Õudne on mõelda, et ma ei tea ühtegi naist, kes teaks naist, keda poleks kordagi elus füüsiliselt, verbaalselt või seksuaalselt rünnatud, kirjutab Anna-Maria Penu.

Ekspress.ee, 15. veebruar 2010  http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/anna-maria-penu-pooraselt-igavad-naiste-teemad.d?id=29158077

Naiste olukorda puudutavad teemad paistavad tänapäeva Eesti arengutaseme valguses pööraselt igavad. Need on nagu koristaminegi, just lõpetasid tolmu pühkimise ja pead juba otsast peale alustama. Iidamast-aadamast, a-st ja b-st. Sellepärast võib-olla tundubki paljudele äärmiselt loomulik, lausa bioloogiliselt põhjendatud, et nii kodudes kui ka ametiasutustes pühivad tolmu just naised?

Aga kui sa ikkagi neist teemadest räägid, neile mõtlema kutsud, juhtub sinuga see, mille on tabavalt sõnastanud iiri kirjanik Rebecca West: „Inimesed nimetavad mind feministiks alati, kui väljendan tundeid, mis eristavad mind jalamatist." Kuid, jumala pärast, mida teavad jalamatid (endised ja praegused) poliitikast, majandusest, sõjast ja rahust, tõelisest elust, et neile sõna anda, et neid kuulata?

See, et me iga päev kogeme, loeme ja näeme ilmselgeid tõendeid, märke tagajärgedest, mida on tähendanud ja mida tähendab siiani naiste otsene ning kaudne allasurutus ühiskonnas, on muidugi tõlgendamise, isegi usu küsimus. See tegelikult ei ole nii. On hoopis teisiti. Nii nagu ütleb, sõnastab, arvab ja mõtestab meie valitsev patriarhaat, see nõndanimetatud terve mõistus, mis pole tegelikult midagi muud kui meestekeskne subjektiivsus. Sest kõik need üleskeerutatud teemad alates naistevastasest vägivallast koduseinte vahel ning väljaspool seda, nende soost tingitud valikute, kohustuste ettemääratus ja lõpetades tunduvalt väiksemate sissetulekute ning napi esindatusega kõrgpoliitikas, äris, teaduses, kunstis … Jah, need teemad on surmigavad, need pole tähtsad, sest nende keskpunktis on naine ja mitte mees. Kas keegi, palun, võiks tulla ja need silme alt ära pühkida?

Ja kuna koristamisest juttu, siis teame kohe, et see keegi, keda pühkima ootame, on just naine …

Sest, mida me ei näe, millest me ei räägi, seda pole olemas. Mis sest, et nende ilmselgete ebavõrdsusnähtuste all tukslevad neist tulenevalt, neid osaliselt põhjustavad ning suurt osa naisi puudutavad erinevad psühholoogilised, sotsiaalsed ja seksuaalsed vaegused, millel puudub sageli isegi nimetus. Need on samuti naiste enda fantaasia vili. Hormonaalsed iseärasused. Hüsteeria. Hullus. Hullus, millest keegi ei räägi ja milleni jõutakse, kui jõutakse, alles mitukümmend aastat hiljem. Nagu tõdes 40-aastaselt filosoof Simone de Beauvoir: „See on see osa maailmast, mis oli kogu aeg nähtav, kuid mida mina ei olnud võimeline nägema." Mis muu, kui hormonaalsed häired sunnivad kedagi nii võimekat midagi taolist kõvasti välja ütlema?

Õnneks kirjutatakse naistele raviks antidepressante ja valuvaigisteid välja …

Ja vähesed arvavad, et siin võib tegemist olla sellega, et meie valitseva seksistliku mõttemaailma raamid vormivad normaliseeritud reaalsuseks ebavõrdsuse, mida paljude meelest üldse ei eksisteerigi. Arusaadav miks. See on niivõrd laiaulatuslik, sügavate juurtega, teadlikult läbi kordamise põlistatud, et on võtnud meilt silmad ja kuulmise, kärpinud kõne- ja analüüsivõimet. Ja nii me lonkamegi pimedate ja kurtidena edasi. Pealegi on see kestnud aegade algusest peale. Nii kaua, et jääbki mulje nagu paneks naiste-meeste intiimelu ja sotsiaalsed rollid, tundekaardi, väärtusteskaala, unistused, oskused, intellektuaalsed võimed, asukoha poliitilises võimuhierarhias, ligipääsu otsuste tegemistele, kõrgetele töökohtadele ning materiaalsetele hüvedele paika Loodus. Või Jumal, kui soovite. Ja mitte kultuur. Meie vägivaldselt seksistlik, ebaõiglane, ebavõrdne kultuur. Väljamõeldud, isetehtud, inimese ehitatud-loodud kultuur. Mis oleks võinud olla teistsugune. Võiks praegu olla teistsugune, kuid, mis suurema osa inimkonna, eelkõige naiste kahjuks seda ei ole. Ikka veel!

Ikka veel …

Ja õudne on mõelda, et ma ei tea ühtegi naist, kes teaks naist, keda poleks kordagi elus füüsiliselt, verbaalselt ja/või seksuaalselt rünnatud. Või keda poleks kordagi elus naeruvääristatud, ähvardatud, solvatud, ahistatud, sunnitud ja/või alandatud ainuüksi seetõttu, et ta on naine. Kes poleks iial tundnud hirmu. Keda poleks vastu tema tahtmist kodudes, ühistranspordis, tänaval või ööklubis käperdatud. Keda poleks tähtsatest otsustest kõrvale jäetud, tema arvamust küsitud. Või kes koondati tööle naastes pärast riigi poolt soositud ja aastaid kestnud lapsehoolduspuhkust. Kellelt poleks tööintervjuul küsitud perekonnaseisu ja tulevaste sünnitusplaanide kohta. Kellele poleks peale sunnitud emarolli, lisaks täiusliku abikaasa, vanema ning koristaja osa täitmist. Kellele poleks vihjatud, kuidas ta mehe naisena riietuma peaks. Keda poleks elus kordagi litsiks sõimatud. Kellele poleks kunagi mõista antud, et tema vaimsed ja praktilised oskused, loovus või ametialane pädevus on tema soost tingitult vähem väärt, justkui „määrdunud" ja igal juhul kahtluse alla seatud. Kelle puhul peetakse laste olemasolu tööülesannete täitmisel kärpivaks asjaoluks. Või kellele poleks jutustatud, et ainult emadus on naisele sobiv, saavutatav eneseteostus. Kellel poleks kästud parem vait olla. Kellele poleks kinnitatud, et tema ainuke väärtus on tema ilu. Kelle kannatusi, valu, pisaraid poleks peetud tühisteks. Kelle huvide, eelistuste, lemmikute üle poleks ilgutud. Kellelt poleks eeldatud söögi valmistamist, laua katmist ja hilisemat koristamist samal ajal, kui mees mõnusasti juttu puhub. Keda poleks etteheitvalt vaadatud, kui ühises kodus istub nurgas tolmurull. Või kui mees on liiga kõhn või liiga paks. Või joob liiga palju. Või kui ta särk on triikimata. Või lapsed ei oska käituda. Keda poleks süüdistatud mehe vägivalla, alkoholismi või reetmise põhjustamises. Kellelt poleks oodatud, et ta järgneks mehele igale poole, kuhu tolle töö, hobid või lihtsalt uudishimu viib. Kes poleks jätnud armastuse ja/või perekonna pärast tahaplaanile oma anded, huvid, ametialased ambitsioonid. Kes poleks armastusse uputanud enda unistusi ja leppinud, et nüüdsest on just mehe unistused, pürgimused nende mõlema omad. Või kes poleks uskunud, et ainult läbi mehe, laste, perekonna saab ta õnnelikuks, ja mitte läbi iseenda. Kes poleks seetõttu mehe, laste, vanemate, ükskõik kelle teise kasvu, mugavuse ja edu nimel matnud omaenda elu. Oma soovid, tunded, unistused. Oma aja. Oma perekonnanime. Matnud iseenda.

Jah, tõesti, naisi puudutavad teemad on pööraselt igavad. Nad räägivad ju ainult tunnetest, eneseteostusest, inimväärikusest, elust … Nad räägivad ju naistest.

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) kutsub Teid ja Teie kolleege osalema seminaril “Elamisväärne linnaruum- nii meestele kui naistele”
Seminar toimub reedel 26. veebruaril algusega kell 10.00 Tallinna Ülikooli Senati saalis (Uus.Sadama 5 (Al Mare hoone), ruum U648).

Seminari kava

09.30-10.00 Kogunemine ja tervituskohv
10.00-10.30 Sissejuhatus ja avasõnad, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine
10.30-11.00 Hea linna võimalikkusest, Teele Pehk ja Kadri Vaher, MTÜ Linnalabor
11.00-12.00 Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas, Jüri Uljas, Mainori Kõrgkooli sotsiaalpsühholoogia lektor, Tallinna Ülikooli lepinguline õppejõud
12.00-12.30 Linn kui elukeskkond- naiste õigustatud ootused linnakujundusele, Mariann Aroson, disainer
12.30-13.00 Kohvipaus
13.00-13.30 Sooline perspektiiv linnaplaneerimise protsessis, Liivi Pehk, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse projektijuht
13.30-14.00 Kodanikeühenduste kaasamine linnaplaneerimise protsessi, Kerttu Märtin, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koordinaator
14.00-14.30 Arutelu ja kokkuvõtete tegemine, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine

Seminar on osavõtjatele tasuta. Seminar toimub projekti "Jätkusuutlik kodanikuühiskond on sooliselt tasakaalus ühiskond" raames. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Osavõtuks palume eelregistreerida e-posti aadressil: liivi.pehk@enut.ee  hiljemalt 23. veebruariks

Lugupidamisega,

Liivi Pehk
projektijuht
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus
Tel. 5545615

Kui peaminister Andrus Ansip valitsusest portfellita rahvastikuministri koha ära kaotas (õige liigutus, mis sest, et valel põhjusel), langesid nn lõimumisküsimused poliitika rambivalguse alt välja. Paraku ei kaotatud koos ametikoha ja selle ümber lokanud bürooga mitmesugust tarbetut lõimimistegevust ega selle rahastamist. Ma ei ütle, et iga eesti keele kursus oleks raiskamine, kuid kahjuks koormab Eestisse enne iseseisvuse taastamist sisserännanutega tegelemist kulukas mütoloogia. Liiga lihtne on tekitada eelarveid jutule, et kuskil varitseb viies kolonn, keda on vaja uurida, kellega läbi rääkida ja siis eritingimusi pakkuda, et ta ometigi suvatseks oma asukohariigile lojaalseks hakata

http://www.epl.ee/artikkel/488090

Kes aga võiksid endast kujutada reaalset ohtu kaaskodanike heaolule? Kolm aastat tagasi nägid tallinlased, et agressiivsus iseloomustab peamiselt noori mehi.

Mis aga ennekõike teeb noore mehe tigedaks? Eks ikka see, kui ta jääb seksuaalses konkurentsis kaotajaks ja talle naisi ei jätku – teda ei valita. Kummaline, kuid Eesti poliitikud ja õpetlased veeretavad tänapäevani juttu, et kodurahu tagamiseks on vaja venekeelset meediat. Kas „parem teavitamine” võiks seksuaalsusest ilmajäämist kuidagi kompenseerida? Kas „naisetuse” vastu on abi televiisorist? Kas Eestis toodetud venekeelne teleprogramm võiks täita paarisuhte puudumise augu? Kui üldse, siis peaks ehk proovima riigi toel üht venekeelset pornofilmide kanalit teha, mitte aga tuimi vestlus- ja majandussaateid pakkuda.

Naine otsustab

Ma ei ole leidnud ühtki Eesti riigi tellitud uuringut, mis analüüsiks noorte meesimmigrantide allajäämist seksuaalses konkurentsis. Uuringu puudumine ei muuda probleemi olematuks ja olgu öeldud, et kaotuse põhjus pole otse rahvuses, vaid sotsiaalses staatuses, see tähendab, et mitte-eestlastest noormeestega kõrvuti kannatavad ka eestlastega asustatud mahajäänumate maapiirkondade väiksema haridusega noormehed.

Darvinistlikus käsitluses domineerib teadmine, et inimese kui liigi paarisuhetes on valijaks pooleks naine. Mehed võistlevad alfaisase rolli pärast, kuid otsuse langetab ikkagi naine. Mida kauem aega on mööda läinud seksuaalrevolutsiooni ajaloolistest saavutustest, seda vähem on üldse mõtet küsimusel, kas naise valik on tehtud eluks ajaks või mitte.

Statistika kinnitab, et naised on oma valikutes vabad, ning psühholoogidki kalduvad arvama, et monogaamia on võrdselt ebaloomulik (ei ole miljonite aastate pikkuse evolutsiooni tagajärg) nii meeste kui ka naiste puhul. Lääne tsivilisatsioonis on pealesunnitud monogaamia olnud küll ühiskonna stabiilsuse ja võrdsuse allikas, kindlustades paarilise (ehk „beetade” valituks osutumise „alfade” nappuse korral) kuni 90 protsendile meestest.

Naiste puhul võib rääkida hoopis hüpergaamiast, lojaalsusest parema võimaluse saabumiseni. Naine kaldub võtma olemasoleva asemel uue paarilise, kui selle sotsiaalne staatus on kõrgem. Selle väite kinnituseks ei pea eraldi uuringuid tegema, piisab kollase pressi lehitsemisest.

Võib arvata, et eelöeldu on tänapäeval üks noorte naiste migratsiooni soodustavaid või koguni liikumapanevaid jõude. Loomulikult tuleb silmas pidada, et noorte naiste rändevabadus on samaealiste meeste omast suurem ka meie koolisüsteemi alumistes astmetes toimuva soolise diskrimineerimise tõttu, mis määrab poisid mahajääjateks (kuidas ja miks naisdominantne õpetajaskond seda teeb, on teise artikli teema).

Statistikaameti rahvastiku siserände andmed näitavad, et vanusevahemikus 15–30 aastat liiguvad noored naised valdadest maakonnalinnadesse ja väikelinnadest suurlinnadesse meestest hoopis suuremal hulgal. Ida-Virumaal ületab naiste väljaränne meeste oma stabiilselt 1,5 korda, vanuserühmas 20–24 aga isegi üle kahe korra. Ida-Viru neiude liikumine Tallinna ja Harjumaale kompenseerib osaliselt neiude defitsiiti Tallinna mitte-eestlaste seas, kuid sedagi mitte täielikult (sest arvukalt eestlannasid valib ju hoopis lääneeurooplasi, jättes niimoodi vabaks eesti poisse).

Iga mees tahab olla valitud

Mitte-eesti neiudel on suurem tõenäosus sattuda eestikeelsesse kollektiivi kui noormeestel. Miks? Sest suured eestikeelsed kollektiivid on valdavalt teenindusettevõtetes ja -asutustes ning võrdõiguslaste pingutustest hoolimata on teenindussektori töökohad valdavalt „naiste töökohtadeks” jäänud.

Üleminek riigikeelsesse keskkonda ja seal tekkinud suhted annavad mitte-eestlannadele võimaluse valida kõrgema staatusega mehi, ja seda nad ka teevad, jättes oma rahvuskaaslasi aina rohkem kuivale. Hinnanguliselt tuhandeid. Hinnanguliselt seetõttu, et täpseid andmeid elanike paarisuhete kohta Eestis ei koguta.

Küll on sünniandmestikust näha, et venelannadest sünnitajad märgivad lapse isa rahvuseks venelase ainult 64 protsendil juhtudest (2008). See tendents on aastast aastasse süvenenud. Tähendab, nende paarisuhete tõttu, milles otsustatakse laps saada, jääb igal aastal üle enam kui tuhat potentsiaalset venelasest isa (sama pilt vaatab vastu ka ukrainlaste ja valgevenelaste puhul).

Kui lähtuda hüpoteesist, et noorte mitte-eesti meeste, eriti Põhja-Tallinna, Lasnamäe ja Ida-Virumaa linnade elanike sotsiaalse rahulolematuse allikaks on sobivate seksuaalpartnerite defitsiit – sellele viitavaid andmeid on igatahes piisavalt, et vähemalt teema kohta põhjalikumaid uuringuid korraldada –, siis kerkib otsustajate ette küsimus: millise poliitika abil defitsiiti leevendada?

Õigupoolest on lahendusi kaks. Esiteks, soodustada igakülgselt üleliigsete noorte meeste väljarännet. Kuid see on keerukas, sest ei sõltu ainult Eesti riigi tahtest. Vastuvõtjamaa peab ka olema. Teiseks, hankida kuskilt maailma nurgast noori naisi, kelle silmis tundub meie summaarse seksuaalvaliku üle-jääk vägagi atraktiivne. Kas ja milliseid tunnuseid peale soo ja vanuse peaks Eesti suunatud immigratsioonipoliitika (või on see lõpuks ikkagi julgeolekupoliitika?) veel arvesse võtma, võiks olla avaliku arutelu teema. Selles pole midagi küünilist, on ju loomulikumast loomulik, et iga mees tahab naist või täpsemalt – osutuda valituks.

Eesti Päevaleht : Laupäev : Maailm, 6. veebruar 2010.

.. Kuigi Disney uusimas multikas "Printsess ja konn" on esimest korda peaosas mustanahaline printsess, kaebas Briti peamimistri Gordon Browni endine ja praegune Channel 4 mitmekesisuse ja võrdõiguslikkuse nõunik Oona King, et sellest ei piisa. "Me ei näe ekraanil kunagi puuetega inimesi," kurtis King. "Öelge mulle, millal näeme me Disney filmi peaosas puudega inimest?"

Alates 1. jaanuarist 2010 on võimalik määrata püsiv töövõimetus ja puude raskusaste samaks tähtajaks, kestusega 6 kuud, üks aasta, kaks aastat, kolm aastat või viis aastat. Muudatus võimaldab tööealiste puhul, kellele on määratud või edaspidi määratakse nii püsiva töövõime kaotuse protsent kui puude raskusaste, ühitada korduva ekspertiisi tegemise ja püsiva töövõimetuse ning puude raskusastme kehtivuse tähtajad. Pensioniealistel puudega inimestel on võimalik tuvastada puude raskusaste samuti kuni viieks aastaks varasema kolme aasta asemel. Puude tuvastamise tähtaeg lastele jääb endiselt kuni kolm aastat.

http://www.sm.ee/aktuaalne/uudised/b/a/muudatused-uuel-aastal-sotsiaal-tervise-ja-toovaldkonnas-2010.html

Püsivat töövõimetust taotlevale inimesele antakse alates 01.01.2010 pikem tähtaeg töövõimetuspensioni avalduse esitamiseks peale püsiva töövõimetuse tuvastamist. Kui seni oli aega töövõimetuspensioni avalduse esitamiseks kolm kuud alates ekspertiisitaotluse esitamisest pensioniametile, siis nüüd hakatakse kolme kuud lugema alates püsiva töövõimetuse otsuse tegemise päevast.

Alates 1. jaanuarist 2010 hakkab kehtima omaosalus hooldusravis. Hooldusravi omaosaluse kehtestamine on olnud kaua päevakorras. 2004. aastast kehtiva valitsuse poolt heaks kiidetud hooldusravivõrgu arengukava (2004-2015) kohaselt nähti hooldusravis omaosaluse olemasolu juba aastast 2006. Elanikkonna vananedes suureneb ka vajadus hooldusteenuste järele. Kui Euroopa rahaga saab valmis ehitada hooned ja voodikohad, siis omaosaluse sisseseadmine tekitab võimaluse senisest rohkem hooldusravi pakkuda. Ministeeriumi jaoks on väga oluline ka koduse õendusabi arendamine, et inimene saaks teenust pigem harjumuspärases keskkonnas – oma kodus. Paralleelselt täiendavate voodikohtade loomisega käib koduõendusteenuse järk-järguline arendamine ja mahtude suurendamine. Näiteks on omaosaluse rakendamise tõttu statsionaarsest hooldusravist vabanevate vahendite arvel võimalik parandada 2010. aastal statsionaarse hooldusravi kättesaadavust 11% ning tõsta ravijuhtude arvu kogu hooldusravis 12% (võrreldes 2009. aasta täitmise prognoosiga). Veelgi enam paraneb kättesaadavus ambulatoorses hooldusravis (13%), kus koduõenduses on ravijuhtude arvu kasv 14% ning vähihaigete koduses toetusravis 10%. Hooldusravi omaosaluse määr ühes kalendrikuus jääb alla keskmise pensioni suuruse. Siin saab tõmmata paralleeli hooldekodudega – ka seal elavad inimesed maksavad osa hinnast (kogu Eesti mastaabis üle 50% kõikidest hooldekodu teenuste rahastamisest maksavad inimesed ise). Samuti on kohalikel omavalitsustel kohustus vajadusel elanikku toetada.

1. jaanuarist 2010 hakkab kehtima digiretsept. Digiretsepti kasutusele võtt tähendab üsna suurt muutust ning seetõttu jääb kuni 28. veebruarini 2010 kasutusele kaks paralleelset süsteemi. Arstid saavad tulevikus vajadusel siiski ka paberretsepti koostada. Vaata lähemalt siit: http://www.haigekassa.ee/digiretsept  .

1. jaanuarist alustab tööd Terviseamet siit: http://www.terviseamet.ee/

Seoses Rahvastikuministri büroo tegevuse lõpetamisega 2009. aastal ning perepoliitikat kujundavate tegevuste ületulemisega Sotsiaalministeeriumisse on Sotsiaalministeerium kujunenud ainsaks riiklikku perepoliitikat koordineerivaks valitsusasutuseks. Veebruarist 2010 eraldub Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonnast perepoliitika ja hoolekande osakonnas lastepoliitika ning sotsiaalministeeriumis luuakse laste ja perepoliitika osakond, mille põhiülesandeks on koordineerida terviklikku perepoliitika kujundamist eesmärgiga tõsta laste ja perede heaolu.

1. aprillil 2010 alustab tööd sotsiaalteenuste andmeregister STAR. STAR on sotsiaaltöö elektroonne dokumenteerimise ja menetlemise süsteem kliendi juhtumite lahendamiseks, sotsiaalteenuste ja –toetuste ning muu abi osutamise menetlemiseks, lapsendamise ja eestkoste korraldamiseks. STARi kantavad andmed on aluseks hoolekandealase teabe kogumiseks ja samuti valdkondliku statistika loomiseks.

Alates 1. maist 2010 asendatakse Euroopa Liidus praegu kehtivad määrused uue määrusega (EÜ) nr 883/2004 ja selle rakendusmäärusega (EÜ) nr 987/2009. Määrustes on sätestatud Euroopa Liidu liikmesriikide sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimisreeglid. Sotsiaalkindlustuse koordinatsioonisüsteem loob eeldused tööjõu vabaks liikumiseks Euroopa Liidus, säilitades tööelu vältel ühenduse piires liikunud töötajatele varasemates töösuhetes omandatud sotsiaalkindlustusõigused. Olulisemaks uuenduseks on elektrooniline andmevahetus. See kiirendab dokumentide menetlemist sotsiaalkindlustusasutuste vahel.

15. detsembril 2009 kinnitati Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatav programm "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2010-2013", mille üldeesmärgiks on suurendad sotsiaalsete või majanduslike toimetulekuprobleemidega ja erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete tööhõivet.

2010-2011 on planeeritud pakkuda järgmisi tööturuteenuseid ja koolitusi:

• Abivahendite alast nõustamisteenust ning nõustamist nii kodu kui töökoha kohandamisel Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse juures tegutseva Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskuse poolt (www.abivahendikeskus.astangu.ee );
• Kvaliteetset ja kättesaadavat toimetulekualast nõustamisteenust erivajadustega inimestele ja nende peredele (http://noustamisteenused.sm.ee / );
• Rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedi parandamiseks kompleksseid rehabilitatsiooniprogramme (vähemalt 250 inimesele);
• Nõustamisteenust asenduskodudest ning perekonnast hooldamiselt lahkunud noortele, et tagada noorte sujuvam sisenemine ning toimetulek tööturul (vähemalt 100 noorele);
• Koolitust Tervise Arengu Instituudi poolt hooldusabi töötajatele (50 inimesele), psüühilise erivajadusega inimeste tegevusjuhendajatele (125 inimesele) ning koduhooldustöötajatele (75 inimesele);
• Koolitust KOV töötajatele või teenuse osutajatele STAR kasutamisel (500 inimesele);
• Abivahendite tehniku koolitust rehabilitatsiooniasutustes töötavatele füsio- ja tegevusterapeutidele (45 inimesele) ning abivahendeid eraldavate ettevõtete spetsialistele (15 inimesele);
• Võlanõustajate koolitust (15 inimesele);
• Koolitust rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedi hindamise ekspertidele ja nõustajatele (10 inimesele).

Lisaks programmidele korraldatakse meetme „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed” ellurakendamiseks tegevusi ka avatud taotlusvoorude kaudu rahastatavate projektidena. 2010. aasta esimeses kvartalis kuulutatakse välja teine taotlusvoor, mille toetatavad tegevused on eakatele, puudega inimestele või dementsetele suunatud päevane ja koduhooldusteenuse pakkumine ning sügava puudega inimestele ja dementsetele suunatud ööpäevaringse teenuse pakkumine.

Muutuvad puhkuse kasutamise ja aegumise reeglid – 01.07.2009 jõustus uus töölepingu seadus, mis muutis puhkuse kasutamise ja aegumise reegleid. Puhkust arvestatakse kalendriaastapõhiselt ning puhkused aeguvad aasta jooksul puhkuseaasta lõppemisest. Vaata lähemalt siit: http://www.sm.ee/tegevus/too-ja-toimetulek/toosuhted/puhkuse-reeglid.html  

Alates 1. jaanuarist 2010 hakkavad kehtima lihtsustatud tingimused palgatoetuse saamiseks.
Palgatoetust makstakse tööandjale kui ta võtab tööle:

• töötu, kes on olnud töötukassas töötuna arvel vähemalt 6 kuud ega ole tööd leidnud.
• 16–24-aastase töötu saab palgatoetusega tööle rakendada, kui ta on olnud töötuna arvel vähemalt 3 kuud.

Palgatoetust makstakse 50% töötaja palgast, kuid mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.

Kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel on võimalik palgatoetust maksta tööandjale ainult siis, kui tööandja sõlmib töötuga tähtajatu töö- või teenistussuhte. 2010. aastal makstakse palgatoetust tööandjale ka siis, kui ta võtab töötu tähtajaliselt tööle või teenistusse. Sellisel juhul makstakse palgatoetust siis, kui tööleping sõlmitakse või ametisse nimetatakse vähemalt kuueks kuuks. Tähtajalise töö- või teenistussuhte korral makstakse tööandjale palgatoetust töö- või teenistussuhte kestusest poole aja vältel, kuid mitte rohkem kui 6 kuu eest.

Alates 1. jaanuarist 2010 hüvitatakse tööandjale, kes võtab tööle puudega või pikaajalise tervisehäirega töötu, kuni 100% tööruumide ja –vahendite kohandamise maksumusest.

Eli Lilles
Pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
eli.lilles@sm.ee   
www.sm.ee  

Sotsiaalministeerium saatis e-õigusesse määruse eelnõu, mille eesmärk on soolise võrdõiguslikkuse edendamine töötuturul. Erinevate tegevuste ning avatud taotlusvoorudega toetatakse soolise võrdõiguslikkuse edendamist tööturul järgmistel aastatel 24,5 miljoni krooniga.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on oluline innustada lisaks tavapärastele tööturu ergutamise meetmetele ka arusaama, et tööturul peavad kõigil olema võrdsed võimalused. „Eesti majandus hakkab tasapisi kriisist kosuma. Võrdõiguslikkuse taotlusvoorus ootame osalema projekte, mis aitavad kaasata seni erinevatel põhjustel tööturult kõrvale jäänud inimesi. Tähtis on kasvatada mõistmist, et ühiskonna arenguks on vajalik iga inimene ja tema panus,” lisas Pevkur.

Järgmisel aastal avanevast taotlusvoorust on võimalik taotleda toetusi tööelu kvaliteedi parandamiseks soolist võrdõiguslikkust edendavate tegevuste abil. Näiteks on võimalik toetada haavatavatele sihtrühmadele suunatud tööturuga seotud teenuste pakkumist. Haavatavateks sihtrühmadeks peetakse siinkohal vähemusgruppidesse kuuluvaid naisi, naistevastase- ja perevägivalla ohvreid, inimkaubanduse ohvreid ning prostitutsiooni kaasatuid. Toetatakse ka töö- ja haridusturu osapooltele suunatud teavituskampaaniate läbiviimist, mis tõstavad nende teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest, sellealastest õigusaktidest ja inimeste õigustest üldiselt.

Samuti toetatakse soolise võrdõiguslikkuse alaste uurimuste läbiviimist, mis aitavad analüüsida tööelu reguleerivaid poliitikaid ja tööturgu soolise võrdõiguslikkuse aspektist.

Kokku rahastatakse prioriteetset suunda „Pikk ja kvaliteetne tööelu” Euroopa Sotsiaalfondist kahe miljardi krooni ulatuses. Meetme „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine” maht aastatel 2007-2013 on 24 470 588 krooni, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 20 800 000 krooni ja Eesti riigi poolne kaasfinantseerimine 3 670 588 krooni. Avatud taotlusvoorudele on planeeritud vahendeid kokku 8 235 294 krooni, millest ESF toetus moodustab 7 000 000 krooni, Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavad täiendavad vahendid 823 529 krooni ja projektide omafinantseering peab olema vähemalt 411 765 krooni.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumitele, Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutusele Innove, prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu” seirekomisjonile ning erinevatele naisorganisatsioonidele.

Lisainfo:
Määrus e-õiguses: http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=277422  

Eli Lilles
Pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
eli.lilles@sm.ee
www.sm.ee  

Saadame teile ülevaate tööturumeetmetest, mille on välja töötanud Sotsiaalministeerium, et toetada tööandjaid töökohtade loomisel ja säilitamisel, töötu tööle võtmisel ning koondamise läbiviimisel.

Neid meetmeid osutab tööandjale Eesti Töötukassa (www.tootukassa.ee )

1. Palgatoetust makstakse2010. a tööandjale, kes võtab tööle vähemalt 6 kuud (16–24-aastane 3 kuud) töötukassas arvel olnud töötu. Toetuse suurus on 50% töötaja palgast (maksimaalne töötasu alammäär). Tähtajatu töösuhte puhul makstakse palgatoetust 6 kuud ja tähtajalise (vähemalt 6 kuulise) töösuhte puhul poole töösuhte kestuse vältel.

2. Tööpraktika käigus on tööandjal võimalus välja õpetada sobiv töötaja ja töötul võimalus saada praktiline töökogemus. Praktika kestus on kuni 4 kuud. Tööandjale makstakse juhendamistasu ning töötule stipendiumi ja sõidutoetust.

3. Puude või pikaajalise tervisehäirega inimeste töötamise toetamiseks abistab töötukassa puudega inimest töövestlusel, võimaldab töötada koos tugiisikuga, annab töötamiseks abivahendi ning hüvitab tööruumi või töövahendi kohanduse.

4. Reageerimine suurematele ja/või olulise mõjuga koondamistele hõlmab järgmist:
· koondatavate teavitamine (tööõigus, tööturuteenused, koolitusvõimalused, hüvitised ja toetused jms), töövahendus ja muu uue tööl leidmiseks vajalik abi;
· tööandja nõustamine koondamise läbiviimisel ja tagajärgede leevendamisel.

5. Tööandjale vajaliku tööjõu vahendamiseks osutab töötukassa töötajate värbamist toetavaid teenuseid (sh eelvalik, tööandjate ja tööotsijate kohtumiste korraldamine jms). Koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (www.eas.ee ) aidatakse alustavatel ja laienevatel ettevõtjatel leida sobivat tööjõu ning vajadusel viiakse läbi koolitus.

Juhul kui kirja ei kuvata korrektselt vaadake siit: www.rik.ee/e-mail/est  

——————————————————————————–

Labour market services for employers www.rik.ee/e-mail/eng  
Услуги рынка труда для работодателей www.rik.ee/e-mail/rus  

——————————————————————————–

Eesti Töötukassa
Sotsiaalministeerium
Registrite ja Infosüsteemide Keskus

3. veebruaril toimub Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse korraldatud seminar “Soolisus ja tööturg – võrdsed võimalused tööturul” Clarion Hotel Euroopa (Tallinn, Plaadi 5) Põhja-Euroopa konverentsisaalis.

Üritus on osavõtjatele tasuta. Osavõtuks palume eelregistreerida e-maili aadressil

liivi.pehki@enut.ee hiljemalt 31. jaanuariks

Seminari kava

9.30- 10.00 Kogunemine ja tervituskohv
10.00-10.15 Sissejuhatus ja avasõnad, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine
10.15-10.45 ENUT eestkoste tegevus soolise võrdõiguslikkuse edendamisel tööturul, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine
10.45-11.30 Meeste ja naiste positsioon Eesti tööturul, Kadi Viik, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja
11.30-12.00 Sootundlik organisatsioonikultuur Tartu Ülikooli näitel, Mari Nõmm, Tartu Ülikooli personaliosakonna juhataja
12.00-12.30 Lõuna
12.30-13.30 Sooline võrdõiguslikkus personalipoliitikas, Margo Peetsalu, Pirjo Turk ja Hille Hanso, soolise võrdõiguslikkuse konsultandid
13.30-14.00 Ametiühingute roll ja võimalused soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, Peep Peterson, Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu juhatuse esimees
14.00-14.30 Arutelu ja kokkuvõtete tegemine, Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine

Seminar toimub projekti „Jätkusuutlik kodanikuühiskond on sooliselt tasakaalus ühiskond“ raames. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

9.-21. veebruaril leiab Solarise keskuses aset ökoloogiasõbralike disainesemete heategevuslik näitus-müük, mille tulust toetatakse Eesti Liikumispuudega Inimeste Liitu, et soetada kõnnirobot 4-12-aastastele lastele (www.elisabet.elil.ee). Näitusel saab vaadata ja osta taaskasutusprintsiibil värskendatud ja ümberdisainitud vintage-mööblit, Reet Ausi uuskasutus-disainrõivaid, Kristjan Induse kelmikaid sisustuselemente, Anni Varmi ootamatu vormiga valgusteid ja Eesti ehtekunstnike loomingut.

Müüki tulev vintage-mööbel, mida sai detsembri alguses näha ka Soosoo galeriis, on sündinud projektis, kus disainerid Inge Peetris, Eve-Lii Sandre (Sadolini Värvikeskus) ja Marit Mõrd koostöös mitmete Eesti ettevõtetega renoveerisid kasutatud mööblit aastatest 1940-1990, andes sellele uue näo ootamatu lisamaterjali, värvilahenduse, dekoratsiooni või muutunud funktsiooniga. Enamus renoveerimiseks kasutatud materjale olid seisma jäänud tooted ja tootmis- või laojäägid, seega uuestisündinud mööbliesemete eesmärk on propageerida taaskasutust ja uuendusmeelset säästlikku mõtteviisi.
Kahel nädalavahetusel toimuvad Solarise keskuses paralleelselt uuskasutusnäitusega ka töötoad, kus Sadolini Värvikeskuse eksperdid näitavad ning juhendavad, kuidas renoveerida kasutatud mööblit, samuti valmistatakse kohapeal ehteid ja tarbeesemeid.

Projekti toetavad: Profiil Pluss, Sadolini Värvikeskus, Tederdisain, Espak, Nevotex Eesti, Männiku Saekoda, Uuskasutuskeskus, Lahepuu OÜ, Soosoo galerii, Põrrand ja Zein, Smartex Disain, SR Veod, Alfalend OÜ

Lisainfo:
Inge Peetris
50 57099
inge.peetris@gmail.com  

Auli Lõoke
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht
5293144
elil@elil.ee  

Sooline võrdõiguslikkus tähendab enamat kui lõpu tegemist vägivallale. Pressiteade 26.01.2010.

Naiste õigused / võrdsed võimalused

Naistevastase vägivallaga võitlemine on vajalik, kuid sellest ei piisa soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ütleb esmaspäeval Naiste Õiguste ja Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjoni omaalgatuslikult koostatud raport soolise võrdõiguslikkuse kohta EL-s. Kõikjal Euroopas tuleb tegelda ka isapuhkusega ning see tuleb asetada samasse konteksti sünnituspuhkusega, et naisi tööturul paremini kaitsta.

Komisjon kutsus Euroopa Komisjoni üles toetama igassugust ettepanekut, mille eesmärgiks on kehtestada kõikjal EL-is õigus isapuhkusele sätestades, et sünnituspuhkusele ja isapuhkusele tuleb läheneda ühtmoodi, et naisi tööturul paremini kaitsta.

Naistevastase vägivalla kaotamine

Raport väidab, et naistevastane vägivald kõikides tema vormides on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamise peamisi takistusi ning üks kõige enam levinud inimõiguste rikkumise vorme, mis ei tunne ei geograafilisi, majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid piire. Euroopa Parlamendi liikmed õnnitlesid Hispaaniat kui EL eesistujariiki tema kavatsuse puhul seada oma prioriteediks naistevastase vägivallaga võitlemise ning kutsus tulevasi eesistujariike üles samuti käituma.

Komisjon tegi ettepaneku korraldada Euroopa naistevastase vägivallaga võitlemise aasta, rõhutades, et peaaegu iga neljas naine Euroopas kannatab füüsilise ning üle 10% naisi seksuaalse vägivalla all.

Raport toetab Hispaaania kui eesistujariigi ettepanekut asutada soolise vägivalla Euroopa seirekeskus, seada kõikjal Euroopa Liidus sisse naiste kaitsmisele suunatud ”Euroopa halduskohtute korralduse mehanism” ning ohvritele suunatud EL ühine tugitelefon.

Praeguseks on ainult 16 EL liikmesriiki ratifitseerinud Euroopa Nõukogu inimkaubandusega võitlemise konventsiooni, mis on kõige jõulisem Euroopa õigusakt inimkaubanduse kui kaasaegse orjandusega võitlemisel. Euroopa Parlamendi liikmed toetavad Euroopa Komisjoni poolt rikkumismenetluse kasutamist selleks, et kohustada liikmesriike siseriiklikku õigusse vastavaid EL direktiive nõuetekohaselt üle võtma.

Naiste tööhõive toetamine

Euroopa Parlamendi liikmed märkisid, et alates 2000. aastast on naiste ja meeste keskmine palgalõhe jäänud 14%-17% tasemele hoolimata mitmetest meetmetest, mida on rakendatud palgalõhe vähendamiseks. Nad juhtisid samuti tähelepanu sellele, et Euroopa kriisist väljumise kavad keskenduvad valdkondadele, kus valitseb meeste ülekaal, mis kaldub soolist ebavõrdsust mitte vähendama, vaid suurendama.

Raport juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi 2008. aastal oli akadeemilises õppes naisi 58,9% ning naiste ülekaal valitseb ettevõtluse, juhtimise ja õiguse õppesuundadel, on naisi äärmiselt vähe vastutusrikastel kohtadel firmades ja poliitilistes organites.

Komisjoni liikmed kutsusid üles seadma kohustava iseloomuga eesmärke soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks tööhõives ning palusid liikmesriikidel astuda samme, tehes seda just õigusruumi tugevdamise kaudu, et saavutada sooline tasakaal vastutusrikastel kohtadel ettevõtetes, valitssussektoris ja poliitikas.

Juurdunud arusaamade ületamine

Raport toetab komisjoni üleskutset toetada teadlikkuse tõstmise kampaaniaid koolides, töökohtadel ja meedias, et võidelda seksistlike stereotüüpide ning naisi alavääristavate kuvandite kasutamisega.

Naiste õiguste harta

Euroopa Parlamendi liikmed soovivad Euroopa naiste õiguste hartas näha vahendit, mis toob kaasa tõelise edasimineku naiste õiguste kaitsmisel kõikjal Euroopa Liidus ning loob mehanismi, mis tagaks soolise võrdõiguslikkuse saavutamise sotsiaalsfääri, majanduse ja poliitilise elu kõikides valdkondades.

Komisjon kiitis Marc Tarabella (Sotsiaaldemokraadid ja Demokraadid, Belgia) koostatud 2009. aasta raporti naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus heaks 15 poolthäälega. Vastu oli viis liiget ning hääletamisest loobus 7.

Plenaari juhataja: Eva-Britt Svensson (Euroopa Ühendatud Vasakpoolsed ja Põhjala Vasak-Rohelised, Rootsi)
Hääletus leiab plenaaril aset veebruari 1. istungil

Pressiteate tõlkis ENÜ

Rohkem pressiteateid leiate aadressilt: http://www.europarl.europa.eu/news/expert/default_et.htm  

EL eesistujamaa prioriteetide hulgas on vastavalt tänasele pressiteatele ka järgmised:
Women’s Rights and Gender Equality Eliminating violence against women, the so-called "Maternity leave Directive", women’s full participation in the labour market on an equal footing with men and reducing gender pay gap were the key issues discussed at the Women’s Rights and Gender Equality Committee meeting with Spanish minister for equality Bibiana Aído Almagro on Monday.MEPs wanted to hear more about specific measures the Spanish Presidency plans to improve the situation of women. By creating a European Observatory on Gender Equality and a European Protection Order for example, comparable data based on a set of common indicators and best practices could be exchanged to further the fight against gender violence, said Ms Aído Almagro.