Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) korraldab neljapäeval, 26. juunil Tallinna Ülikoolis infopäeva seoses üleriigilistele organisatsioonidele (katusorganisatsioonid ja võrgustikud) mõeldud toetusprogrammi avanemisega.

Täpsem teave taotlusvooru tingimustest ja korrast ning taotlusvormid on sihtkapitali kodulehel
www.kysk.ee  alates 18. juunist. Infopäeva sisukuse suurendamiseks on soovitav need enne läbi vaadata.

Koht: Tallinna Ülikool, Riho Pätsi auditoorium
U-213 (Tallinn, Uus-Sadama 5, II korrus).
Aeg: neljapäev, 26.juuni kell 14.00 – 16.00 (tervituskohv kell 13.45).

Osalemisest palume teavitatada e-aadressil: kysk@kysk.ee.

Agu Laius

Kodanikuühiskonna nädalakiri
24. nädal 2008

EMSLis KÄSIL

• EMSL tervitab oma kaht uut liiget, kes ilmselt tutvustamist ei vaja: SOS Lasteküla Eesti Ühing ja MTÜ
Korruptsioonivaba Eesti!

• Euroopa kolmanda sektori ajakirja www.vitaeurope.org  intervjuu EMSLi juhataja Urmo Kübaraga.

JA PAPPI ME EI SAAGI

• EAS avas taotluste vastuvõtu kohalike avalike teenuste arendamiseks.

• Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill ja Philips toetavad laste, noorte (sh puuetega inimeste) suvelaagreid.

• Programmi "Kultuur" uued tähtajad ja tulemused.

LIHTSALT VARIA

• Laagna Gümnaasiumis käivad Avatud Eesti Fondi vedamisel mõttetalgud "Värsked ideed Euroopale", kus koolinoored arutlevad koos eakaaslastega Saksamaalt Euroopa sisserände ja lõimumise teemadel ning pakuvad ideid aastaks 2020.

• Ettevõtjate ja kolmanda sektori suhtlus riigiga muutub kiiremaks – Riigikogu muutis MTÜde seadust, aastaaruanded alates 2010 maksuameti asemel registrile.

AU TÖÖLE!

• Heateo Sihtasutus ja Terve Eesti Sihtasutus otsivad oma meeskonda kliendisuhete juhti.
MIS SA PASSID

• Ideekonkurss „Lihtne elu“ – aita Siseministeeriumil avalikke teenuseid mugavamaks teha. Esita oma ideed osalusveebis.

• 12. juunil toimub Tallinnas seminar „Kuidas Eesti maailma muudab? Arenguriike mõjutavate poliitikate sidusus”.

• Reedel avas Hansapank uue annetuskeskkonna, mis võimaldab Eesti vabaühendustel oma projekte avalikkusele tutvustada ja neile lihtsal viisil annetusi teha. Vaata lähemalt.

KOOLITU PARIMATEGA

• FEST projekt kutsub poolepäevasesse intensiivsesse töötuppa „MÕJUS KAMPAANIA, EDUKAS EESTKOSTE: NIPID JA TRIKID“ 13. juunil.

• Noorsootöötajatele ja noortejuhtidele mõeldud tasuta kursus, kus lahatakse Euroopa kodanikuks olemise ja demokraatiaga seotud probleeme.

• Algas registreerimine rahvusvahelisele arengukoostöö suvekoolile „Civil society in global action for development: issues, messages and methods“ Roostal 25.-29. augustil.

KULTUUR JA ELU

• Kunst diktatuuri vastu – Valgevene kunstnike rändnäitus Riigikogu kunstisaalis 11. juunist.

• Pille Lille Muusikute Toetusfondi juuni kuukava.

• Uudised maailmast – e-CIVICUS
• Avalikes huvides tegutsev vabaühendus – astu EMSLi liikmeks!
• Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
• Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta
• Kodanikuühiskonna Sihtkapital

www.ngo.ee  | EMSL | Toompuiestee 17a, 10137 Tallinn | Uudised RSS voogesitusena

Kui soovid selle listiga liituda või lahkuda, saad teha seda siin või saada teade info@ngo.ee . Samale aadressile ootame kodanikuühiskonna üldhuvitavaid uudiseid või EMSLi liikmete teateid. e-EMSL ilmub esmaspäeviti.

Et näha uudiskirja korrektselt, peab teie e-posti lugeja näitama HTML-vormingut, olema lubatud piltide näitamine või saatja aadress lisatud turvaliste allikate nimekirja.

Nädalakirjal e-EMSL aitab levida Siseministeerium.

Kutse.
Tallinnas, 26.06.2008.

Palume Teid osalema üle- Eestilise sotsioloogilise uuringu tulemuste esitlusel. Teemaks :

„Eestivene noorte põlvkond Eestis – kes nad on ?“

Eesti Avatud Ühiskonna Instituut viis aprillis 2008 läbi üle-Eestilise rahvussuhteid käsitleva uuringu. Küsitles firma Saar Poll. Uuringu tellijaks on Tallinna Linnakantselei.

Esitlusel käsitletakse järgmiseid teemasid :

1. Eestivene noorte rahulolu eluga Eestis ja lääne maagiline tõmme
2. Eestivene ja eesti noorte positsioon ühiskonnas : materiaalne edu lummab ja ahvatleb
3. Eestivene noorte identiteet: alternatiivid eestistumisele
4. Venemaa tähendus eestivene noortele. Hinnangud Venemaa uuele presidendile Dmitri Medvedjevile

Uuringu tulemuste esitlus toimub neljapäeval, 26.juunil kell 14.30 – 16.30 Tallink Hotellis (Laikmaa 5, Tallinn) 10. korrusel Cityside ja Seaside ühendatud saalis.

Esitluse juhatab sisse Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen
Uurimuse tulemustest teevad kokkuvõtte Iris Pettai ja Ivi Proos Eesti Avatud Ühiskonna Instituudist .

Esitlusel on sünkroontõlge (eesti-vene ja vene-eesti). Pakutakse kohvi , teed ja suupisteid .

Lisainformatsioon:

Iris Pettai, Eesti Avatud Ühiskonna Instituut
Tel. 56 21 35 26
Iris.pettai@neti.ee  

Ivi Proos, Eesti Avatud Ühiskonna Instituut
Tel. 51 55 122
ivi.proos@online.ee  

Kuni juuni lõpuni on kõigil eestimaalastel võimalus osaleda unikaalse maailmarekordi püstitamisel, andes oma allkirja maailma enim digiallkirjastatud dokumendile. Esitame kogutud allkirjad muuhulgas Guinnessi maailmarekordite meeskonnale kinnitamiseks – kui läheb õnneks, saab oma nime näha ka rekordiraamatus.

Hääletada saab aadressil www.id.ee/rekord .

Kes ei ole varem ID-kaarti elektrooniliselt kasutanud, saab abi koolitusboksidest, kus abivalmid koolitajad aitavad tulevasi rekordiomanikke digitaalse allkirja andmisel ja annavad nõu ID-kaardi kasutamisega seotud küsimustes. Hääletuspunktid on suuremates Eesti linnades: https://rekord.id.ee/et/allkirjasta-haaletuspunktis/ .

Kampaania eesmärk on aidata inimestel teha esimesed sammud turvalise autentimise ja digiallkirja teel. ID-kaart garanteerib, et inimese antud allkiri on võltsimiskindel ja seaduse silmis võrdne käega antud allkirjaga.

ID-kaardi elektrooniliste kasutusvõimaluste teavituskampaania toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames. Programmi eesmärk on suurendada olemasolevate elektrooniliste lahenduste kasutamist, soodustada uute e-teenuste teket ning kindlustada turvateadlikkuse tõstmisega infoühiskonna jätkusuutlikku arengut. Programmi tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest ja selle kogumaht on 50 miljonit krooni. Programmi tegevused viiakse läbi ajavahemikus 2007–2015.

Parimat

Tiia

Eesti Naine, juuni 2008. Laste loovuslaagrite korraldaja Janika Saar (43) võrdleb iga tööpäeva ning inimese elu lapimantli meisterdamisega.

http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=10635

Varahommik. Eestimaa ärkab, hõõrub uniselt silmi ja kiirustab koolibussi või liiklusummikusse. Jaanioja mamsel Janika, laste loovuslaagrite ja muinasjutumängude korraldaja, tõuseb seitsme paiku.

Mõnusat ärkamist "Terevisiooni" saatel hakivad telefonikõned. Lasteaiaõpetajad uurivad ürituste kohta sageli nii varasel tunnil, et Janika tööpäev võib alata voodist tõusmata.

Varsti astub Janika magamistoast välja, otse tööle. Tema töö- ja elukoht on mõisaasemele ehitatud endine korrusmaja Võsu külje all Jaaniojal.

Üheksa paiku käib uks ning teine Jaanioja mamsel, töölepingu järgi administraator-perenaine Ivika Malva (44) astub sisse.

Mamslimaailma loomiseks sai Janika innustust vanasti Palmse mõisas elanud kõrgema klassi teenijarahvast, kelle ülesanne oli kantseldada lapsi ja teha koduseid toimetusi. Juba kümnendat suve korraldab ta tüdrukutele ja poistele suviseid loovuslaagreid, igal aastaajal aga ühepäevaseid muinasjutumänge ja piknikke.

Kui on oodata külalisi – ja neid käib siin tihti – tõmbavad daamid juba hommikul selga täpilised pluusid ja pikad seelikud ning pähe mamslimütsid.

Kella 11 paiku saabuvatele külalistele avaneb pentsik vaatepilt: vanaaegses univormis daam ajab õhukesel arvutikuvaril näpuga järge, aeg-ajalt tõustes ja midagi seinakalendrisse märkides.

Mai ja juuni päevad mustavad sissekannetest juba varakevadel, seepärast pole perenaine sugugi kindel, et saab kõiki soovijad vastu võtta.

Eile hilisõhtul helistas üks ema, kes soovis kahele tüdrukule laagrikohta. Õnneks jagus veel ruumi.
Ivika välgutab samal ajal kõrvaltoas usinasti kääre. Ta lõikab õhulisest tüllikuhjast parajaid juppe, et järgmise muinasjutumängu tüdrukud saaksid meisterdada endale pärjaga loorid.

Täna on udune päev ning see määrab mamslite päevaplaanis nii mõndagi. Esiteks kestab madalrõhkkonna puhul hommikune kohvijoomine ja kohalike uudiste vahetamine harilikust kauem. Ning sel puhul lükatakse edasi need tööd, mis sobivad paremini päikeselisse päeva. "Kui vihma sajab, siis koristada ega muinasjutukoobast dekoreerida ei viitsi," ütleb Janika.

Valida saab teistegi mõnusate tegevuste vahel: näiteks vuristada kokku mõni uus kostüüm või sõita hoopistükkis linna osturetkele. Laagrilapsed meisterdavad iga päev erinevaid asju ning hobitarvete poes tuleb Ivikal Janikat tihti tagasi hoida, öeldes: "Neid materjale on meil veel küllalt järel!"

Janika korraldab loovuslaagreid selleks, et lapsed õpiksid ühtaegu meisterdama, laulma ja tantsima kui ka kõige selle kaudu ise otsustama ja tegutsema. Kui poisid-tüdrukud usaldavad ennast senisest rohkem, siis võib rahule jääda.

Laagri idee tekkis siis, kui Janika otsustas kolmanda tütrega kodus olles luua oma firma. Esialgu õmbles ta rõivaid, seejärel kaltsunukke Avita aabitsate juurde.

Kord valmis Palmse kooli moeetenduseks hulk värvilisi kleite. Naisel tekkis soov näha korraga palju tüdrukuid neid rõivaid kandmas ning nii korraldaski ta esimese loovuslaagri.

Laagrid said ruttu populaarseks ning nüüd peatuvad turismibussid suviti, et soovijad saaksid pildistada tüdrukuid, kes jalutavad romantilistes kleitides läbi Võsu.

Janika käib aeg-ajalt loenguid pidamas sellestki, kuidas tuua ettevõtlusse loovust. Aastate jooksul on ta kohaliku elu edendamiseks või oma ettevõtte hüvanguks kirjutanud lugematu arvu projekte.

Kümne laagrisuve jooksul on mamslid näinud väga erinevaid lapsi. Näiteks mobiiltelefoni vahendusel emaga kokku kasvanud kümneaastaseid tüdrukuid, kes ei saa olla hetkegi helistamata. Näiteks haarab laps lõunajärjekorra lõpus seistes telefoni, et kurta: "Ema, mulle ei anta siin süüa!" või "Mul on patsikumm kadunud!"

Või lahendavad sõbratarid omavahelist tüli sel moel, et mõlemad helistavad oma emale ning nood püüavad siis kilomeetrite tagant olukorda lahendada.

Pärast selliseid kogemusi soovitatakse laagris tungivalt, et mobiilid jäetaks koju. Peagi märkavad kõik, et muresid on võimalik murda kohapeal ja omavahel.

Edasi loe artiklit ajakirja Eesti Naine paberversioonist.

——————————————————————————–

Vanadekodu kuumaksu tasumiseks on mõni vanur pidanud müüma nii maja, suvila kui auto, ent omavalitsuse toeta jääks enamik eakatest hooldekodu ukse taha.

http://www.maaleht.ee/2008/06/12/uudised/585-elu-vanadekodus-nouab-hingehinda

Kui Ellen Lillevälja, 78 aastat vana, oma pea päikese ette sätib, sulavad tema haprad pilvevalged juuksed taevast langevate kiirtega ühte. Eakas naine elab kuuendat aastat Oru vanurite kodus Harjumaal, mille keskmine kohatasu on 4500 krooni kuus. See on madalaim kogu Eestis.

81aastase Laine Miileni juuksed on sama heledad ning käed sama kortsulised nagu Ellen Lilleväljal. Aga tema elab Hageri hooldekodus, kus igakuine tasu küünib 12 000 kroonini kuus. Ja see on üks Eesti kõrgemaid.

Lillevälja pension on 3910 krooni, Miilenil ligi 5000. Kust võtavad nemad ning lisaks neile veel ligi 5000 vanadekodus elavat inimest vajaliku rahasumma, et oma elu lõpuaastad soojas ja puhtas toas veeta? Eriti kui arvestada, et ehkki keskmine pension on praegu 4560 krooni, saab osa eakatest ainult minimaalset vanaduspensioni ehk alla 3000 krooni kuus. Ning keskmine kohatasu Eesti 119 üldhooldekodus on 6734 krooni.

"Nii suurt pensioni, et see kohatasu ära kataks, pole meie maja elanikest mitte kellelgi," nendib Ida-Virumaa Iisaku hooldekodu juhataja Anneli Rannamäe. Kümnetest teistest vanadekodudest kõlab täpselt samasugune tõdemus. Vaid mõnes üksikus asutuses on põhjust teistmoodi vastata.

Raha kinnisvara müügist

Näiteks Tallinnas asuvas, kuni 17 000kroonise kohatasuga Merivälja pansionis elab paar eakat, kelle pension ja muud säästud kokku võimaldavad iga kuu vajaliku summa välja käia. Pansioni direktori Tiina Saarmaa sõnul on tegu välismaal elanud eestlastega. Kogu elu Eestimaal elanud inimestel nii palju raha pole, tõdeb Saarmaa.

Sealsamas Meriväljal on ka asukaid, kes müüsid hooldekodusse tulles oma kinnisvara – üks kolmetoalise korteri Tallinna südames, teine maja Nõmme linnaosas. Elame seni, kuni rahast kohamaksu tasumiseks jätkub, on nad Tiina Saarmaale lubanud. Ja on ka selliseid, kes üürivad oma korterit välja ning rendirahaga pansionis toa lunastavad.

Ka Hageri hooldekodus elav Astrid Strauž kuulub nende väheste hulka, kes pole pidanud kelleltki kohatasu maksmiseks abi küsima. 79aastane proua müüs oma kolmetoalise korteri, suvila, auto ja garaaži ning on pensioni appi võttes saanud juba viis aastat suurepäraste elamistingimustega hooldeasutuses veeta.

"Mu abikaasa suri ja kolmetoaline korter jäi mulle kohutavalt suureks," põhjendab Astrid Strauž müügiotsust. "Pealegi polnud ma kunagi majanduslike asjadega tegelnud ja tervis oli siis üsna vilets – nii otsustasingi, et tulen parem hooldekodusse."

Söakas naine on veendunud, et kinnisvara ja auto müügist saadud rahast piisab tema elupäevade lõpuni ning ta tunneb uhkust, et ei pea Ameerikas elavalt lapselt kohatasuks lisaraha küsima. "Hea tunne, et saan ise hakkama," lisab kogu elu matemaatikaõpetajana töötanud Strauž.

Aga lõviosal eakatest pole võimalik sellist uhkust tunda – nemad peavad oma lastelt või teistelt lähedastelt lisaraha küsima. Perekonnaseaduse järgi on täiskasvanud pojad ja tütred kohustatud oma töövõimetut, ent abi vajavat vanemat ülal pidama ning kui võimalik, siis nad seda enamasti ka teevad. Kuid esineb erandeid.

"Mõnikord pole lastel raha kuskilt võtta ja nad saavad ise vallalt toetust," nendib Tartumaal asuva Uderna hooldekodu juhataja Anne-Aime Soeson.

Ning mõnikord pole lapsed nõus oma vanemat üleval pidama. Nii räägib Iisaku hooldekodu juhataja Anneli Rannamäe vanakesest, kes elas nende katuse all lihtsalt võlgu. Hageri hooldekodu juhataja Urmas Soomere mäletab aga memme, kelle lapsed elasid välismaal ja leidsid, et Eesti riik peab nende ema eest hoolitsema. "Nad jäid umbes paarikümne tuhandega meile võlgu ja seda raha ma ei loodagi enam tagasi saada," tõdeb Urmas Soomere.

Vallad maksavad juurde

Ent vanadekodude juhatajad kinnitavad, et suurel osal nende hoolealustest polegi lapsi ega teisi lähemaid sugulasi, kes võiksid rahaga aidata. Näiteks Ida-Virumaal asuva 48kohalise Vahtra hooldemaja elanikest on lapsed ainult neljal. Siis tuleb appi kohalik omavalitsus, kes maksab puudujääva osa oma kukrust kinni. Ja enamik eakatest just tänu koduvalla või -linna toetusele hooldekodus elada saabki.

"Vald maksab inimesele juurde keskmiselt 2500-2800 krooni," arvutab Vahtra hooldemaja juhataja Helle Rebane, kelle sõnul pole omavalitsustega raha laekumise suhtes iial mingeid probleeme olnud. "Kui on vaja, siis makstakse," lisab Rebane.

Viimaste andmete järgi ehk tunamullu moodustas kohalike omavalitsuste makstav summa kogu hooldusteenuse maksumusest 43 protsenti ehk 131 miljonit krooni. 55 protsenti ehk 167 miljonit krooni pärines vanuri enda, tema pere või eestkostja rahapungast.

Aga kallimate kohatasudega hooldekodudesse kolivate vanurite eest peavad omavalitsused maksma ka kõrgemat raha ning siis võib kaup katki jääda. "Kõiki meile tulla soovijaid omavalitsused ei toeta," sõnab Merivälja pansioni direktor Tiina Saarmaa. "Neile öeldakse, et kui tahate nii kallisse kohta minna, siis vaadake ise, kuidas makstud saate."

On ka juhuseid, kui vanur saab rahalist abi mõnelt ühingult või heategevusorganisatsioonilt. Nii toetab üht Merivälja pansionis vanaduspõlve veetvat kultuuritegelast Eesti Kultuurkapital ja üht kirjanikku vähetuntud vene ühing. Kahe Hageri hooldekodu elaniku kuutasu on aidanud maksta soomepoiste ühendus ja üks spordiorganisatsioon.

Harjumaal asuva, Eesti uusima hooldekodu Villa Benita elanike rahamurede leevendamiseks on hooldekodu töötanud välja erinevaid paindlikke maksesüsteeme. Näiteks võib inimene Villa Benitasse kolides teha suurema sissemakse ning vastavalt summa suurusele on tema edasised kuutasud tavapärastest tublisti väiksemad. Kui inimene lahkub elust enne, kui sissemakstud raha kasutatud, makstakse ülejääk tema lähedastele.

Koostöös Seesam Kindlustusega on Villa Benital ka vanusest lähtuvad paketid – nende alusel maksab klient teatud summa kindlustusele, kes tagab tema eluaegse ülalpidamise hooldekodu katuse all.

Villa Benita juhatuse liikme Terje Krossi sõnul leidub selliseid inimesi küll, kes saavad paarisaja tuhande krooni suuruseid sissemakseid teha.

"Päris paljud on neid võimalusi kasutanud," tõdeb Kross.

Mis on hinnakääride – ühe hooldekodu 4000 krooni teise rohkem kui 10 000 vastu – põhjuseks? Lihtsaim vastus näib olevat omandivorm, sest erakätes olevad hooldekodud peavad end suuresti ainult kohatasudest ära majandama.

Läbipaistmatud hinnad

Ehkki kõrgeimate kuumaksudega torkavad silma tõepoolest eraomanduses vanadekodud, on nende hulgas ka selliseid, kus kuumaks jääb alla 7000 krooni. Sestap tunnistab ka sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Sirlis Sõmer-Kull, et on raske öelda, kas omandivorm hinda mõjutab.

"Pigem on probleemiks see, et hinnad ei ole alati läbipaistvad ega anna infot tegelike kulude üle," tõdeb Sõmer-Kull. "Väikestes omavalitsustes on osa kuludest varjatud, näiteks juhib hooldekodu valla sotsiaaltöötaja või raamatupidamist teeb vald ise või on vald ruumid tasuta kasutusse andnud. Eraorganisatsioonid peavad oma kulud väga selgelt hinna juures välja tooma ja seetõttu võibki tunduda, et nende hinnad on kõrgemad."

Mõni hooldekodu asub vanas mõisahoones, mille karniisid on pudenemisohus ja kulunud trepid kepiga sammujatele liiga järsud. Mõnes moodsas, spetsiaalselt hooldekoduks ehitatud hoones rõõmustavad elanikud lifti ja sauna üle, reguleeritavatest vooditest rääkimata.

Odavaima kuutasuga Oru vanurite kodu asukad elavad aga lasteaiaga samas majas, mille kitsastes koridorides ei mahu kaks ratastooli teineteisest mööda ning kus tõsisemate tervisehädadega inimesi vastu võtta pole võimalik. 5600kroonise kohamaksuga Iisaku hooldekodu tegutseb aga 1924. aastal elumajaks ehitatud ahiküttega hoones.

"Meil on väike maja ning majanduskulud väiksemad," põhjendab Iisaku hooldekodu juhataja Anneli Rannamäe suhteliselt madalat hinda. "Meie majas pole eurotingimuste järgimine võimalik, seetõttu ei saagi suuremat tasu nõuda."

Samas tõdeb kaasaegsete elamistingimuste eest kuni 12 000 krooni küsiva eraomanduses oleva Hageri hooldekodu juhataja Urmas Soomere, et tegelikult peaks nende kuutasu olema tunduvalt kõrgem.

"Tundub, et hind on suur, aga hea teenuse pakkumisel jääb sellest mõnikord karjuvalt väheks," nendib Soomere. "Meie sissetulek koosnebki ju ainult kohatasudest."
Kuutasu küünib kümnetesse tuhandetesse kroonidesse

• Eestis on 119 üldhooldekodu, kus kokku 4970 elanikku.
• Hooldekodude keskmine kohatasu on 6734 krooni.
• Kõrgeimad kuutasud:

Villa Benita (Harjumaa) – alates 13 500 kroonist
Merivälja pansion (Tallinn) – 9600–17 000 krooni
Rannapere pansionaat (Harjumaa) – 8300–12 700 krooni
Hageri hooldekodu (Raplamaa) – 9000–12 000 krooni
Lõuna-Eesti haigla hooldusosakond – 9000–11 400 krooni

• Madalaimad kuutasud:

Oru vanuritekodu (Harjumaa) – 4000–5000 krooni
Tihemetsa hooldekodu (Pärnumaa) – 4500 krooni
Samaaria Eesti Misjon (Hiiumaa) – 4600 krooni
Vändra hoolekandekeskus (Pärnumaa) – 4750

• Eesti keskmine pension on 4560 krooni
• Minimaalne vanaduspension on 2675 krooni
• Rahvapension on 1913 krooni

Abilinnapea Merike Martinsoni juhtimisel toimunud Tallinna Linnavalitsuse
invakomisjoni koosolekul arutati puuetega inimeste vajaduste uuringu
läbiviimist koostöös Tallinna Puuetega Inimeste Koja ja puuetega inimeste
organisatsioonidega.

Tallinna Linnavalitsuse arenguteenistus korraldab uuringu, selgitamaks
välja puuetega inimeste vajadused, pretensioonid ja ettepanekud, eesmärgiga
parandada puuetega inimestele suunatud hoolekandesüsteemi.
Probleemiks on puuetega inimesed, eriti lapsed, kelle kohta pole andmeid
linnaosavalitsustes ning kelleni ei ulatu info linna pakutavatest teenustest
ja toetustest. Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on seda kitsaskohta võimalik parandada
eeskätt koostöös perearstidega.

Kõne all oli ka praeguse puuetega lastele suunatud ühekordse toetuse
muutmine ning riigilt puuetega laste hoiuks eraldatud, ent realiseerimata
raha kasutamine muuks otstarbeks.
“Kui linna poolt teist aastat makstav hinnatõusu kompensatsioon puuetega
lastele jääb nende vanemate poolt suures osas välja võtmata, siis kaalume
määruse muutmist ning selle raha kasutamist näiteks tehniliste abivahendite
hankimisel,” ütles invakomisjoni juht Merike Martinson.
“Kuna aga riigieelarvest eraldatud puuetega laste lapsehoiu raha jääb
vastavate lapsehoidjate puudumise tõttu kasutamata, siis kavatseme selle ära
kasutada rehabilitatsiooniks, suvelaagriteks ja sanatooriumituusikuteks.”

Sügisel korraldab TPIK koos puuetega inimeste organisatsioonidega
abivahendeid tutvustava messi, mille raames on Sotsiaal- ja
Tervishoiuametil kavas läbi viia infopäev Tallinnas pakutavatest teenustest
puuetega inimestele.

Tallinna Linnavalitsuse invakomisjon käib koos neli korda aastas ja sinna
kuuluvad Haridus-, Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, puuetega inimeste erinevate
organisatsioonide ja linnaosavalitsuste esindajad.

Teisipäeval, 17. juunil kell 17 avatakse Eesti Rahva Muuseumis Tartu Puuetega Inimeste Koja käsitööringi 10. lapitöönäitus. Näitus jääb avatuks 29. juunini.

Juba traditsiooniliseks saanud näitusel eksponeeritakse tekke, katteid, laualinu, aga ka kotte, patju, mis on kõik valminud lapitehnikas. Tegemist on peamiselt viimastel aastatel valminud töödega.

Väljapanekut saab näha Eesti Rahva Muusemi näitusemaja töötoas. Lisainformatsiooni saab Elle Tammemäelt, e-post elle.tammemagi@emta.ee .

Triinu Siller
Eesti Rahva Muuseumi
pressiesindaja

735 0429

www.erm.ee  

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) avati Chrysler Club Estonia MTÜ eestvõttel liikumispuuetega lastele viburada, lisaks saadi mobiilsed komplektid korvpalli mängimiseks.

Chrysler Club Estonia MTÜ eestvedamisel püsitati Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse hoovi liikumispuuetega lastele viburada ning hangiti vibuspordiga tegelemiseks vajalik varustus. Lisaks viburajale kingiti tegevuskeskusele mobiilsed komplektid korvpalli mängimiseks.

Tegevuskeskuses Endla tänaval on Tallinnas tegutsevatel puuetega inimeste ühingutel võimalik läbi viia erinevaid huvi-, kultuuri-, spordi- ja koolitustegevusi. Tööpäevadel kell 10-18 on avatud avalik internetipunkt (tugiisik kohapeal), korraldatakse arvutikursusi puuetega inimestele, nii edasijõudnutele kui ka algajatele; toimuvad line-tantsu tunnid, sh ka ratastooli kasutajate grupile, Kundalini jooga tunnid, Idamaiste võitluskunstide treening liikumispuudega inimestele. Võimalik on mängida bocciat, malet ja kabet, piljardit, koroonat, lauatennist, lugeda ajalehti, kasutada sauna jne.

Keskus puhkab 7. juulist 3. augustini ja sel ajal tegevusi ei toimu.

“Sügisel kavatseme korraldada aktiviseerimiskoolitused nii eesti kui venekeelsetele puuetega inimeste gruppidele eesmärgiga paremini ette
valmistada puuetega inimesi tööturul osalemiseks, ka algavad siis kunstilisi tegevusi propageerivad loomingulise avardumise kursused,”
tutvustas TPIK-u tegevusplaane keskuse juht Tauno Asuja.

Eelmisel aastal külastas tegevuskeskust üle 20 000 inimese.

Lisainfo: Tauno Asuja,
telefon: 655 4161
http://www.tallinnakoda.ee  

Lastekas.ee näitab õpetlikku multifilmi.

Multikas räägib sellest, mis juhtub siis, kui hüpata vette tundmatus kohas.

Lastekas.ee on just suve hakul valmis saanud õpetliku multikaga. Lastele tuttavate tegelaste kaudu näidatakse, mis võib juhtuda pärast tundmatus kohas vette hüppamist.

Link multikale:
www.lastekas.ee/?go=web&t=1&id=2061