide. Ma ise ennast eriti tubliks ei pea, kuid meie klassis on üks väga osav arvutikasutaja poiss. Aga internetis käin küll. Punktkiri meeldib mulle lihtsalt rohkem.
"Milliseid raamatuid on punktkirjas välja antud?"
Valik on üsna suur, viimasel ajal on juurde tulnud ka palju helikirjas raamatuid. Aga ma eelistan punktkirjas raamatuid helikirjas tekstidele, sest ette loetud raamatu puhul tähendab hästi palju see, kes loeb, kuidas ta nimesid hääldab, kuidas häälega mängib. Punktkirjas raamatuga istun nurgas ja loen, kuidas tahan. Loen ühte lauset mitu korda, kui tahan.
"Mis Su lemmikraamat on?"
Mulle meeldivad looduse- ja loomaraamatud. Raamatus peab hästi palju kirjeldusi olema! Loodusest, asjadest – mida detailsem, seda parem. Nägijad jätavad need pikad kirjeldused sageli vahele, mina just neid loen.
"Oled Sa kunagi mõelnud, et Sinust võiks kirjanik saada?"
Ei ole. Olen kirjutanud mõned luuletused, aga kirjanikusoont ei ole ma siiani endas tabanud.
"Millega pingeid maandad ja lõõgastud?"
Mul on suur hobi – pimedate lauatennis. Mul on sellest täielik sõltuvus.
"Kuidas te lauatennist mängite?"
Pall on suurem kui tavaline lauatennisepall, selle sees on terakesed, nii et palli liikumist kuuleb kõrina järgi. Mängitakse reketiga. Tavalises lauatennises peab pall käima üle võrgu, meil veereb pall risti üle laua asetseva plaadi alt. Laua ümber on ääred, et pall maha ei läheks. Aga ikka
läheb! Mängitakse partneri vastu, võidab see, kes rohkem väravaid lööb. Olen neljakordne Eesti meister ja olen päris palju ka välismaal võistlemas käinud – Soomes, Rootsis, Leedus, Hollandis. Selle aasta augustis tulevad Rootsis maailmameistrivõistlused, aga seal on vastased ikka tõesti tugevad. Võistkonnaga on mul siiamaani suurtel võistlustel paremini läinud, peangi
ennast võistkonnas tugevamaks mängijaks kui individuaalselt.
"Millist muusikat Sa armastad?"
Metal’it! Selline karmim asi meeldib. Metallica kontserdile võiks küll minna. Siiani on paljudele parematele kontsertidele kahjuks minemata jäänud, aga küll jõuab.
"Mida tähendab Sinu jaoks naiselikkus?"
Naiselikkus? Appi! (Naerab südamest.) Ma ei värvi ennast. Riideid aitab valida ema. Kunagi olen värve näinud ja mäletan, millised need olid. Katsun materjali – minu näpud on ju nägijate omadest tundlikumad. Ma pean hästi oluliseks, et riietus oleks mugav. Ilus peab ka olema!
"Mida te koolikaaslastega koos teete?"
Sõpradega korraldame suvelaagreid, käime matkamas ja telkimas. Need on lahedad üritused. Sel suvel lähen Saksamaale vahetusõpilaseks. Mulle väga meeldib reisida. Ameerikas käisin kergejõustikku tegemas, sain kuulitõukes hõbemedali. Saksamaal olen käinud tandemrattaga sõitmas – pimedal ei tule ju üksi rattaga sõitmisest suurt midagi välja, nägija väntab ees ja pime taga.

http://ppy.ee/mailman/private/mikker_ppy.ee/attachments/20100509/a1135f5c/attachment-0001.html 

Emade tegelikku väärtust tunneme me alles siis, kui nad on meie juurest lahkunud. Ometi seni kui ema on veel meiega, saame omalt poolt lastena üsna palju ära teha, et ema ei tunneks ennast kõrvalejäetuna kui me soovime elada “oma elu”. Ema ei oota muud, kui ühte head sõna, telefonihelinat või ühte väikest sinililleõit.

Mõtlemapanev lugu ühe ema saatusest, mis avaldati veebist: http://ppy.ee/mailman/listinfo/mikker_ppy.ee  

 

Senta on oma kodus pidanud taluma niipalju põlgust ja alavääristamist, et õppis ära vaikimise, kuni sulgus täiesti endasse.
Kui Senta abielunaise seisusse sai, töötas tema mees eduka firma juhina ja keelas abikaasal tööle minna. "Ole kodus, kasvata meie tütart, ka see on töö," ütles kaasa.
Naine tundis rõõmu mehe soovist pakkuda talle head elu.

Aastate möödudes tuhmus rõõm, kuni seda enam polnudki. Mees hakkas nõudma, et naine oleks alati kodus, kui tema töölt jõuab. See pidi olema nii isegi siis, kui mees ootamatult tuli. Ja Senta pidi pidevalt valmis olema meest vastu võtma. See väsitas väga.
Nende tütar, kes kaela kandma hakkas, nägi juba väiksena, kuidas kodused suhted käivad, harjus sellega ja õppis isalt, mitte emalt. Ei läinudki pikalt, kui tütar muutus niisama nõudlikuks kui mees.
*Tekkis hirm tulijate ees*
"Abielu algusaastatel polnud vigagi," tunnistas naine. Kui Senta koristas, toitu tegi või sisseostudele läks ajal, olles kindel, et keegi ei tule sel ajal koju, püsis ta rahulik. Ümises isegi laulda koduseid talitusi tehes ja tütrega tegeldes. Kord tuli mees keset päeva. Senta oli kindel, et ta ei saa tulla. Toit polnud valmis ja mees karjus Senta peale, lõi tassi vastu põrandat puruks:
"Kurat, milleks mul siis naine on!"
Sellest hetkest peitis end Senta sisse hirm, mis ära ei läinudki.
"Hirmu vastu ei leidnud ma mingit abi: ma ei teadnud ju kunagi, millal abikaasa tulla võib. Ka siis mitte, kui uskusin teda mitte tulevat. Mehe saabudes pidi kodu läikima prillikivina: iga ese majas puhas, vastküüritud. Isegi toit pidi olema valmis ja veel soe. See oli mehe ettekujutus kodust,
kui naine on kodune," meenutas Senta.
Ootamatult kojuilmunud mees oli kõige tigedam, käitus ettearvamatult ja tegi väga solvavaid märkusi. Senta tundis, kuidas temas peituv hirm kasvab. Leevenduseks käis ta majas ringi, pesi, puhastas, jooksis siis vaatama, kas toiduga pliidil on kõik korras.
Ta hakkas iga päev lõunaks süüa tegema, ehkki mees ei pruukinud õhtuks koju tulla: kaasa käis tihti komandeeringutel. Vähemalt see oli hea, et tütar tuli koolist ja ema sai talle sooja toitu pakkuda. Et toitu üle ei jääks, vaaritas Senta seda kaalutlusega, et kui mees peaks tulema, siis ta ise ei söö. Näksib hiljem niisama midagi.

Mis aga hinge rahuneda ei lasknud, oli see, et tütargi leidis temas vigu, tõmmates ema omalt poolt pillikeelena pingule. Senta kannatas küll ära, aga meeldiv see ei olnud ja rinnus pakitses. Mehe käitumisega võrreldes olid tütre märkused talutavad, kuid … Tütar tahtis nagu isagi, et tema tulles ema kodus oleks ja talle sööki serveeriks. Senta pidi poeringi tegema enne, kui tüdruku koolitunnid lõppesid. Kui juhtus vastupidi, kuulis ta, et ei oska oma aega planeerida, et oste saab varahommikulgi teha. Ja mis sellisest emast ikka tahta: koolihariduski tal poolikuks jäänud.
Ostes ei tohtinud Senta midagi unustada, sest see tähendas tänitusi ja uut poereisi. Kui see juhtus, tekkisid naisel teel koju hirmust külmavärinaid, tihti hakkas tal paha. Kui polnud kaasat kodus, nõudis isa asemel tütar: "No kuidas sa siis niipalju unustad? Mis pea sul küll otsas on?" Oleks ometi häidki sõnu!
Kui mees koju tuli, olid nii käitumine kui väljendused veel karmimad ja Senta tõmbus järjest sagedamini küüru, taganedes sõnatult nurka. Sinnagi ulatusid mehe maadligi vajutavad sõnad: "No mis inimene sa küll oled? Kuidas sa aru ei saa, et oled seepärast kodune, et siin kõik korras seisaks. Ma poleks pidanud endale harimatut ja lolli naist võtma."
Seda, mis mees tegi või ütles, ei tohtinud naine üle elada. Kus sa sellega! Ei lubatud pisaraid ega solvunud häält, naine pidi ükskord ometi mõistma oma kohustusi kodus.
"Olin justkui hampelmann. Tema karjus, mina hoidsin küüru. Ta jäi vait, mina hakkasin tänulikult naeratades teda uuesti teenima. Ta andis järjekindlalt mõista, et olen tema kõrval eikeegi, hästi harimatu ja tänamatu. Tema on mulle kuldse elu võimaldanud, saan kodus tütart kasvatada. Ma peaksin püüdma talle meele järele olla," meenutas naine.
*Lohutust pakuvad seebiseriaalid ja pitsike*
Senta hakkas tundma, et teda on tabanud tuimus. Kui südames oli varem valu, mis patja nuttes vähenes, siis nüüd polnud enam pisaraid, valusööstu tundis ta eriti raske solvangu puhul. Ta oli harjunud. Isegi sellega, et ei osanud valida enam puhastusvahendeid, uuemat sorti maitseaineid ega õiget poodigi, kust head kaupa odavamalt saab.
"Mis sinust tahtagi, pole sul ju mingit haridust," kordasid mees ja tütar. Senta tõmbus endasse ja otsustas sisimas: pole mõtet midagi vastu rääkida, kõik lõpeb tema alandamisega, meeldetuletusega, kui tühine inimene ta ülejäänutega võrreldes on.
"Tütar kasvas, abiellus. Tuli mehega meie juurde elama. Tegin oma toimetusi päevast päeva, vastasin kas "jah" või "ei" või "ma ei tea"," rääkis Senta.
"Kord ajas tütar mu nii vihale, et isegi imestasin. Ma ei suutnud kodus olla ja läksin välja. Olin talle lõunaks lemmikprae teinud, tema aga salvas: "Issake, tavalist rooga ei oska ka enam teha. Jumala maitsetu ju! Samal ajal sõi isuga. Läksin lähedal asuvasse baari ja võtsin kohvi konjakiga. Kui hea pärast hakkas! Justkui oleks keegi solvangu mu seest pühkinud. Avastasin
alkoholi."
Ehkki naine oli kogu aeg hirmu all, teda siiski ei löödud. Ainult alandati sõnadega. "Harimatu koduperenaine", "mõttetu naine" – seda hakkas ta juba omaks võtma.
Mees leidis mõne aja pärast teise naise. Tütar süüdistas ema.
"Tütre meelest olen ma jobu ka sellepärast, et seebiseriaale vaatan. "Teleseriaalid ja pitsike viina – selles maailmas tunnen end hästi. Olen oma toas üksi, naudin seda, suudan unustada hirmu ja see, mida teeb tütar teises toas, ei huvita mind," rääkis ema.
Kui Senta kunagi unistas, kuidas mees ja tütar teda armastavad, kallistavad, ilusaid sõnu ütlevad, on see unistus surnud. Ta ei tunne enam kurvastustki, sest liiga kaua on ta solvangute tallata olnud. Ta on tühi, üksnes elab veel.
Kui kätte jõuab õhtune seebiseriaali aeg, võtab ta oma väikesest peidikust alkoholipudeli, täidab pitsi ja valmistub elama. Oma teist elu. Selles ei lausu talle keegi kordagi: "Sa oled harimatu, ei tea ega oska midagi, nüüd veel joodik ka."

Milline riik väärtustab kõige rohkem emaks olemist? Maailma laste elu
parandamisele keskendunud rahvusvaheline organisatsioon Save The Children järjestas maad 11. korda emaindeksi järgi.

Indeksi koostamisel arvestas heategevusühing naiste ja laste üldist heaolu ning tervist mõjutavaid tegureid, nagu ligipääs tervishoiule, haridus ja majanduslikud võimalused,
riigi poolt pakutavad hüved ja soodustused emaduse korral jne. Kokku osales
uuringus 160 riiki.
Riigid jagati kolmeks rühmaks: Rohkem arenenud riigid; vähem arenenud riigid; kõige vähem arenenud riigid. Eesti kuulus selles arvestuses rühma I.
Emaindeksi edetabeli tipus troonib Norra, talle järgnevad Austraalia, Island, Rootsi, Taani ja Uus-Meremaa. Esikümnes asuvates riikides on "Save The Children" organisatsiooni hinnangul emade ja laste tervishoid, haridus ning majanduslik staatus väga kõrgel tasemel. Tabeli viimase kümne riigi – 160. kohal Afganistan, siis Niger, Tšaad, Guinea-Bissau, Jeemen, Kongo,
Mali, Sudaan, Eritrea – kõik vastavad indikaatorid on väga madalad. Kui võrrelda tabeli esimest ja viimast, siis Norras kestab naiste institutsionaliseeritud haridustee rohkem kui 18 aastat, naised elavad keskmiselt 83 aastat vanaks, 82 protsenti naistest kasutab mõnda kaasaegset
rasestumisvastast vahendit ja vaid üks naine keskmiselt 132st kaotab oma lapse enne viimase viiendat sünnipäeva. Afganistanis seevastu kestab naiste haridustee veidi rohkem kui neli aastat, elatakse keskmiselt 44 aastat vanaks, kaasaegseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutab 16 protsenti naistest ja üks laps neljast sureb enne oma viiendat sünnipäeva.
Eesti asub emaindeksi arvestus maailma riikide seas 17.-18. kohal koos Itaaliaga. Lähinaabritest edestab meid Soome (7. koht). Eesti taha jäävad aga Leedu (22.), Läti (25.) ja Venemaa (38.).

Uuringu põhileiud olid järgmised:

– Ohtlikult paljud riigid ei suuda pakkuda kõige elementaarsemat ravi emade ja laste elude päästmiseks.
– Naiste meditsiinile keskendunud arstid mängivad emade, vastsündinute ja noorte laste elude päästmisel eriliselt olulist rolli.
– Suhteliselt tagasihoidlikud investeeringud naiste meditsiinile spetsialiseerunud töötajatesse võivad omada suurt mõju maapiirkondades.
– Kõige efektiivsem tervishoid saab tihti alguse kodust või kodu lähedalt.

Uuringuga saab lähemalt tutvuda
*SIIN: http://www.savethechildren.org/publications/state-of-the-worlds-mothers-report/SOWM-2010-Women-on-the-Front-Lines-of-Health-Care.pdf

40 aastat pereterapeudina töötanud itaallane Maurizio Andolfi ütleb, et laste murede lahkamise kaudu saab lahendada tervete põlvkondade probleeme.

•• Mis on harmoonilise elu võti?

Minu jaoks, kes ma tegelen pereteraapiaga ja just laste ja teismeliste muredega, on asi tegelikult väga lihtne. Kui sul on tõsise probleemiga laps, siis ei tasu vaadata selle lapse probleemi isolatsioonis, vaid tuleb kasutada perekonna ressursse nii palju kui võimalik. Selle asemel et mõelda, et see on lapse individuaalne probleem, tuleks seda probleemi kasutada panemaks tervet perekonda mõtlema oma elu peale – nii et perekonnast saaks peamine ressurss probleemi lahendamiseks.

Paljud inimesed teevad vastupidi. Kui lapsel on koolis probleeme, ta on tähelepanuhäiretega, masenduses ja vägivaldne, siis tavaliselt kiputakse nägema ja püütakse lahendada vaid neid konkreetseid probleeme. Mina ei püüa seda teha, vaid käsitan neid probleeme kui märguannet, et perekonda on vaja panna mõtlema oma suhete peale.

•• Kas tihti ei ole pere­konna­sisesed suhted lapse probleemide põhjuseks?

Ma ei tea, kas see on alati kindlasti põhjus… Kui hakata vaatama perekonnasündmusi ja ajalugu, seda, mis on juhtunud perekonna elutsüklites, siis saab rohkem teavet lapse olukorra kohta. Ja siis saab perekonnast ka rohi probleemi ravimiseks.

•• Kas mitte just need vanemad, kelle lastel on koolis ja üldse elus rohkem probleeme, ei suhtle sageli oma lastega ega osale eriti nende elus? Ma saan aru, et te tegelete oma teraapias terve perekonnaga, aga kas need vanemad on nõus üldse terapeutidega rääkima?

Esiteks me peame õpetama vanemaid, et nad usuksid, et kui lapsel on probleem, siis ta annab millestki täiskasvanutele märku. Isegi siis, kui lapsed teevad näiteks enesetapukatseid. Nad saadavad perekonnale märguandeid, et nad ei ole rahul, tunnevad end hüljatuna ja üksildasena. Seega peavad pered lugema neid märguandeid, mis tihti ei ole verbaalsed: lapsed annavad märku oma keha, liigutuste ja tegude kaudu. Seetõttu arvan, et on väga oluline, et vanemad õpiksid kuulama oma laste häält. Kui nad seda ei kuula, võivad nad püüda küll anda oma parima, aga nad ei austa oma laste häält. Laste kuulamine on oluline, et perekonnad saaksid areneda.

•• Nii et teil ei ole raskusi vanemate kaasamisel, nad on valmis osalema?

Esiteks oleneb see sellest, millise tundega perekonnad tulevad. Kui nad arvavad, et tulevad su juurde, kuna nad on süüdlased, või kui sa tekitad neis süüdlase tunde, siis perekonnad muidugi ei taha tulla. Aga kui sa selle asemel kutsud neid kui kompetentseid inimesi, kes aitavad sul mõista perekonna elu – nende enda põhjuseid ja tõde –, siis nad on palju rohkem valmis tulema.

See nõuab muudatust ka professionaalide lähenemises. Kui professionaalid õpivad nägema laste probleeme laiemalt, siis nad saavad ka motiveerida perekondi tulema.

•• Ja peresuhted võivad olla ju ikka väga segased…

Jah, abielu ise on võtmeküsimus. Lahutused on tänapäeval üha sagedasemad, palju on varajasi lahutusi, kui lapsed on väga väikesed. Väga problemaatilised on hooldusõiguse jagamised.

Ülitähtis küsimus on, kuidas saada üle vihast ja vaenust abielus ja kui negatiivselt see mõjub lapse arengule. Kui mõelda kolme põlvkonna kaupa – vanavanemad, paar ja lapsed –, siis allüksus, mis on alati kõige õrnem, on paar. Sest lapsed leiavad alati väljapääsu oma loomingulisuse, ettekujutusvõime, aususe kaudu. Ja vanadel inimestel on palju elukogemust. Seega on kõige nõrgem lüli perekonnas tavaliselt täiskasvanute paar. Kui paar ei toimi hästi, ei aita üksteist, siis tekivad probleemid.

•• Väga huvitav, et hoopis paar on kõige problemaatilisem.

Jah, alguses ei uskunud mind keegi. Ma kutsun seda võileivapaariks. Ehk sa oled oma vanemate põlvkonna – kes elavad tänapäeval palju kauem ja seega me suhtleme nendega rohkem – ja laste põlvkonna vahel. Nii et sul on probleeme nii üleval kui ka all. Seega tuleb toetada paare, mitte ainult lapsi. Toetades paare, on lastel parem tulevik. Kui näed ainult lapse probleeme ega toeta vanemaid, siis see on palju raskem ja komplitseeritum. Seega on minu nõuanne vaadata suhte kvaliteeti abielus ja kui inimesed lähevad lahku, siis nad peavad aru saama, kuidas respekteerida lapsi.

•• Meil esineb üha sagedamini ka väga keerulisi lahutusi, kus lapsi tahetakse vaata et osadeks jagada.

Jah, lastega püütakse manipuleerida. Aga professionaalid ja ametnikud peavad aru saama, et kui paar on kriisis, siis lapsed on need, kes vajavad abi. Kui kriis on käes, siis tahavad mõlemad osapooled individuaalsesse teraapiasse minna. Ent see on hea viis abielu lõhkuda – sa ei räägi oma mehe, oma naisega, sest ei usalda teda, vaid oma terapeuti.

•• Nii et teraapiat peaks ikka alati koos tegema?

Jah, siis on võimalik läbi viia perenõustamist, midagi, millega me saame aidata perekonnal lahendada lahkumineku probleeme. Teine probleem, mis paari ohustab, on see, kui nende vanemad – naise ema, isa või mehe ema – sekkuvad liiga palju nende ellu. Paar peab tundma, et neil on vabadus teha oma elus ise otsuseid.

•• Kas see võib juhtuda siis, kui nad elavad koos? See ei ole teie arvates hea mõte?

Ei, see ei ole hea mõte. Kuid oluline on, et see ei ole ainult füüsiline. Isegi kui inimesed elavad eraldi majades, eri linnades, võivad nad ikka teiste ellu vahele segada. Näiteks siis, kui sa ütled oma naisele „sind ei anna võrrelda mu emaga”, „sa ei ole kunagi nii hea kui mu ema”, kui üks vanematest on paari elus liiga tähtis tegelane.

Siis on veel üks probleemistik: mis juhtub, kui sünnib esimene laps? Väga suur osa abielusid lahutatakse tänapäeval kolme aasta pärast. Selle asemel et inimesi liita, laps hoopis lahutab neid ja seda väga lihtsal põhjusel: kui abiellud, siis sa tunned, et see on kõige olulisem inimene sinu elus. Kui sünnib laps, on armastus ema ja lapse vahel palju olulisem kui naise ja mehe vahel. Seega peavad mees ja naine aktsepteerima, et nüüd on kahe inimese asemel kolm. Kui nad seda ei aktsepteeri, on pahandust oi kui palju!

•• Kumb pool tavaliselt ei aktsepteeri seda?

See võib juhtuda mõlema puhul, oleneb sellest, mis vaated neil abielludes on. Mees abiellub väga sageli, mõeldes, et naine peab tema eest emotsionaalselt hoolitsema. Me nimetame seda abieluks ema ja lapse vahel. Mehele meeldib, et tema eest hoolitsetakse. Ja naine armastab talle emaks olemist. Alguses on see väga hea, aga kui laps sünnib, ei taha naine mehele ema mängida, vaid olla ema lapsele. Siis on mees jäetud mängust välja. Kas teate, kui palju on petmisi raseduse perioodil ja siis, kui laps on väga väike? Ei ole hea, kui mees petab oma naist, aga see on mõistetav, sest ta tunneb, et talle ei jagu piisavalt ruumi ega tundeid. Seega otsib ta neid väljastpoolt.

Siis on veel üks idee lahutuste selgitamiseks: kui naine armastab küll meest, aga hetkest, kui laps sünnib, armastab ainult last ja unustab mehe. See on ka vale. Naine peab samuti muutustega kaasa minema ega tohi meest ära unustada. Tihti näeb naine aga meest vaid kui toitjat, kes käib tööl, mitte kui olulist inimest kodus.

•• Nii et kõige tähtsam on abielluda inimesega, keda respekteeritakse algusest peale sellisena, nagu ta on?

Just, et respekteeritakse teist ja teise inimese ajalugu ja pärandit, tema perekonna väärtusi, traditsioone, religiooni, toitu, viisi nalja teha. Me kõik toome oma ajaloo abieludesse kaasa, see lisab paarile rikkust. Ent see muutub kahjulikuks, kui inimesed hakkavad ühe peret teise vastu ära kasutama ja tolle aadressil etteheiteid tegema. Minu riigis näiteks öeldakse tülitsedes lausa „sinu rass”, süüdistades teist poolt milleski, kuigi tegelikult ollakse ühte päritolu. Inimesed muutuvad teise pere suhtes väga negatiivseks.

•• Mis on teie arvates peamine põhjus, miks perevägivalda esineb nii palju?

Vägivald on käitumine. Sa käitud vägivaldselt: füüsiliselt, seksuaalselt, verbaalselt, kuidas tahes. Vägivalla lahendamiseks tuleb aru saada, mis on sellise käitumise taga. Tavaliselt on selle taga hirm ja impotentsus. Impotentsus laiemas mõistes – et sul ei ole mingit võimu, pädevust ega võimekust. Tunned hirmu mahajätmise ees, valesti mõistmise ees. Väga palju vägivaldsust tuleb sellest, et ei soovita näidata selliseid tundeid ja selle asemel kasutatakse väga aktiivset lähenemist.

Siis on muidugi teistsugune vägivald, mis esineb, kui ollakse mõnuainete, narkootikumide või alkoholi mõju all. Kui jood palju, ei ole sa enam vastutustundlik, sa ei mõista enam ise, mida see tegevus tähendab. Narkootikumide ja alkoholi tarbimine tähendab, et sa ei usalda enam iseennast, vaid alkoholi, sõltud sellest.

Vägivaldsele inimesele on äärmine provokatsioon ka näiteks teise osapoole vaikimine, kui talle tundub, et teda ignoreeritakse. Ta ei suuda seda taluda ja reageerib löömisega. Kui naisi on kasvatatud lapsest peale hoidma oma viha rohkem enda sees, siis mehi jälle vastupidi. Mehed elavad alates sellest ajast, kui nad on väga väikesed poisid, ennast alati tegevusega välja. Teismelised käituvad alati väga füüsiliselt. Nad ei oska viha enda sees hoida ja muudkui vallandavad seda. Väga tihti tulevad neist siis pahategijad, ülihalva käitumisega inimesed.

On väga oluline, et oleks keegi, kes aitaks inimesel oma viha ohjata. Ülimalt tähtis on mõista, kust viha tuleb, ja vältida peredes vägivalda.

•• Mida te arvate laste löömisest kasvatuse eesmärgil ja seadustest, mis seda keelavad? Meil on praegu arutlusel selline seaduseelnõu, mis keelaks laste füüsilise karistamise.

On selline ladinakeelne väljend nagu in medio stat virtus ehk „väärtus on keskel”. Kui öeldakse, et mitte kunagi mitte mingil tingimusel ei tohi last lüüa, sest selline on seadus, siis on see minu arvates üle pingutatud ja äärmuslik. See tähendab, et iga kord, kui lööd oma last, oled kurjategija – see on liiga karm. Teisest küljest, arvamus, et lapsi lüües kasvatad sa neid, on teine äärmus. See ei ole õige ega vajalik. Ma arvan, et seaduste asemel, mis panevad asjad väga piiravalt paika, on vaja inimesi harida.

•• Ma olengi aru saanud, et meie ametnike sõnul on oluline selle seaduse üldine mõte; nad ei taha kõiki iga löömise pärast kriminaalkorras karistama hakata, vaid panna inimeste pähe mõtte, et lapse löömine ei ole õige.

Ma arvan, et see ongi tähtis, et inimesi õpetatakse, kuidas lapsi teistmoodi kasvatada, näidatakse, mis on alternatiivid. Sest inimesed vahetevahel ei tea, et on olemas teised meetodid. Vähemalt minu riigis, veel minu põlvkonna puhul – pärast sõda – oli laste löömine peamine viis neid kasvatada. Mõnes mõttes olime sellega nii harjunud, et tegime vahet hea ja halva peksu vahel – ehk millal me olime selle tõesti ära teeninud või mitte.

Selles kultuuris olid teised reeglid, kuid tänapäeval need enam ei toimi, sest kultuuritase on muutunud. Samuti sotsiaalne eetika.

Isegi koolis saime kepiga vastu näppe. Inglismaal oli füüsiline karistus veel hiljuti, mõne aasta eest koolides aktsepteeritud. Seega me ei räägi keskajast. Aga ma isiklikult arvan, et see ei ole hea. Eriti kui seda ei tule ette ainult aeg-ajalt, vaid sellest on kujunenud viis lapsi kasvatada ja nende üle valitseda. Sest siis nad kardavad sind ega tule sinuga rääkima. Nii et ma arvan, et on vaja teha kõvasti teavitustööd ja tuua palju näiteid. Ja muidugi ka mingit seadust, mis kaitseks äärmuste eest.

•• Seega teie soovitate nendel vanematel, kellel on probleeme laste ja teismelistega, minna teraapiasse?

Jah, aga tavaliselt inimesed ei tule teraapiasse nagu kooli, et õppida mingit ainet. Nad tulevad, kuna neil on probleem. Rääkisime siin Eesti terapeutidega anoreksiast, mis on väga vägivaldne käitumine, mida lapsed iseenda suhtes rakendavad. Väga paljud tüdrukud teevad seda. Nõustamisele toovad nad kaasa oma perekonnad. Ja siis tuleb välja, et perekonnas on nii palju probleeme kas paari vahel või vanavanematega seotult. Väga valulised perekonnasündmused kerkivad pinnale. Siis on väga hea, et lapse probleemi kaudu saab aidata tervel perekonnal kasvada.

Minu nõuanne on: ärge võtke lapse probleemi väga tõsiselt. Võtke seda kui signaali, et perekonda on vaja aidata. On vaja õpetada professionaale ja kooliõpetajaid. Vahel eeldavad õpetajad, kes peavad tegelema probleemsete lastega, et neil lastel on halb perekond. Mõnikord on see tõsi, näiteks kui vanemad hakkavad lahku minema või esineb peres füüsilist vägivalda. Aga see ei tähenda, et see on halb perekond, vaid et nende elus on halb aeg.

Seega peredega peab olema empaatilisem, neid ei tohi ainult süüdistada, et nad on vastutavad halbade asjade eest. Perekond on suur üksus, igast perest saab alati otsida midagi positiivset. Peredele on oluline, et neid kuulatakse, mitte ainult ei süüdistata.

Eluloolist

Maurizio Andolfi
sündinud 1942

•• Rooma La Sapienza ülikooli psühholoogiateaduskonna professor, Accademia di Psicoterapia della Famiglia asutaja ja direktor.

•• Andolfi on rahvusvaheliselt tunnustatud pereterapeut. 1999. aastal võitis ta oma töö eest Ameerika abielu- ja pereteraapia assotsiatsiooni auhinna. Professor Andolfi on avaldanud märkimisväärselt suures koguses publikatsioone pere- ja abieluteraapia valdkonnas. Ta on Euroopa pereteraapia assotsiatsiooni üks asutajaid.

•• Andolfi käis eelmise nädala lõpus Eestis ja korraldas Eesti pereterapeutidele seminari, mille teemaks oli noorukite vägivaldne käitumine ja sellest tuleneva perekriisi käsitlemine.

Eesti Päevaleht 24. aprill 2010

http://www.epl.ee/artikkel/575576