Skip to main content

ENÜ kiri Riigikogu liikmetele. 25.11.2009

Austatud Riigikogu liige.
25. november on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks naistevastase vägivallaga võitlemise päevaks,

Täna pöördume Teie poole nii nende vaikivate tunnistajate nimel, kes enam oma lugu ise rääkida ei saa, kui sadade Eesti naiste nimel, kes kogevad iga päev nii füüsilist, vaimset, emotsionaalset, sotsiaalset kui majanduslikku vägivalda.

Teie kui rahvaesindajate võimuses on muuta Eesti seadusi selliselt, et tagatud oleks eeskätt lähisuhte vägivalla juhtumite puhul võimalikult varane sekkumine ja kõigi politsei või teiste riigiasutuste vaatevälja jõudnud juhtumite sisuline lahendamine.

Perevägivalla juhtumite puhul tuleb mitmete teiste riikide eeskujul ka meie politseile anda võimalus viivitamatult sekkuda ja vägivallatseja kodust eemaldada, keelates tal ohvrile lähenemise vähemalt paari nädala jooksul.
Politseile tuleb anda seejuures senisest suurem otsustusõigus, samal ajal tagades vägivalla ohvrile igakülgse nõustamise ja vajaliku toe läbi abiorganisatsioonide.
Ohvrile on vaja kindlustada riigi poolt finantseeritud kvaliteetne õigusabi.
Tagatud peab olema ohvreid abistavate organisatsioonide järjepidev rahastamine ja selleks selge rahastusskeemi väljatöötamine.
Vajalik on ka mõjuvate sanktsioonide sätestamine lähenemiskeelu rikkumise eest ja politseile ning teistele juhtumiga tegelevatele institutsioonidele selgete tegevusjuhiste andmine rikkumise korral reageerimiseks.
Samuti on vaja seadustada selged koostööreeglid erinevate ametkondade ja abiorganisatsioonide vahel ning sätestada selgelt kõigi osapoolte kohustused ja vastutus.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud loodab, et teete kõik endast oleneva, tagamaks kõigile Eesti naistele ja lastele õigus vägivallavabale elule.

Lugupidamisega

Laine Tarvis,

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja

Eha Reitelmann,

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua peasekretär

25. novembril 2009.a

Vaikiva tunnistaja aktsioon Riigikogus. 25.11.2009

Naistevastane vägivald on inimõiguste rikkumine, mille ees ei tohi silmi sulgeda.

25. november on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks naistevastase vägivallaga võitlemise päevaks.

Sel päeval saab alguse 16 päeva kestev aktsioonide periood, mil viiakse läbi kampaaniaid naistevastase vägivalla vastu ja jagatakse tunnustust tehtud töö eest. Periood lõpeb 10. detsembril, ülemaailmsel inimõiguste päeval. Aktsioonide eesmärgiks on tõsta teadlikkust naistevastasest vägivallast kõikjal maailmas.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaud korraldab 25. novembril Riigikogus Vaikiva tunnistaja aktsiooni, mälestamaks Eestis oma mehe või partneri käe läbi hukkunud naisi. Esitame nende naiste lood, kes enam ise enda eest mitte kunagi rääkida ei saa.

Vaikiva tunnistaja päeva tähistatakse mitmel pool maailmas. Naised, kes on oma elu kaotanud vägivaldse mehe käe läbi, ei ole nimeta ega näota inimesed. Nad elasid ja hingasid, neil oli pere, sõbrad ja unistused.

Vaikiva tunnistaja projekt sai alguse Ameerika Ühendriikides 1990ndate alguses. Näidete abil taheti esile tõsta lähisuhte vägivallaga kaasnevaid probleeme ja naiste surmapõhjuseid. Taheti lõpetada vägivallast vaikimise kultuur.

Konverents: “Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”

Rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval,
25. novembril 2009 kell 12.00. Grand Meriton Hotel Tallinnas
Asukoht: Toompuiestee 27 (Toompuiestee – Paldiski mnt. nurk) Tammsaare saal, 8. korrus

Kava:

 

11.30 – 12.00 Osalejate registreerimine

12.00 – 12.20 Konverentsi avamine
Avasõnad
– Toivo Klaar, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
– Kai Raamat, ürituse toetaja Philip Morris Eesti OÜ esindaja

I paneel – naistevastane vägivald ja seadusandlus
Moderaator: Härmo Saarm, avaliku esinemise ja meedia konsultant

12.25 – 14.30 Ettekanded:
„Lapse õiguste kaitse algab tema emast – naistevastane vägivald – kelle mure?”
– Evelyn Sepp, Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesinaine

„Euroopa Nõukogu soovitused ja perevägivalla all kannatavate naiste abisaamise võimalused Eestis”
– Inga Mikiver, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juhatuse esinaine
„Perevägivalla all kannatavatele naistele juriidilise abi andmise käigus ilmnenud kitsaskohad seadusandluses ja õiguskaitsesüsteemis”
– Kairit Leibold, MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juriidiline nõustaja

„Ohvriabi seadus, vajadused ja väljakutsed”
– Avo Üprus, Kuriteoohvrite Toetamise Ühingu “Ohvriabi” nõukogu liige, regionaalministri nõunik

„Rehabilitatsiooniprogrammid vägivaldsetele meestele Eestis”
– Velda Veia, MTÜ Vägivallast Vabaks juhatuse esinaine

„Riik turvatunde tagajana – haavatavate kaitsmise strateegia”
– Angela Olt, Viru Naiste Varjupaiga juhataja, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu esindaja

14.30 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 16.30 II paneel – meedia ja avalik arvamus
Moderaatorid:
Merike Viilup, Eesti Naistoimetajate ühenduse eesistuja
Rain Kooli, Delfi arvamusrubriigi toimetaja

Ettekanded:

„Kas ja kuidas saab meedia aidata?”
– Rain Kooli, Delfi arvamusrubriigi toimetaja

„Rahu, ainult rahu meediaga suheldes”
– Härmo Saarm, avaliku esinemise ja meedia konsultant

„Naistevastane vägivald ja tehnoloogia”
– Anto Veldre, Cert.ee infoturbe spetsialist

„Meedia võimalused seoses naistevastase vägivallaga”
– Merike Viilup, Eesti Naistoimetajate ühenduse eesistuja

16.30 – 16.45 MTÜ-de pöördumine Riigikogu poole

16.45 – 17.00 Lõpetamine

.

Konverentsi teemal: „Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”. Kutse

Tallinna Naiste Kriisikodu ja Kuriteoohvrite Toetamise Ühing „Ohvriabi“ korraldavad rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval 25.11.2009 Meriton Grand Hotel Tallinnas ( 7. korrus, Tammsaare saal) konverentsi teemal: „Naistevastane vägivald. Seadusandlus, meedia ja avalik arvamus”.

Konverentsil antakse ülevaade perevägivalla all kannatavatele naistele abiandmise hetkeseisust Eestis ja käsitletakse meedia võimalusi avaliku arvamuse kujundamisel ning hoiakute muutmisel.
Konverentsile on oodatud Riigikogu ja sotsiaalkomisjonide liikmed, sotsiaal- ja tervishoiuametnikud, justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, politsei, ülikoolide ja ajakirjanduse esindajad, lähisuhtevägivalla naisohvreid abistavate organisatsioonide ning naisorganisatsioonide esindajad.
Viimastel aastatel on naistevastase vägivalla probleemistiku käsitlemine maailmas aktiviseerunud. 2008.a. veebruaris algatas ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kampaania „Koostöös lõpetame naistevastase vägivalla“ , mis on planeeritud pikemaks perioodiks ja mille eesmärgiks on lõpetada naiste ja tütarlaste vastane vägivald kõigis maailma osades. Enamuses Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentides on loodud naistevastase vägivallaga tegelevad ühendused.
Eestis on perevägivalla teema olnud seni alatähtsustatud. Valitsus ei ole pööranud tähelepanu Euroopa Nõukogu soovitustele. Varjupaigad on alarahastatud ja puudub võimalus kõikidele abivajajatele pakkuda tasuta psühholoogilist ning juriidilist nõustamist. Probleemide tõstatamisega püüame mõjutada hoiakuid ühiskonnas ja riigivõimu tasandil, pöörata tähelepanu kitsaskohtadele seadusandluses ja õigussüsteemis ning seeläbi aidata kaasa vägivalla vähenemisele.
Konverentsi lõpus teevad seal osalevad vägivalla probleemidega tegelevad mittetulundusühingud pöördumise Riigikogu ja valitsuse poole.
Palume osalemisest teatada hiljemalt 24. novembri lõunaks tel. 5264697 (Inga Mikiver) kell 10 – 17 või e- post. tallinn@naisteabi.ee  

Lugupidamisega
Inga Mikiver
MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja, juhatuse esinaine

Kersti Lootus
MTÜ Kuriteoohvrite Toetamise Ühingu „Ohvriabi“ juhatuse aseesinaine

Ministeerium ootab endiselt ettepanekuid vabaabielu reguleerimise teemal

Justiitsministeerium. Pressiteade nr 105, 13.11.2009. Justiitsministeerium tuletab kõigile erakondadele ja mittetulundusühingutele meelde, et ootab endiselt arvamusi ja ettepanekuid mitteabielulise kooselu õigusliku reguleerimise teemal.

Justiitsministeeriumis valmis mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs juulikuus, mil see saadeti tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks kõigile parlamendierakondadele ning teistele asjast huvitatud organisatsioonidele, sealhulgas geiühendustele.

Justiitsministeeriumi nõuniku ja analüüsi autori Andra Olmi sõnul oli analüüsi peamiseks eesmärgiks fikseerida tänane õiguslik ja sotsiaalne olukord nn vabaabielu reguleerimise osas.

„Analüüsiga kaardistasime vabaabieluga seonduvad õiguslikud küsimused, muuhulgas näiteks kooselupartnerite positsioon pärimisõiguses, maksuõiguses ja üürisuhetes,“ selgitas Olm.

„Järgmiseks aga ootamegi sisendit edasiste tegevuste osas neilt gruppidelt, keda see valdkond enim puudutab.“

Olm nentis, et tänase päeva seisuga ei ole ministeeriumile analüüsi põhjal paraku arvestatavaid arvamusavaldusi ega ettepanekuid veel laekunud.

„Tegemist on valdkonnaga, mis puudutab väga paljusid inimesi Eestis ning seetõttu loodame väga, et erakonnad ja mittetulundusühingud esitavad meile 1. detsembriks oma mõtted ja ettepanekud selle kohta, kas ja kuidas tuleks kujundada mitteabielulise kooselu õiguslik regulatsioon tulevikus,“ ütles Olm.

Ministeerium saatis sel teemal erakondadele ja mittetulundusühingutele ka meeldetuletuskirja, kuna ettepanekute ja arvamuste esitamise tähtpäev on juba mõne nädala pärast.

„Loomulikult ootame analüüsis toodud võimalike tegevussuundade ning teema edasise käsitlemise osas konstruktiivseid ettepanekuid ka kõigilt teistelt asjast huvitatud isikutelt ja organisatsioonidelt,“ rõhutas Olm.

Analüüs on üleval justiitsministeeriumi veebilehel ning kõigile huvilistele tutvumiseks ja arutamiseks avalik ning kättesaadav siin.

Lugupidamisega

Diana Kõmmus

Justiitsministeerium

Avalike suhete talitus

Tel. 620 8118

GSM 533 15431

diana.kommus@just.ee  

Mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüsi. Avalik pöördumine

Justiitsministeerium avaldas käesoleva aasta suvel mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüsi ning edastas nimetatud analüüsi muuhulgas ka erakondadele tutvumiseks, paludes 1. detsembriks 2009.a Justiitsministeeriumile esitada ettepanekud ja mõtted selle kohta, kas ja kuidas tuleks kujundada mitteabielulise kooselu õiguslik regulatsioon tulevikus. Lisaks esitati üleskutse avalikult pressiteates, paludes ettepanekuid ja mõtteid mitteabielulise kooselu õigusliku reguleerimise teemal samaks kuupäevaks ka kõikidelt teistelt teemaga lähedalt seotud ning teemast huvitatud organisatsioonidelt ja isikutelt.

Käesolevaga tuletame meelde, et 1. detsember on peatselt saabumas ning ootame analüüsile rohket tagasisidet. Analüüsiga on võimalik tutvuda Justiitsministeeriumi kodulehel http://www.just.ee/35424  

Lugupidamisega

/digitaalselt allkirjastatud/

Rein Lang
Minister

Andra Olm, eraõiguse talituse nõunik, E-post andra.olm@just.ee , tel 6 208 244

Kodanikupäeval soovib Händikäpp võrdseid võimalusi, et vastutada. Pressiteade

MTÜ Händikäpp esitleb kodanikupäeva konverentsil “Võrdsed võimalused
– võrdne vastutus” eestkostetöö arengukava. Konverents toimub neljapäeval, 26.11.09, kl.12-17 hotelli Tartu konverentsikeskuses (Soola 3, Tartu).

7-aastase liikumispuudega lapse emale soovitab nõustamiskomisjoni spetsialist valida pigem kool, kus õpivad vaid erivajadusega õpilased, sest nii on turvalisem. Teistes koolides pole lifti.

19-aastane nägemispuudega noormees saab vaid siis raamatukokku minna, kui ta kursusekaaslastel aega on. Talle määratud 1,2 isikliku abistaja teenustunniga päevas ei saa ta alati vajalikke koduseid toimetusigi tehtud.

33-aastane liikumispuudega naine riskib kuuel kuul aastas tervisega igapäevaselt libedaga tööle minnes ja sealt tulles. Spetsiaaltranspordi dotatsioonist piisab viiel päeval kvartalis tööle sõiduks.

Need on mõned juhtumid paljudest, kus MTÜ Händikäpp hinnangul on puudega inimese kodaniku- või inimõigusi on piiratud. Ühendus kohtub tihti lisavajadusega inimestega, kes vajavad abi oma õiguste kaitsel. Kogemus näitab, et sageli ei ole nad õigustest teadlikud või on senine abi osutunud ebapiisavaks.

Kodanikupäevale pühendatud konverentsil esitletakse MTÜ Händikäpp eestkoste arengustrateegiat 2010-2015, milles sätestatakse ühenduse prioriteedid huvikaitses, kavandatakse koostööd puudega inimeste eestkostes, analüüsitakse puudega inimeste olukorda lähtudes inimõigustest ja tehakse ettepanekuid nende osalemise suurendamiseks ühiskonnas.

Konverentsil esinevad EV sotsiaalminister, EV regionaalminister, ühenduste esinejad. Konverentsi kava vt http://handikapp.ee/?doc=10066  

MTÜ Händikäpp eestkoste arengustrateegia valmimist ja konverentsi toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Lisateave: tel. 53232667 või e-post projekt@nukka.pri.ee .

Margit Rosental
Projekti sekretär-assistent

Aadress/Address Tähe 101,
Tartu, 50107,
Estonia
Tel/fax: +372 734 8328
e-mail: handikas@handikapp.ee  
msn: msn@handikapp.ee  
http://www.handikapp.ee  

VTA soovitab vabatahtlikesse investeerida!

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus. PRESSITEADE. 18.11.2009
Vabatahtliku tegevuse tutvustamiseks korraldab Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (VTA) 4. detsembril Tallinnas Sokos Hotel Viru Konverentsikeskuses tasuta minikonverentsi „Vabatahtlik kui sotsiaalne investor“.

Vaatamata majandussurutisele tunneb üha rohkem inimesi huvi vabatahtliku tegevuse võimaluste vastu. Vabatahtlik tegevus võib muuhulgas aidata pikaajalistel töötutel kergemini taas tööturule siseneda, kuid kindlasti pakub vabatahtlik tegevus võimalusi enesearendamiseks, positiivsete inimestega suhtlemiseks ja teisi aidates enese vajalikuna tundmiseks.

„Minu jaoks on vabatahtlik tegevus eneseteostus,“ põhjendab oma motivatsiooni vabatahtlikuna tegutsemiseks näitleja Maarja Jakobson. „Mulle meeldib olla aktiivne ja ma usun, et vabatahtlikuna saavad kõik panustada millessegi endast suuremasse. Olgu selleks siis mingi väike valdkond või ühiskond tervikuna,“ on Maarja, üks Tartu taaskasutuspoe Berliin asutajatest, veendunud.

VTA poolt tellitud ja septembris valminud uuring näitas, et vabatahtliku tegevusega on kokku puutunud pea pooled eestimaalased, kuid pikaajalisi ja aktiivseid vabatahtlikke on Eestis vähe. „Senisest rohkem on vaja teadvustada, milliseid võimalusi vabatahtlik tegevus inimestele ja ühiskonnale tervikuna pakub,“ selgitab minikonverentsi korraldamist VTA juhataja Tuulike Mänd.

Miks on vabatahtlik sotsiaalne investor? „Vabatahtlik tegevus aitab luua sotsiaalset kapitali ja sidusust ning mõlemat on meie ühiskonnas tublisti puudu,“ põhjendab konverentsi nime ja temaatikat Mänd.

6. detsembril toimuva üleriigilise vabatahtlike tunnustamisürituse eel soovib VTA rohkem avada vabatahtliku tegevuse arenguid ja tuua esinema praktikuid eri valdkondadest. Minikonverentsile on oodatud osalema kõik potentsiaalsed ja aktiivsed vabatahtlikud ning lihtsalt huvilised. Konverentsiga tähistatakse ühtlasi ka rahvusvahelist vabatahtlike päeva.

Konverentsi kava :

· Minikonverents algab kell 15.00 regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri avasõnadega.

· Annika Uudelepp Praxisest räägib sellest, miks on vabatahtlikku tegevust ühiskonnas vaja.

· Maie Kiisel (TÜ Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut; Vabatahtliku tegevuse nõukoja liige) analüüsib erinevate arvamusuuringute põhjal, millistes aspektides on kinni vabatahtlike kaasamise aktiivsus.

· Maris Ojamuru Swedbankist räägib sellest, miks ja kuidas Swedbank vabatahtlikku tegevust väärtustab.

· Tallinn 2011 vabatahtlike koordinaator Piret Ehavald tutvustab kultuuripealinna vabatahtlike programmi.

· Teeme Ära! Minu Eesti koordinaator Eva Truuverk räägib tänavu kevadel toimunud mõttetalgutel kogutud ideedest ning nendega seotud vabatahtlike tegutsemisvõimalustest.

· Tuulike Mänd Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusest tutvustab vabatahtliku passi ning sellest saadavat kasu nii vabatahtlikule kui organisatsioonile.

· Konverentsi moderaator on juhtide koolitaja Raimo Ülavere ja konverents lõpeb tema juhitud paneeldiskussiooniga.

Konverents on eelneva registreerimisega Vabatahtlike Väravas:

http://www.vabatahtlikud.ee/et/Sundmused/Vabatahtlik-kui-sotsiaalne-investor  

VTA missioon on luua organisatsioonidele parimad võimalused vabatahtlike kaasamiseks ja väärtustada vabatahtliku tegevust Eestis.

Lisainformatsioon:
Martin Eek, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus.

E-post: martin@vabatahtlikud.ee  

Tel: +372 56 484 653

Eesti kodanikuühiskonna konverents

6. Eesti kodanikuühiskonna konverents toimub Tallinnas juba järgmisel neljapäeval, kodanikupäeval 26. novembril – palume registreeruda www.ngo.ee/konverents. Nimeks on tänavu „Hea kodaniku taimelava“ ning läbivaks küsimuseks, kuidas toimub heaks kodanikuks kasvamine ning mida me saame teha, et selliseid oleks rohkem. Tänases kirjas lähemalt välismaises pinnas võrsunud headest kodanikest – milliseid delikatesse siis seekord välja valinud oleme?

Seekordsed välisesinejad jõuavad meieni videointervuude vahendusel. Sellel on mitu põhjust, sest nagu ikka, püüame jälgida oma ettevõtmiste kolmekordset tulemit: ühiskondlikku, rahalist ja keskkondlikku. Esiteks võimaldab see tuua osalejateni tavalisest rohkem huvitavate mõtete ja väärt kogemustega välisesinejaid, seejuures neid, kelle ajagraafik Eestisse sõitu ei võimaldaks. Teiseks säästab see konverentsi korraldamise kulusid ja võimaldab pakkuda soodsamat osalustasu (meenutuseks, et osalustasu suuruse valib tänavu iga osaleja ise, endale jõukohase). Kolmandaks hoiab kokku konverentsi ökoloogilist jalajälge, mille puhul on välisesinejate lennusõidud seni olnud kõige suurema keskkonnamõjuga. Intervjuudele järgneb konverentsil arutelu Eesti esinejate ja osalejatega.

Ning välisesinejad on:

Ljudmilla Aleksejeva (Venemaa). Idanaabrite ühe vanima inimõiguste kaitsjana on ta juba 1960. aastatest võidelnud vahistatud teisitimõtlejate õiglase kohtupidamise ja meedia objektiivsuse eest. Koos Garri Kasparovi ja Georgi Sataroviga juhtis Kremli-kriitiline Aleksejeva Venemaa kodanikekongressi, kuid lahkus sellest mullu lahkhelide tõttu Kasparoviga. Ta on Venemaa juhtiva inimõiguskeskuse Memorial liige, mis sai tänavuse Sahharovi-nimelise mõttevabaduse preemia. Intervjuus ERRi korrespondent Krister Parisele kõneleb Aleksejeva Venemaa näite põhjal meedia, sõnavabaduse ja inimõiguste rollist kodanikuhariduses.

Siobhan Canty (USA). Sotsiaalne ettevõtja Canty on tuntud kui uute tuulte tooja äri- ja kolmanda sektori partnerluses, kelle veendumuseks on, et selline partnerlus peab olema kasulik mõlemale poolele ning kasu ei saa seisneda üksnes heas enesetundes, vaid peab reaalselt ja mõõdetavalt parandama kummagi poole tegevust. Canty juhtis pikka aega organisatsiooni Greater DC Cares, kus pälvis uute partnerlusvormide kasutuselevõtu eest (mis muide suurendasid organisatsiooni kogukonnainvesteeringuid 400 000 dollarilt kuuele miljonile) riikliku innovatsiooniauhinna. Teda intervjueerib ERRi korrespondent Neeme Raud ja teemaks on heaks kodanikuks kasvamine töökohal.

Eric Miyeni (LAV). Lõuna-Aafrika Vabariigis on Miyeni hinnatud kui ühiskondliku närviga kirjanik, raadio- ja telesaatejuht, aga ka filmi- ja telenäitleja. Hariduselt on ta jurist, tegutsenud ka veel reklaamimaastikul ja meediasuhete valdkonnas (ühtlasi ka kommunikatsioonifirma omanik). Konverentsi jaoks tegi intervjuu Miyeniga EMSLi nõukogu liige Kristina Mänd ning jutuks oli perekonna roll heaks kodanikuks kasvamisel, seda eelkõige just ühiskonnas, mis on läbi elanud suuri poliitilisi ja kultuurilisi muutusi.

Geoff Mulgan (Suurbritannia). Uuendusmeelne Geoff Mulgan juhib mõjukat organisatsiooni Young Foundation, mis tegeleb sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja poliitikakujundamisega hariduse, tervishoiu ja vaesuse vastu võitlemise valdkondades. Enne seda töötas Mulgan eri ametikohtadel Suurbritannia valitsuse juures, sealhulgas strateegiabüroo juhataja ja poliitikanõunikuna peaministri büroos. Talt on ilmunud ka mitu head raamatut, viimati „The Art of Public Strategy“ (2009) ja „Good and Bad Power: the Ideals and Betrayals of Government“ (2006). Videointervjuus kohtub Mulgan Heateo Sihtasutuse endise juhi Artur Taeverega, kes nüüd töötab Londonis organisatsioonis Teach for All. Läbivateks teemadeks kodanikuharidus ja sotsiaalne innovatsioon.

Virachai Techavijit (Tai). Bangkoki rahvusvahelise kooli Regent’s Schools omanik ja Eesti aukonsul Tais, kes muide toetanud ka Eesti noorte õpinguid kokku ligi kahe miljoni krooniga. Hariduselt raamatupidaja, on ta tegutsenud mitmetel märkimisväärsetel ametikohtadel: Tai ettevõtete juhatustes, USA ülikoolides, juhtinud Tai Pankurite Liitu ja olnud aasta ka peaministri nõunik. Me kõneleme temaga kooli rollist ja kodanikuks kasvamisest Tai Kuningriigi näitel. Teda küsitleb filosoofiadoktor ja (aja)kirjanik Mai Loog.

Videod on valminud Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi ja USA saatkonna toel, konverentsi toetavad veel KÜSK, Siseministeerium, Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium.

Uued uudised õige pea, seniks palume aga teid lahkesti lisainfot ise otsima ja end konverentsile registreerima aadressil www.ngo.ee/konverents .

Urmo Kübar
EMSL

Soo sotsiaalne konstrueerimine ja varjatud sooline ebavõrdsus Eesti hariduses. Autor: Kadri Aavik, Eesti naisuurimus- ja teabekeskuse projektijuht

Soo järgi lahterdamine piirab märkimisväärselt inimeste valikuid. Mehed ei pea näiteks lasteaiaõpetaja tööd endale sobilikuks. Itaallasest vabatahtlik Valerio Lo Cascio tõi Tallinna Asunduse lasteaeda elevust.

Õpetajate Leht, reede, 30. oktoober 2009: http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2320

 

Miks on valdav enamik Eesti koolide õpetajatest naised? Miks langeb koolist välja rohkem poisse kui tüdrukuid? Miks valivad tüdrukud ülikooli astudes enamjaolt sotsiaal- ja humanitaaralad ning poisid koonduvad pigem tehnilistele erialadele?

Need haridussüsteemi puudutavad teemad on kerkinud tihti esile nii meedias kui ka haridusringkondades – neid on püütud analüüsi­da ja neile lahedust otsida. Selge on see, et tegemist on komplekssete küsimus­tega, millele ei ole lihtsaid ega üheseid vastuseid, kuid ometi on kõigil neil oluline ühine nimetaja – sugu.
Tänapäeva sotsiaalteadustes ja soo­uuringutes on levinud sotsiaalkonstruktivistlik lähenemine, mille järgi sugu ei ole bioloogiliste ega geneetiliste faktorite poolt määratletud, vaid hõlmab sotsiaalseid viise ja praktikaid.
Kehtivas sotsiaalses süsteemis nä-hak­se kahe soo erinevusi fundamentaalsete ja kestvatena ning neid näib toetavat soopõhine tööjaotus ja tihti põhjalikult eristatud feminiinsed ja maskuliinsed suhtumised ja käitumine. Igapäeva tasandil käsitatakse soolist ebavõrdsust tihti kui mingit indiviididevahelist erinevust, mis on eelkõige seotud personaalse tasandi­ga, à la suhtumine, et „igaüks on oma õnne sepp”, ehk kõik võimalused ja valikud on sulle avatud, kui oled vaid piisavalt edasipüüdlik ja ambitsioonikas.

Taastoodame stereotüüpe
Kuid sellise perspektiivi puhul jääb nähtamatuks taustsüsteem – sotsiaalsed struktuurid, kuhu sooline ebavõrdsus ja ühe soo vaikimisi eelistamine on tihti kodeeritud, ja seda sellisel varjatud kujul, et struktuure lähemalt (sooperspektiivist) analüüsimata jäävad need tuvastamata. Seega ongi oluline vaadelda inimeste toimimist just nendes sotsiaalsetes struktuurides ja institutsioonides ning võtta aluseks eeldus, et sooline ebavõrdsus ei ole personaalne, vaid struktuuriline nähtus, mille analüüsimiseks on vaja eelkõige uurida neid sotsiaalseid süsteeme, mis seda ebavõrdsust (taas)toodavad ja alal hoiavad. Ka sugu ennast võib vaadelda sotsiaalse institutsioonina.
Alates sünnihetkest algab laste sotsialiseerimisprotsess ühiskonda, mille käigus kujunevad nende hilisemad väärtushinnangud, suhtumised, käitumisnormid ja -mudelid ning eelistused lähtuvalt sookuuluvusest kahesoolises süsteemis. Sotsia­liseerimisprotsessis taastoodetakse mitmesuguseid soolisi stereotüüpe, mille eesmärk on kujundada lastest ühiskonna ootustele vastavad naised ja mehed. Selline bioloogilisest soost lähtuv suunamine piirab märkimisväärselt inimeste edaspidist positsiooni ning valikuvõimalusi ühiskonnas ega mõju soodsalt kummalegi soole.
Sugu on üks nendest omadustest, mille alusel me pikemalt järele mõtlemata enda ja teiste käitumist kategoriseerime ning lahterdame. Lapsed „õpivad” sugupooltele ühiskonnas omistatud käitumismudeleid mitmesuguseid teid pidi ja eri keskkonnas, nii otsesel kui ka varjatud või vaevu hoomataval kujul. Üks esimesi ning olulisemaid kujunemiskeskkondi on kahtlemata perekond. Laste olulised mõjutajad on ka meedia ning omavanused sõbrad. Kuid mitte vähem tähtis sotsiaalsete sooliste erinevuste ja ebavõrdsuste taastootmise ja omandamise institutsionaalne keskkond on haridussüsteem (selle kõik tasemed). Lisaks õpetajate otsestele ja varjatud suhtumistele ja hoiakutele, mis lapsi mõjutavad, on soolistatud tegurid tihedalt integreeritud juba haridusasutuste struktuuridesse (näiteks õppekavad ja -materjalid). Ja seda kõike hoolimata seadustes sätestatud võrdsetest võimalustest kõigile inimestele. Sooaspektid haridussüsteemis on olulised, sest need avaldavad mõju õpilaste vahetutele haridus- ja sotsiaalsetele kogemustele ning seeläbi nende tulevasele käitumisele ja eluteele.

Juba lasteaiast alates
Soolist võrdsust ja ebavõrdsust haridussüsteemis ei saa mõõta vaid kvantitatiivselt, näiteks võrreldes tüdrukute ja poiste osalusprotsente ning edukust õppeprotsessis ja eri kooliastmetel: sooline (eba)võrdsus on pigem kvalitatiivset laadi. Seega tuleks sooküsimusi haridussüsteemi kontekstis analüüsida laiemalt, vaadeldes mitmeid omavahel läbipõimunud protsesse ja struktuure, milles osalevad erinevad toimijad, et tuua esile ka esmapilgul varjatud aspekte, mis aitavad kaasa soolise ebavõrdsuse (taas)tootmisele ja alalhoidmisele.
Sotsiaalsete sooliste erinevuste ja ebavõrdsuste taastootmine saab alguse juba kõige esimestel haridusastmetel ning see toimub otsesel ja varjatud kujul. Toon näite varjatud kujul esinevast soolisest ebavõrdsusest, mida on tihti raske pealiskaudsel vaatlusel tuvastada. Näide pärineb empiirilisest uurimusest „Soo sotsiaalne konstrueerimine Eesti lasteaedades 7 Tallinna lasteaia vaatlusandmete põhjal” (Aavik, K. & Kajak, K. 2008. Vt http://www.enut.ee/lisa/lasteaedade_uurimus.pdf ).

Miks poisid ikkagi võitsid?
Ühes uurimuses osalenud lasteaia 5–6-aastaste laste rühmas peeti jalgratta vigursõidu võistlust, millest võtsid osa kõik poisid ja tüdrukud. Lapsed pidid jalgratastel läbima takistusringi, kus oli ka pikem sirge lõik, mille kiiresti läbimine võimaldas oma aega parandada. Ringi läbiti kahekaupa ning iga lapse aeg märgiti üles, et hiljem võitja välja selgitada. Võistlust läbi viiv kasvataja ei eristanud näiliselt lapsi soopõhiselt. Ta julgustas nii tüdrukuid kui ka poisse ühtmoodi ning lasi korraga rajale nii samasoolisi kui ka erisoolisi paare. Kuid võistluse lõppedes selgus, et esikohtadele tulid vaid poisid. Esimene tüdruk oli nimekirjas alles 5.–6. kohal. Tulemuste teatavaks tegemisel plaksutasid lapsed ja kasvataja võistluse võitnud poistele ning kõik osalised said veel kord kinnitust sellele, et poisid ongi kiiremad ja osavamad kui tüdrukud.
Kuid kas kõik ongi nii lihtne? Kõige mugavam ja pealiskaudsem oleks ilmselt järeldada, et tegemist on järjekordse näitega sellest, kuidas sugudel on bioloogiliselt määratud erinevad oskused ja omadused. Kuid kirjeldatud olukorras ei saa aegade erinevusi kirjutada poiste ja tüdrukute erineva füüsilise tugevuse ja vastupidavuse arvele, sest 5–6-aastased tüdrukud ja poisid on kasvult ühesuurused, tüdrukud selles vanuses poistest füüsilise arengu poolest ehk eespoolgi.
Ilmnes tõsiasi, et tüdrukute jalgrattad olid väiksemad ning väiksemate ratastega kui nendega ühevanuste ja sama suuruste poiste jalgrattad. Samuti olid mitme tüdruku jalgrattal abirattad. Nende jalgratastega ei olnud võimalik läbida rada nii kiiresti ja osavalt kui esikohtadele tulnud poiste suuremate ratastega, millega sai liikuda oluliselt kiiremini ja efektiivsemalt. Tüdrukute enamjaolt roosat värvi jalgrattad nägid poiste tumedat tooni ja tehniliselt paremate rataste kõrval välja mänguasjadena, mille puhul oli tähelepanu pööratud pigem dekoratiivsetele elementidele. Samuti võib oletada, et võistluse võitnud poistele korralikud jalgrattad ostnud vanemad julgustasid poegi rattasõitu tõsisemalt harjutama, mistõttu ka nende oskused võisid olla tüdrukute omadest veidi paremad.

Süüdi on süsteem
Varjatud faktorid annavad eelise ühele soole. On raske tuvastada, kes on tekkinud olukorrale kõige rohkem kaasa aidanud. Tegemist on kompleksse süsteemiga, kus osalevad lapsevanemad, kes lapsele ratast ostes on lähtunud ühiskonnas aktsepteeritud arusaamadest, mis on sobilik poistele, mis tüdrukutele; lapsed ise, kellel 5–6-aastasena on vanemate, kasvatajate, eakaaslaste ja meedia mõjutusel kujunenud omad eelistused; kasvatajad, kes sellele aspektile tähelepanu ei oska pöörata jne.
Selle asemel et mingit soolist ebavõrdsust või erinevust loomulikuks või bioloogiast tulenevaks sildistada, võiksime lähemalt analüüsida, kuidas selline olukord on tekkinud, ning näha selle taga sotsiaalseid mõjusid ja toimijaid.