Pressiteade
2. mail 2008.a.
Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) alustab toetuste eraldamist kodanikuühendustele

KÜSK toetab esimeses taotlusvoorus projekte, mille tegevused keskenduvad maakonna, suurema või väiksema väljakujunenud piirkonna (sh ühinevate omavalitsuste alal) kodanikuühenduste omavahelise ning ühenduste ja avaliku võimu ja äriühingute esinduskogude koostöö ja kaasamise edendamisele.
Taotlusvooru maht on 2,6 miljonit krooni.

Tiit Riisalo, KÜSK nõukogu esimees: "KÜSKi käivitumine on oluline samm Eesti kodanikuühiskonna arenemisprotsessis, riigi ja ühenduste suhetes. Selle kaudu edeneb ühistegevus piirkondliku identiteedi tugevdamiseks."

Täpsem toetuse taotlemise tingimused ja kord ning taotlusvormid on aadressil: http://www.kysk.ee. Projekte oodatakse hiljemalt 5. juuniks 2008.a.

Agu Laius, KÜSK juhataja: "KÜSK jagab riigi raha ning on tähtis, et riigil oleks kindlus maksumaksja raha õige ja kontrollitud kasutamise üle. Samas teab KÜSK hästi kodanikuühenduste vajadusi."

Taotlusvooru teabeüritused toimuvad:
Tartus 9. mail kell 13.00 Tartu Maavalitsuse saalis (Riia 15).
Tallinnas 16. mail kell 15.00 Tallinna Vanalinna gümnaasiumi auditooriumis (Vene 22).

Vastavalt valitsuse tegevusprogrammile asutati 2008. aastal Kodanikuühiskonna Sihtkapital, mille eesmärgiks on kaasa aidata Eesti avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujundamisel.

Info:
Agu Laius tel: 5082997, e-kiri: Agu.Laius@kysk.ee

———-
Mr. Agu Laius Tel. + 372 50 82997
E-kiri: agu@kysk.ee ; agu@jti.ee ;
Koduleht: www.kysk.ee ; www.jti.ee  

Õpetajate Leht. 25.04.2008.
Fookusuurimuse „Inimkaubandus ja prostitutsioon – kutse- ja kesk­kooliõpilaste perspektiiv” eesmärk oli saada teada, mida arvavad 17–20-aastased kesk- ja kutsekooliõpilased inim­kau­bandusest ja kuivõrd tunnetavad nad end riskirühmana.

http://www.opleht.ee//Arhiiv/2008/25.04.08/koik.shtml

Selgus, et inimkaubandus on noortele üsna kauge ja võõras probleem. Et vestluste keskseks teemaks osutus inimkaubanduse üks alaliik – prostitutsioon –, keskendub artikkel intervjueeritute sellealaste hoiakute ja stereotüüpide analüüsimisele.

Tauniv suhtumine
Nii noormeeste kui ka neidude hoiak prostitutsiooni ja prostituutidesse oli laias laastus negatiivne. Ühiselt tunnistati, et suhtumine sõpra või tuttavasse muutuks halvemaks ning võiks tipneda isegi läbikäimise vähendamisega, kui selguks, et viimane müüb oma keha. Neidude esmareaktsiooni prostituutide suhtes iseloomustavad kõige täpsemalt sõnad „ebanormaalsed”, „haiged”, „midagi väga valet tegevad inimesed”, „laisad” ja „rahahimulised”.
Et kõik tütarlaste rühmad väljendasid spontaanset vastikust, võib oletada, et tegemist on prostituudi stereotüübi väga lihtsustatud versiooniga. Pärast teema üle järele mõtlemist hakkas vestlustest välja kooruma loogiliselt seletavaid ja prostituute mõista püüdvaid põhjendusi sellele, mis ajendab naisi seksiärisse astuma. Üldisele ja väga lihtsustatud stereotüübile lisandusid sellised motiivid, nagu lihtsa väljapääsu otsimine, mugavuste jahtimine, (majanduslikud) eluraskused, riskipiirkonnast pärinemine, koduse kasvatuse puudumine, poolik haridus, madalad ambitsioonid, seniste toetajate kadumine või halbade sõprade tekkimine. Kuigi enamik nimetatud tunnustest sisaldab negatiivseid väärtusi, mis keskmise gümnaasiumi­õpilase või kutsekooli lõpukursuse noore väärtushinnangutega ei haaku, leidub nende hulgas ka selliseid, mis viivad intervjueerituid inimkaubanduse riskigrupiga samastumisele sammukese lähemale.

Stereotüübid visad kaduma
Prostituutide profiile luues nimetati ka selliseid potentsiaalseid oma keha müümisele viivaid tegureid, millega osalejad ise olid kokku puutunud (nt Ida-Virumaa kui riskipiirkond) või mis võivad ootamatult tabada igaüht (nt sõprade-toetajate kadumine, majandusliku kriisiolukorra tekkimine). Loogilise järeldamise ja argumenteerimise tulemusena loodud sihtrühmad vastavad rohkem tegelikkusele kui esmalt silme ette kerkinud kujutluspilt „tüüpilisest” prostituudist. Neist võib kaudselt välja lugeda, et prostitutsioon ei olegi tavalisest noorest sedavõrd kaugel seisev nähtus.
Kutse- ja keskkoolinoored ei leia siiski, et just nemad kuuluvad inimkaubanduse riskirühma. Isegi siis, kui oldi põhjalikult analüüsinud võimalikke prostituudiks hakkamise tagapõhju ja välismaale tööleminekuga seotud ohte, leiti, et pigem tuleks sellest teemast rääkida nooremate, rumalamate ja naiivsematega, sest nende endi ohtusattumine on peaaegu välistatud.
See näitab, et üleüldine stereotüüp laiskadest, rahahimulistest, ebanormaalsetest jmt prostituutidest ja enese selge vastandamine neile on visa kaduma.
Stereotüübi laiendamisest ja hoiaku muutumisest sõltub, kuidas noored riske tajuvad ning milliseid otsuseid vastu võtavad. Kui vaesest regioonist pärit ja välismaale lihtsa vaevaga palju raha teenima minev nooruk end mingilgi määral ohustatuna ei näe, võib see viia ettevaatusabinõude vältimise ning valede otsuste tegemiseni.
Üks näide stereotüübist kinnihoidmisest on see, kui usutakse, et prostituudiks olemine on koristajaametiga võrdselt madala mainega, ent palju lihtsam rahateenimisvõimalus. Seega otsustatakse kahe „halva” vahel valides selle kasuks, mis arvatakse olevat füüsiliselt lihtsam ning kus saab halva mainega tööd teha teiste eest varjatult.
Ka prostituudi teenuste tarbija koh­ta levivad kindlad stereotüübid.

Seksiost üldiselt aktsepteeritud
Noormehed pidasid seksi ostjaid täiesti tavalisteks, normaalseteks ja aktsep­teeritavalt käituvateks meesteks. Nad suhtusid prostituudi juures käimisse kui levinud meelelahutusse, heaks va-
helduseks rutiinile, ega välistanud se-da ka enda tulevikku silmas pidades.
Neidude esialgne hoiak oli poiste omast märksa negatiivsem, sisaldades viidet n-ö kergema tee valimisele, ent siiski meeste käitumist õigustav („meestel ongi naistest suuremad seksuaalvajadused”, „prostituutide külastamine hoiab pereelu korras”). Pärast mõningast arutelu jõuti ka prostituudi kliendist rääkides esialgsete stereotüüpide lahtivõtmiseni ja nimetati kaheksa motiivi: püsipartneri puudumine, ekstreemsed soovid, vahelduse otsimine, kiire elutempo, meelelahutus, alkoholijoove, eakaaslaste surve ja enesekehtestamine raha abil. Need vastavad rohkem tegelikkusele ning võimaldavad näha enam seoseid praeguste koolipoiste ja tulevaste potentsiaalsete seksiostjate vahel. Väga lihtsustatud seksiostja stereotüübi hoidmine tähendaks, et noormeeste heakskiitev suhtumine prostituutide kasutamisse viiks nende klientide taastootmiseni. Seda kinnistaks neidude arvamus, et meestel ongi loomu poolest kõrgemad seksuaalvajadused kui naistel ning seega on parema võimaluse puudumisel või koduste pingete ärahoidmiseks bordellides käimine isegi õigustatud.
Prostituutide külastamine saaks hoogu juurde kahel põhjusel: esiteks lähtuvalt sellest, et stereotüübi kandja teab enda kohta käivaid stereotüüpe ning püüab käituda neile vastavalt, teiseks selle tõttu, et konkreetsele käitumisele pidevalt antav tagasiside mõjutab tegutseja hoiakut nimetatud käitumise suhtes. Kui mehed on teadlikud, et naised näevad neid suuremate seksuaalsete vajadustega ja aeg-ajalt sellist meelelahutust otsivatena, motiveerib see neid sellekohast käitumist jätkama. Teisalt „kiidavad” noormehed üksteist prostituutide juures käimise eest, mis samuti stimuleerib mainitud käitumist kordama. Siit järeldub, et noored ei näe prostitutsiooni esmajoones kui naistevastast vägivalda, vaid kui ühiskonnas teatud vajadusi rahuldavat loomulikku nähtust.

Raha meelitab
Välismaale tööleminekusse suhtusid kõik intervjueeritud positiivselt. Peamine motiveerija on ootus teenida palju raha, kusjuures venekeelsed noored väljendasid eriti selgelt, et kõrge palga nimel oleksid nad valmis tegema peaaegu igasugust tööd. Kui enamik noori arvas, et inglise keelega saab kõikjal maailmas hakkama, siis osa vene neide eristus teistest, uskudes, et kohaliku keele õppimine läheb väga kiirelt ning ainult töö eesmärgil välismaale minnes ei olegi vaja keelt osata.
Sarnaselt Pajumetsa 2002. a tehtud uurimusega pidasid fookusgruppides osalenud kõige turvalisemaks minna välismaale tööle tuttavate soovitusel. Samas ei välistata võõrasse riiki omal käel tööd otsima minekut. Töölepingu puudumist aktsepteeritaks juhul, kui töökoht asub Eestis või lähiriikides, selle on muretsenud mõni tuttav või kui palk on väga hea.
Socio uurimus kinnitas Pajumetsa järeldust, et noored on valmis välismaale töölemineku võimalusest üsna kergekäeliselt kinni haarama, tajumata enda kuulumist inimkaubanduse riskirühma. Tõsi, Ida-Virumaa noored näevad ennast oma päritolupiirkonna tõttu inimkaubitsemisest veidi rohkem ohustatuna, samas on nad teistest riskialtimad. Riskirühmaks olemist suurendab ka stereotüüpne mõtlemine „kahtlastest kuulutustest”, mis paneb valvsust kaotama vähem läbinähtavate värbamisskeemide suhtes.
Teoreetilised teadmised, kuidas end ohtu sattumise eest kaitsta, noortel küll on, kuid tõenäoliselt neid eriti ei kasutataks. Mõlemas uuringus ilmnenud töölepingu olemasolu alahindamine ja ainult inglise keelega hakkama saamise ületähtsustamine on ohu märgid, millele tuleks ennetustegevuses erilist tähelepanu pöörata.
Socio uuringukeskuse materjale

Hetkel pääseb liikumispuudega inimene Tallinna Ülikooli Uus-Sadama 5 majas kõikidele korrustele ning Narva mnt 29 maja 2. korrusele. Veebruaris tänava äärde paigaldatud kaldteid pidi on võimalik siseneda Narva mnt 25 maja 1. korrusele ning Narva mnt 29 maja 1. korrusele ja sealt edasi Ü-tiiba, kus asub kohvik „pedaal” ja üliõpilaskonna kantselei.

krista.manna@tlu.ee

Tallinna Ülikooli Ajaleht  | 18. aprill 2008 | Nr 8 (60/573)

http://www.tlu.ee/files/arts/8582/2008.0244fe3a5e73060a36c8a010dafe8c43.pdf
Tallinna Ülikooli linnakus on veel mitmeid kohti ja korruseid, kuhu liikumispuudega inimestel on omal jõul praktiliselt võimatu jõuda. Lahendusi olukorrale on projekteeritud aastaid. Täna
laualolevad Narva mnt 27/29 renoveerimisprojektid kõnelevad aga juba väga konkreetsetest
ja mõõdetavatest tegevustest. Kinnisvaraosakonna juhataja Tiit Villig rääkis, et projekt näeb ette, et keskmine, Narva mnt 27 maja ehitatakse korruse võrra kõrgemaks, mille tulemusena
tekib ühendus Narva mnt 25 ja 29 majade kõrgeimate korruste vahel. Keskmisesse, Narva mnt 27 majja on aga plaanis paigaldada 2 lifti, mis aitavad inimestel liikuda korruste vahel. Sama tasandi korrused renoveeritakse, nii et liikumispuudega inimesed saavad seal liikuda kõikjale
omal jõul. Tiit Villig lisas, et lifti ehitamine Narva mnt 27 majja on ühest küljest kõige ressursisäästlikum, teisest küljest aga ainuvõimalik tee – Narva mnt 25 maja on muinsuskaitsealune ja sinna ei ole võimalik ehitada ei lifti ega paigaldada trepironijaid. Samuti ei võimalda muinsuskaitse muuta hoone peasissepääsu uksi iseavanevateks. Narva mnt 27/29 hoonete renoveerimine avardaks oluliselt Tallinna Ülikoolis õppivate ja töötavate liikumispuudega inimeste liikumisvõimalusi ning annaks võimaluse tulevikus teistelegi
liikumispuudega inimestele tulla ülikooli õppima või tööle. Õppeosakonna andmetel
õpib praegu Tallinna Ülikoolis 14 erivajadustega inimest, neist 6 liikumispuudega ja 2 ratastoolis.

Eesti mees rühkija ennast kehtestamas. Autor: Riho Laurisaar, reporter
25. aprill 2008.
Eesti Päevaleht

Kas eesti mehes on midagi valesti? Kas eesti mees peaks oma käitumist kuidagi muutma? Mis iseloomustab eesti meest ja miks räägitakse temast ainult hädadega seoses? Möte palus ühe laua taha eesti mehe ja tema muutuva rolli üle arutlema Tartu praosti, Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhametsa ja noorte kultuurielu edendaja Ivar Põllu.

http://www.epl.ee/?lk_id=75

Eesti mehele omistatakse kõikvõimalikke vigu. Peresuhetes on ta väga traditsioonides kinni, lausa šovinistlik ja tema tervis on ka täiesti käest ära. Milline peaks mehe roll olema?

Joel Luhamets: Ma arvan, et mees on nagu ürgse kogukonna suguharuvanem, kellele seda positsiooni ei anta, vaid kellele see kujuneb kätte. Ma arvan, et see, kes on vaimsetes asjades perekonnas liider, on ka muidu peres liider. Kui peres kannab suuremat vaimsust naine, siis libiseb ka otsustamine kõigis asjades naisele. Mees võib rakendada vägivalda ja paisutada musklit, aga ta ei ole enam perekonnas kõige arvestatavam isik. Teine asi on headus ja hoolimine. Nii saadakse samuti liidriroll. Kui headust mehes ei ole ja ta muutub vaid karuseks, siis ta kaotab oma liidrirolli. Piibel ütleb: armastage oma naisi ja ärge olge karmid nende vastu. See tähendab, et mees peab perekonna ja naisega väga hellalt ringi käima, kui ta tahab olla liidri rollis.

Me elame ajal, mil paljud varasemad arusaamad enam ei kehti. Siit tuleb küsimus: kas mees peab üldse tingimata olema perekonnas liidri rollis?

Luhamets: Ei pea. Aga siis peab selleks olema kokkulepe. Muidu eeldatakse ikkagi, et mees otsustab, ja sellest võib tulla palju segadust. Kui on kokkulepe, siis võib mees jääda teisejärguliseks. Aga seni kui kõik arvestavad, et mees on liidrirollis, peab ta seal olema.

Ivar Põllu: Üldiselt ikka eeldatakse jah, et mees esindab karmimat poolt, on tõsine ja tema ülesanne on tööl käia. Kui mõni mees jalutab tööajal lastega linnas, siis arvatakse tavaliselt, et tegemist on mõne töötu või hipiga. Kuigi naisteajakirjas räägitakse, et mehed võiksid esindada rohkem pehmeid väärtusi ja näidata välja oma naiselikku poolt, siis pigem taanduvad asjad sellele, et meestele müüakse küll kosmeetikat, aga ikkagi oodatakse, et nad jääksid macho’ks edasi.

Mida tähendab teie jaoks mehisus?

PÕLLU: Ausust ja julgust võtta vastutus enda sõnade ja vaadete eest.

LUHAMETS: Tahaks vastata nii, et naised ei kuuleks, aga pole võimalik. Mina arvan, et naiste tundemaailmas ja armastuses domineerib rohkem instinktiivsus. Mehe armastus on selles mõttes õilsam. See pole rajatud looduslikele instinktidele. Selles mõttes peaks mees armastama veel rohkem kui naine. Ka selles avaldub mehelikkus. Mehe armastus peaks olema õilsam ja jõulisem. Naise armastus on nagu poegi kaitsval loomal, mehe armastus peab olema aste kõrgemal. Mees ei taju seda valu ja sidet, mis on naisel näiteks oma lapsega. Seepärast peab mees selle armastuse endas leidma. Piibel räägib Jumala armastusest ja see on isa armastus ehk teisisõnu Jumala armastus on isa armastusega sarnasem. Mu naisele ei meeldi see sugugi, kui ma nii ütlen, aga minu arvates on tõeline armastus see, kui ma tean, et võin minna kõikjale ja olla iga naisega, keda ma ihaldaks, aga ma ei tee seda. Selline valik.

Kes on kelle oma?

Kas eesti mees on šovinistlik? Kas ta murrab kõvasti tööd teha ja eeldab seetõttu, et tal on naisega võrreldes suuremad õigused teha, mida soovib, ja tulla-minna, millal tahab?

LUHAMETS: Selline halvem variant eksisteerib ikka, et hakatakse naist või peret enda omandiks pidama. Vana testamendi aegadel see nii oligi. Ja abielurikkumine oli nagu teise omandi varastamine ja seepärast oli see keelatud. Mingid jäljed on sellest ühiskonnas ka praegu.

PÕLLU: Äkki olekski parem vaadata asjale nii, et enne ei saagi midagi omada, kui sa armastusega seda enda külge ei koonda. Stamparusaama järgi peab ju inimene elama ühe teise inimesega koos, nende juurde kuuluvad lapsed ja seda nimetatakse perekonnaks. Edasiarendus sealt oleks perekonna lõhkumine, laste ripakile jätmine ja ringitõmbamine. Aga tegelikult võiks seda vaadata nii, et eeldusena kuuluvad kõik inimesed kõigile, keegi ei ole pere- ega sugulussuhete järgi kellegi omand. Kui tõeliselt armastatakse ja üksteisest hoolitakse, alles siis saadakse üksteise omaks, aga siis pole omandisuhet enam tarvis.

Kas eesti mees ongi nii erinev meestest üldse kuskil teistes riikides?

LUHAMETS: Mina arvan, et ei ole. On kultuure, kus mees räägib naisele iga tunni tagant armastusest. Kui see saab standardiks, siis sa peadki jääma seda tegema, sest muidu tundub, et on midagi lahti. Meil seda kohustust veel ei ole. Meie naine saab sellest aru ka siis, kui mees sellest ei räägi. Ei ole mingit vahet eesti mehel, kes ei räägi armastusest ühtelugu, ja mehel, kes teeb seda vahetpidamata. On vaid reeglite ja kultuuritausta erinevus.

PÕLLU: Olen sama meelt. Me võib-olla tahame olla erinevad. Kindlasti vabandame me vahel oma laiskust või hoolimatust sellega, et oleme erinevad. Teinekord on ju hea võtta tagataskust ühe tõsise maamatsi kuvand, mis päästab piinlikust olukorrast.

Kas eesti naine on alla surutud?

Kas Eestis on soolise võrdõiguslikkusega probleeme?

PÕLLU: Kui räägitakse, et riigikogus on kvoot paigast ära, siis see on ju ka ülimalt veider. See peaks ikka loomulikult muutuma. Ent kui naised väidavad, et heade kutseoskustega naised ei leia tasuvat tööd, siis seda ma ka usun. Tööandjale on nad ebakindel tööjõud, nad võivad ju rasedaks jääda. Selline suhtumine on küll totter.

LUHAMETS: Ma leian, et igasugune sookvootidega mängimine on üks paras vägistamine. Rääkisin kord ühe soomlasest kirikumehega. Neil on kirikus samuti naisi tööl. Ta ütles, et kui neil oleks tööl vaid mehed, siis vajaksid nad neljasaja inimese tööjõudu. Kui võtta tööle rohkem naisi, oleks tal vaja viissada paari töökäsi, sest naine on keskmiselt 20 protsenti rohkem aega töölt eemal kui mees. Ja nii tuleb kulutada raha koolitusele, et saada endale töötajaid, kes lõpuks ei teegi sama palju tööd. Äriliselt pole selline tegevus tasuv.

Äris on see loogika omal moel isegi arusaadav. Samal ajal pole ju õiglane vaadata naist kui puudega ühiskonnaliiget. Mingi lahendus peab olema, et naised saaksid ühiskonnas samuti võrdsele positsioonile?

LUHAMETS: Mina olen selles küsimuses üsna tagurliku mõtlemisega. Inimene ei ela ühiskonnas üksinda. Meil ei oleks võimalik elada ilma riigita ega igaüks omaette. Me peame omavahel koostööd tegema ja põhiline koostöömudel on perekond. Erandeid võib olla ja inimesed võivad elada ka üksinda. Aga see ongi inimese valik: kas sa elad perekonnamudelis või omaette? Paljudes ametites ei saa inimene minna lihtsalt mitmeks aastaks eemale, ta jääb niivõrd palju maha, et ta ei ole oma ametis enam konkurentsivõimeline. See ongi valikukoht. Kas valid pere või karjääri. Väga andekad ja võimekad saavad nende ühitamisega ka hakkama, aga kõigile see ei sobi ja sellega seotud üleinimlikud pingutused ei tasu ennast lihtsalt ära.

PÕLLU: Muuta saab vaid seda, et tööandjad ei teeks oma otsuseid vaid selle põhjal, et tegemist on naisega kui riskifaktoriga. Peavad ikka lugema inimese oskused. Võib ju asja ka nii vaadata, et võimekas naistöötaja teeb enne raseduspuhkusele minemist ära sellise töö, mida mõni keskpärasem tümakas meestöötaja teeks mitme aastaga. Küsimus pole ju sageli vaid ajas, vaid ka intensiivsuses.

Seega, rohkem naisi poliitikas, avalikus elus kaasa rääkimas ja juhtivatel kohtadel – on see teie jaoks vastuvõetav või mitte?

LUHAMETS: Ühtegi asja pole mõtet teha vägisi. Naisvaimulikega on sama asi. Naisvaimulikke võib olla. Aga ma tean, et suur osa koguduseliikmeid pole sellega harjunud. Ja naisel kulub selle töö tegemiseks ja enda tõestamiseks kohutavalt palju rohkem energiat kui mehel sama asja tegemiseks. Kui naine on selleks valmis, siis miks ka mitte. Aga me peame arvestama üldist olukorda. Ka poliitikas kipub ju nii olema, et kui nad lähevad valima, siis nad usaldavad meespoliitikut rohkem. Naine peab end seal jälle rohkem tõestama.

PÕLLU: Huvitav ongi see, et kui meie soorollides oleks midagi väga paigast ära, siis see olekski just valimistel näha. Naisi on meil ju valijaskonna seas isegi rohkem kui mehi. Aga nagu näha, annavad nad oma hääle ikka rohkem meestele. Ometi oleks seal just see koht, kus naised saaksid kõige otsesemalt tasakaalu muuta. Kui see potentsiaal oleks olemas, küllap see ka kuskil välja lööks.

Aga äkki on küsimus vaid harjumises. Kui ühele naisvaimulikule järgneb teine ja kümnes, võib-olla harjutakse sellegagi ära. Kuskilt peab ju algust tegema?

PÕLLU: Jah. Ent jõuga ja seadustega selliste asjade läbi surumine sikutab kogu protsessi lõpuks sabapidi tagasi. Pigem peaks senist süsteemi vaikselt seestpoolt õõnestama.

LUHAMETS: Ja ei maksa unustada, et on ka alasid, kus alati eelistatakse rohkem võtta tööle naisi või isegi pensionäre. Need võivad küll olla odavamad töökohad, ent kus naiste iseloomuomadustel on selge eelis meeste ees. Tean omast käest, et on valdkondi, kus ma palju parema meelega ajan asju naiste kui meestega.

Joel Luhamets, abielu sõlmides võtate te põhimõtteliselt vastu vaid seda vana vannet, kus naine lubab mehele alluda. Ka see täna-päeval ebaõiglane ei tundu?

LUHAMETS: Piibel ütleb, et mees on naise pea. Mehelt küsitakse abiellumisel: kas sa tahad selle naise omaks võtta, teda austada ja armastada? Ning naiselt küsin: kas tahad teda austada, armastada ja tema sõna kuulata? Põhimõte on selles, et abi-elus võetakse kõik asjad ühel meelel vastu. See on õnneliku elu alus. Aga elus võib olla olukordi, kus otsus tuleb teha, aga üksmeelt ei saavutata. Siis tuleb kas lahku minna või peab ühe otsus peale jääma. Ja siis peab keegi otsustama ja pea olema. Peab olema kokku lepitud, kuidas käituda siis, kui on kriis. Muidu on lubadus surmani koos olla lihtsalt üks läbi roosade prillide vaatamine.

Aga kuidas saab mees olla abielu või naise pea, kui vanasõna ütleb, et iga suure mehe taga on veel suurem naine?

LUHAMETS: Mehe otsus võib olla ka see, et naise tahtmine jääb peale. Ja enamasti see nii ongi.

PÕLLU: Tähtis pole see, et mehel on alati õigus, aga peab olema selge, kes siis lõpuks mingi otsuse teeb.

Mehe töö ja mehe trauma

Kas pole isegi üllatav, et meie ühiskonnas on jutuaineks sooline võrdõiguslikkus. Ometi elasime me 50 aastat ühiskonnas, kus soorollidel polnud mingit tähtsust ning naised olid kosmonaudid, traktoristid ja töödejuhatajad. Võiks ju arvata, et meie ühiskond suudab vaadata asju samamoodi ka edaspidi, ent miski muutus pea kohe pärast taasiseseisvumist.

PÕLLU: Vist hoitigi rusikat põues ja tegelikult kanti endas ikka 1930. aastate vabariigi aegseid suhtumisi. Lugesin kuskilt, et ajakiri Nõukogude Naine oli oma aja kohta tohutult eesrindlik, vastas lausa tänapäeva euroopalikele standarditele. Ent kui ajakirja nimi muutus Eesti Naiseks, siis hakkas see kohe endas kandma rohkem endisi sajandialguse tõekspidamisi. Ühesõnaga hakati avastama vana asja uue kampaaniaga.

LUHAMETS: Üks asi, mille me siin oleme unustanud, on see, et ühiskonnas on tohutult alahinnatud ema ja lapsekasvatamise rolli, mis on tegelikult maailma tähtsaim amet. See on seotud elust kõrvale jäämisega ja teistest maha jäämisega. Ent kui üks naine suudab kasvatada mõne presidendi või ministri, siis on see ju meeletu ülesanne. Vanasti tähistati tsaari ema sünnipäevi. Äkki peaks nüüdki hakkama tähistama lugupeetud naiste sünnipäevi, et emade olulisust rõhutada.

Kuidas meie juttu nüüd kokku võtta? Et ega see eesti mees ei erinegi nii väga oma liigikaaslastest mujal maailmas ja soorollidegagi on meil kõik enam-vähem korras?

LUHAMETS: Jah. Ja lisaks veel, et kui eesti naine satub kuskile Egiptusesse, kus mehed sosistavad vahetpidamata mesimagusalt ilusaid sõnu, siis see võibki esialgu mõjuda eksootilisena. Aga kodus ja oma süsteemis on alati kõige parem elada.

Aga kui süsteem on muutumas?

PÕLLU: Ehk seepärast ongi hea ilmas vahel pisut ringi rännata. Kas või vaadata, kuidas on asjad näiteks väga liberaalsetes Skandinaaviamaades. Kas naiste seal kätte võideldud õigus olla koledad ja meestele vajadusel virutada on ikka seda väärt, et selle poole püüelda. Seda on öelnud üks minu soome naistuttav. Ja võrdluseks võiks käia ka islamimaades ja vaadata, mida tähendab tegelikult see, kui naine on mehe oma. Eks siis tuleb ise otsustada, kuidas asjad peavad olema. Ei tasu kõike sarnaseks muuta.

Nii et kõigi asjade järjest suurenev võrdsus, eriti kui see tuleb sundusega, viib lõpuks ka paraja nivelleerimiseni?

PÕLLU: Asja võib vaadata ka ökoloogiliselt. Ei saa ju nõuda, et Eestis oleks korraga parasvööde, troopika ja arktiline kliima. Ei saa muuta kogu maailma ökosüsteemi, nii et igal pool oleks Kanaari saarte kliima. Asjad ongi maailma eri paigus erinevad.

LUHAMETS: Veel 20 aastat tagasi lugesin ma kirikus mehed ära, panin arvule nulli otsa ja sain kirikus olevate inimeste arvu kokku.

Nüüd on juba iga neljas kirikus käija mees. See näitab, et vaimsus hakkab eesti meeste seas kasvama. Nad ei tegele enam vaid autode, töö ja lorijuttudega. Vene ajal oli mehel pere kaitsmise, vastutuse ja hoolitsuse roll väiksem. See aga pani mehed selles ühiskonnas rohkem kannatama ja nad ei saanud oma mehelikke funktsioone korralikult täita. See võis jätta ka paraja trauma. Ma arvan, et mehed kannatasid ja mandusid selles ühiskonnas rohkem ja nüüd on käes paranemise aeg. See võtab aega. 

Räpinas, 26. aprillil 2008. aastal.

On Eesti Vabariigi juubeliaasta. Suur õnn, et meil on oma riik, mida tuleb meil hoida ühiselt ja igaühel eraldi ning kasvatada turvaliseks ühiskonnaks. Vabariigi juubeliaasta tunnuslauseks ju ongi ,,ÜHISELT EHITATUD RIIK“

Eesti Vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves ütles uusaastakõnes: ,, Me oleme õnnelik rahvas. Me saame oma riigis, oma kultuuris ja iseendas täna jälle kindlamad olla kui kunagi varem. Kindel ja õigusel püsiv riik vaatab oma kodanikele otsa.“

Kui me vaatame täna julgelt enda sisse ja avatud silmadega enda ümber siin Kagu-Eestis, siis see riik, millest president uusaastakõnes rääkis, on meie jaoks paraku teine. Igapäevaelu, mida Eestimaa äärealadel kogeme tähendab auklikke ja tolmuseid teid, suletud koole, rahvamaju, raamatukogusid, poode, apteeke ja postkontoreid, tühje kodusid, ärajäänud bussiliine, raskustes kohalikke ettevõtjaid, tööotsinguil noori siirdumas linna, hirmu arstiabi kaugenemise ja riigimetsa hämara tuleviku ees.

Kuidas aga elada ja tegutseda edasi, et tekiks kindlusetunne Eestist kui tervikust? Et kõik, kes me siin elame, võiksime tajuda, et meist hoolitakse. Igal ajal ja igal pool.

Meil on teile palve. Ärge vaadake meist mööda.
Püüame koos teha nii, et iga memm metsa tagant ootaks bussi teades, et see tuleb; et koolilapsed saaks kodu lähedal õppida; et riik oskaks ja suudaks toetada neid, kes ettevõtluses püüdlevad tegudele; et inimesed, kes Kagu-Eestis elavad, ei peaks kogema elamisväärset elu vaid võitlusena ellujäämise nimel.

Kutsume teid üles mõtlema meie olukorrale, mõistma meid ning tegutsema Eestimaa äärealade huvide kaitsel. Meil on teid vaja. Nii nagu Eesti riigile on vaja meid – igat oma riigi kodanikku.

Soovime, et Vabariigi Valitsus esitaks Riigikogule koheselt menetlemiseks Regionaalse arengu seaduse eelnõu ning seisaks igati selle kiire vastuvõtmise ja jõustumise eest.

Kagu-Eesti Naiskogu juhatuse liikmed:
Anne Meier
Viktoria Laanelind
Virge Mastik
Riina Mikko
Inara Luigas

Esmaspäev, 28. aprill 2008. Oma Saar.
Kuressaare gümnaasiumi kaplan ja aastaid Saare maakonnas Saarte praostkonna vikaardiakonina teeninud Katrin Keso-Vares esitas 2008. aasta alguses otse peapiiskopile Andres Põdrale õpetajaametisse pühitsemise soovi, sest Saar-te praost Veiko Vihuri oli keeldunud esitamast vikaarõpetaja ametikohta, tuues põhjenduseks nii selle, et Saarte praostkonnas pole vaja vikaari, kui ka kandideerija soo.

“See on kõigi naisvaimulike ametiau solvamine. See, et Veiko Vihuri ei taha naisi ordineerimisele lubada,” oli Katrin Keso-Vares praosti käitumisest nördinud. “Eelmisel kevadel ordineeriti terve hulk diakoneid, ja ma küsisin praostilt, et kas ka mind ei võiks saata. Siis läks ta natuke närvi, et on nii kiire-nii kiire, et praegu ei saa. Hiljem rääkisime sellest ja lõpuks tuli siiski välja, et ta ei poolda naiste ordinatsiooni.” Eesti evangeelsel luterlikul kirikul ei ole muide seisukohta, et naisi ei ordineerita.

Praost Veiko Vihuri ei soovinud kommenteerida omaöeldud lauset, mis on kirjas Keso-Varese EELK vikaarvaimuliku 2007. aasta tegevusaruandes: “Ma ei poolda naiste ordinatsiooni, kuna see käib mu südametunnistuse vastu.” Töövestluste arutamist ajakirjanikuga peab ta ebaeetiliseks: “Ma ei hakka tööalaseid asju ajakirjandusse tooma, sest siis käituksin ma praostina ebaeetiliselt.”

Keso-Varese sõnul olevat praost ka väitnud, et Saaremaa ei vajagi vikaari. “Ega ma seda isikliku kasu pärast taha. See on oluline ja vajalik minu töös, kus tuleb armulauda seada ja sakramente jagada. Möödunud aastal oli mul aasta kohta ligi 70 jumalateenistust. On imelik ja kummaline kuulda praostilt, et vikaarõpetajat ei ole vaja,” oli Keso-Vares imestunud.

Vikaardiakonil ei ole luba jagada armulauda, kummatigi on Keso-Vares seda siiski teinud. Loa taotleb tema otsene ülemus vastavalt vajadusele tavaliselt pikemaks perioodiks, kolmest kuust kuni ühe aastani, et ta saaks sakramenti läbi viia.

Samas kinnitas Saarte praost, et kui Katrin Keso-Vares kandideeriks kuskile kogudusse, siis tuleks tema õpetajaks ordineerimine päevakorda. “Hooldatavas koguduses saab hooldajaõpetaja igal ajahetkel taotleda koguduse õpetaja ametikoha täitmise (ehk kõnekeeles vakantsi) väljakuulutamist,” rääkis Vihuri sellest, et see ei ole kindlasti olnud takistus, et keegi vakantsete kohtade puudumise tõttu kandideerida ei saaks. “Samuti võib suure töökoormusega koguduse õpetaja teha ettepaneku abiõpetaja koha loomiseks oma koguduses.

Kohalik probleem

“Ei ole mõeldav, et meil ei toimuks mõnel pühapäeval armulauaga jumalateenistust,” on kirjas Saarte praostkonna abipraosti Anti Toplaani soovituskirjas peapiiskop Andres Põderile.

Saarte praostkonna Saare maakonna piirkonnas on 15 kogudust ja seitse koguduseõpetajat. “Probleem on näiteks puhkustega. Kui õpetaja tahab puhkama minna, keda ta siis ennast asendama leiab. Selles suhtes võiks olla küll 1–2 vaimulikku Saare maakonnas juures,” möönis Veiko Vihuri, et tegelikult ei kata need seitse koguduseõpetajat tervet maakonda ära.

“Katrin Keso-Varese õpetajaks ordineerimine on õige ja vajalik ning EELK Saarte praostkond vajab vikaarõpetajat, kes saaks pidada kiriklikke talitusi ja armulauaga teenistusi,” on Kihelkonna, Kärla ja Mustjala koguduste õpetaja Rene Reinsoo seisukoht. “Katrin (Keso-Vares) on aidanud kaasa teiste koguduste teenimisel ja nõnda on juba teinud vikaarõpetaja tööd ning ta on seda teinud väga hästi.”

Sarnaselt arvavad ka teised Saaremaa kirikuõpetajad, kelle koguduste juures on Keso-Vares teenimas käinud – Anti Toplaan ja Anu Konks. Tal on head soovitused nii Saaremaa Usu ja Valguse liikumise juhilt Virge Nemvaltsilt kui ka Kuressaare linnavalitsuse lastekaitse spetsialistilt Helle Kahmilt.

18. nädal 2008.

EMSLis KÄSIL.

EMSLi tänavune üldkoosolek toimub reedel, 16. mail algusega kell 16.15
meie liikme Miikaeli Ühenduse ruumes Tallinna Vanalinna gümnaasiumis (Vene tn. 22). Enne seda, kella 15-16 toimub samas Kodanikuühiskonna Sihtkapitali teabetund. Üldkoosolekule on oodatud lisaks EMSLi liikmetele ka liitumisest huvitatud organisatsioonid.

Päevakord, materjalid ja registreerimine:
http://www.ngo.ee/yldkoosolek . 

Eelmisel nädalal toimunud kodanikuühiskonna aasta tegijate üritusest näeb
pilte http://www.ngo.ee/21480 siit, samuti on ära toodud olulisemad
mõtted peetud kõnedest. Selle nädala jooksul lisandub ka Jaak Aaviksoo
ettekanne täies mahus. Kel huvi mänguteooria ja ratsionaalsuse vaheliste
seoste vastu visaku pilk peale!

RAHASTAMINE

http://www.ngo.ee/21565  Hansapank avab uudse annetuskkeskkonna, mille
vahendusel saavad Eesti mittetulundus-organisatsioonid oma projekte
avalikkusele tutvustada ja eraisikud lihtsalt heategevuseks annetusi teha.

ECAS on valmis saanud kaheköitelise põhjaliku juhendi Euroopa Liidu
rahade juurde?. Hind on mõistlik, http://www.ngo.ee/21221 uuri siit.

Programmi Kultuur tähtajad, koostöö Brasiiliaga http://www.ngo.ee/21362
ja muud.

KOOLITU PARIMATEGA

Euroopa Noored projektikirjutamise seminar homme
http://www.ngo.ee/21459 Pärnus.

Eesti Tööandjate Keskliit koostöös Tööturuameti ja Tervise Arengu
Instituudiga korraldab http://www.ngo.ee/21410  tööhõive seminaride sarja
tööandjatele, kus räägitakse, mida tähendab tööandjale riskirühmade
palkamine.

AHA Keskus kutsub põhjalikule õhtusele http://www.ngo.ee/21383

raamatupidamise algkursusele.

KOHUSTUSLIK KIRJANDUS

Euroopa Komisjoni http://www.ngo.ee/21623 uudiskiri

Eesti Euroopa Liikumise http://www.ngo.ee/21569 uudiskiri

OSALE AKTIIVSELT

Eesti Päevaleht ja Rein Sikk koostavad ülevaadet Riigikogu liikmete
tuntuse ja tegevuse kohta. Küsitlus asub http://www.eformular.com/sikuke/riigikogu.html siin.

8. mail toimub Tallinnas Õpetajate majas juhendamise ja mentorluse
konverents. http://www.ngo.ee/21567  Konverentsil esitlevad Eike Tõnismäe
ja Helle Gern oma värsket raamatut "Juhendamine ja mentorlus" ja veebruaris
läbi viidud uuringu tulemusi.

16. maini vältavad üle eesti Muinsuskaitsekuu http://www.ngo.ee/21568 üritused ning on enamasti tasuta. Mine õpi, kuidas valmistada puitaeda või löö kaasa Ülenurme mõisapargi korrastamistalgutel!

Eesti Noorteühenduste Liit kutsub üles esitama http://www.ngo.ee/21485 kandidaate ENLi Aasta Tegija ning Kõige Noorema tiitlile.

06.-08. juuni toimub Tallinnas õiglase kaubanduse teemaline rahvusvaheline
http://www.ngo.ee/21481> seminar. Registreerumise tähtaeg on 25. aprill.

9. mail toimub Linnateatri Hobuveskis http://www.ngo.ee/21430 noorsootöö konverents. Kas eesti noor saab tulevikus hakkama??, millest oodatakse osa võtma kõiki, kes noorte, hariduse, tööhõive jmt. valdkonnaga igapäevaselt kokku puutuvad.

Algas fotokonkurss "Kultuurid m i n u tänavatel", eesmärgiks anda eurooplastele võimalus esitada oma nägemus kultuuridevahelisest dialoogist. Võistlustööde esitamise tähtaeg on http://www.ngo.ee/21391 30. juuni.

Osalusveebis eelinfo tänavustest avalikest http://www.ngo.ee/21322 konsultatsioonidest. 

Sügisel alustab rahvusvaheline http://www.ngo.ee/21423 koostööprojekt "Solidaarne kool", mille eesmärk on arengumaade probleemide ja väljakutsete tutvustamine Euroopas.

LIHTSALT VARIA

Justiitsministeerium saatis valitsusse http://www.ngo.ee/21570 eelnõu, mis vähendaks bürokraatiat mittetulundusühingute, sihtasutuste ja tulundusühistute tegevuses ning kaitseks nende ja võlausaldajate huve.

Euroopa Noored auhinnagalal kuulutati välja parimad programmi Euroopa
Noored raames aastatel 2005-2007 Eestis teostatud http://www.ngo.ee/21585 noorteprojektid.

VAT Teatris mängitakse poola kirjaniku, filmistsenaristi ja produtsendi Wojciech Tomczyk`i riikliku preemiaga pärjatud lavalugu http://www.ngo.ee/21439 "Nürnberg".

PL Muusikute toetusfondi http://www.ngo.ee/21622 mai kuukava. 

http://www.civicus.org/new/content/ecivicussubscription.htm Uudised maailmast: e-CIVICUS
http://www.ngo.ee/402 Avalikes huvides tegutsev vabaühendus, astu EMSLi liikmeks!

http://eesc.europa.eu/index_et.asp. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
http://www.oef.org.ee/et/dialoog/20080114042038/  Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aasta

http://www.ngo.ee/  www.ngo.ee | EMSL | Toompuiestee 17a, 10137 Tallinn |
http://www.ngo.ee/rss Uudised RSS voogesitusena

Kui soovid selle listiga liituda või lahkuda, saad teha seda
http://lists.ngo.ee/mailman/listinfo/ngo.ee-mto siin või saada teade info@ngo.ee. Samale aadressile ootame kodanikuühiskonna üldhuvitavaid uudiseid või EMSLi liikmete teateid. e-EMSL ilmub esmaspäeviti.

Et näha uudiskirja korrektselt, peab teie e-posti lugeja näitama
HTML-vormingut, olema lubatud piltide näitamine või saatja aadress lisatud
turvaliste allikate nimekirja.

Nädalakirjal e-EMSL aitab levida http://www.siseministeerium.ee/25325 Siseministeerium.

Viimaste aastate jooksul on aina rohkem teaduvstatud meeste ja naiste ebavõrdsust tänapäevases Eestis. Enamasti, aga, räägitakse ebavõrdsusest palga, naiste madala poliitlise aktiivsuse või perekondlike rollide jaotuse tasandil. Seni on varjatud palju tõsisemat ja valusamat, kuid selligipoolest väga laialt levinud probleemi – NAISTEVASTANE VÄGIVALD. Iga aasta saab Eestis vägivalla tõttu vigastatud 41,000 naist ning nendest 7000 saab raskeid ja eluohtlike vigastusi. Vägivalla all kannatavaid naisi leidub ligi kõikide majanduslike kihtide, rahvuste ja erinevate piirkondade seas. Veelgi kurvem, enamus naistest varjavad oma vägivalla kogemust ning seetõttu ei leia abi ei oma lähedastelt ega ühiskonnalt.

Kutse rahvusvahelisele sümpoosiumile: "Naistevastane vägivald – Eesti maailma kontekstis."

Esmaspäev 28. aprill, Tallinna Ülikool, Uus-Sadama 5, U-125. Üritus algab 18.00 ning kestab kuni 20.00.
Teisipäev 29. aprill, Tallinna Ülikool, Uus-Sadama 5, U-225. Toimumise ajad: 10.00-11.45 ja 13:00-15.30.

Üritus on tasuta. Ettekanded toimuvad eesti ja inglise keeles. Oodatud on kõik!

Viimaste aastate jooksul on aina rohkem teaduvstatud meeste ja naiste ebavõrdsust tänapäevases Eestis. Enamasti, aga, räägitakse ebavõrdsusest palga, naiste madala poliitlise aktiivsuse või perekondlike rollide jaotuse tasandil. Seni on varjatud palju tõsisemat ja valusamat, kuid selligipoolest väga laialt levinud probleemi – NAISTEVASTANE VÄGIVALD. Iga aasta saab Eestis vägivalla tõttu vigastatud 41,000 naist ning nendest 7000 saab raskeid ja eluohtlike vigastusi. Vägivalla all kannatavaid naisi leidub ligi kõikide majanduslike kihtide, rahvuste ja erinevate piirkondade seas. Veelgi kurvem, enamus naistest varjavad oma vägivalla kogemust ning seetõttu ei leia abi ei oma lähedastelt ega ühiskonnalt.

Naistevastase vägivalla uurimusi on Eestis seni toimunud vähe, kuid just selle pärast on need vähesed uurimused olulise tähtsusega. Nüüd on võimalus tutvuda Eestis toimunud uurimustega kui ka harida end naistevastase vägivalla teemaga maailma laiemas kontekstis. Ootame Teid kuulama mitmeid omaala spetsialiste Eestist ja professor Kersti Yllot Wheaton College’ist, USA’st. Üritus on ka hea aeg esitada küsimusi ja algatada avalikku arutelu naistevastase vägivalla teemast. EI TULE PAREMAT HETKE PROBLEEMI TEADVUSTAMISEKS KUI SEE ON PRAEGU. Seega loodame, et võtate osa sellest ainulaadsest üritusest.

Esmaspäeval esinevad:

18.00-20.00
Ülle-Merike Papp, Sotsiaal Ministeerium. "Adressing Violence against Women in Estonia: How We Got Here"
Kersti Yllo, Wheaton College, USA: "Violence against Women as a Human Rights Issue"
Teisipäeval esinevad:

10.00-11.45
Anu Laas, Unit of Gender Studies, Tartu Ülikool "The Effects of Gender Violence: Report on the Four Country Study"
Ilvi Joe-Cannon, ENUT. "Traffic in Women for Sexual Exploitation"
Maarja Saar, Tallinna Ülikool. "Religion, Secularism and Violence Against Women"
13.00-14.15
Helen Sööl, Sotsiaal Ministeerium. "Social Policy and Violence Against Women: Where We Are and Where We Are Going"
Merike Viilup, Eesti Ajakirjanike Liit. "Vägivald – Kas üksnes kollase ajakirjanduse teema?"
14.30-15.30
Eha Reitelmann, Eesti Naiste Varjupaikade Liit. "Naised Aitavad Naisi."
Sirje Otstavel, Tartu Naiste Varjupaik. "Eesti uus abitelefon."

19. aprill 2008. Eesti Päevaleht.
Pimeda neiu energia inspireeris Lionsi klubi andma talle puudega noore stipendiumi.

http://www.epl.ee/artikkel/426202

“Aga ma näen valgust. See on nii meeletu vahe, kui päike hakkab kevadel paistma,” räägib Lionsi klubilt puudega noore teo eest stipendiumi saav Kristiina Peetsalu vahest tema ja nende vahel, kes elavad täielikus pimeduses. Peetsalu näeb näiteks valgusjuga, mis aknast sisse paistab.

“Laks käis 6. novembril 2005. aastal, kui ma pimedaks jäin. Minu jaoks oli see obadus, et ma ei näinud enam lugeda ega kirjutada,” meenutab ta. Parasjagu olid käsil eesti keele kui võõrkeele õpingud Tartu ülikoolis. Ülikool sai mullu edukalt lõpetatud.

Masseerija ja õpetaja

Nüüd töötab Peetsalu masseerija ning venelaste eesti keele õpetajana. Ja käib mööda maailma psühholoogiat õppimas. Ja juhib Põhja-Eesti pimedate ühingu tegemisi. Ja kirjutab projekte pimedatele inimestele, näiteks projekti, mis viis grupi pimedaid tüdrukuid tantsima ja reisima.

“See tema hirmus energia paelus meid kõige rohkem,” selgitas Lionsi klubi esindaja Matti Klaar, miks just Peetsalu valiti sel aastal 12 000 puudega noore seast stipendiaadiks.

Kuueaastaselt haigestus Peetsalu suhkurtõppe, 25-aastaselt jäi vaegnägijaks ja paar aastat hiljem pimedaks. Eelmise aasta novembris panid arstid ta neerusiirdamise järjekorda. “Praegu peaksin koomas olema. Ma korraldan siin imesid vaikselt,” ütleb ta.

“Massaaži tegemine annab mulle palju tagasi. Tunnen, et teen midagi oma kätega ja inimesel on parem. Sama on keele õpetamisega.” Psühholoogiaõpingud (millele Peetsalu kavatseb võidetud stipendiumi kulutada) ja õpingud üldisemalt on need, “mis ei lase hapuks minna”.

“Arvan, et kui kusagil on veel keegi, kes pole end üles leidnud, kes mõtleb: mis nüüd mina – ma tahan, et nad teaksid, et nad saavad end välja tirida. Et nad kirjutaksid projekte ja võtaksid asju ette ega jääks koju kopitama,” soovib ta.

Peetsalu jutt kisub alalõpmata enda juurest ära, seekord sõbranna Maarja juurde. “Eelmine aasta ma ei kandideerinud sellele stipendiumile, sest ma arvasin, et tema peaks selle võitma. See tema isiklik kasv, kuidas ta sirgus, see oli minu jaoks hämmastav,” kirjeldab ta. Kõlab nii, et Peetsalu enda sirgumine ei ole olnud mitte midagi vähemat kui hämmastav.

18. aprill 2008. Eesti Päevaleht.
Toimetaja: Madis Taras.
Eesti Naisliidu esinaise Siiri Oviiri sõnul peaks hasartmängumaksust toetama eelkõige selliseid projekte, mis aitaksid kaasa riigi perepoliitiliste eesmärkide saavutamisele. Infoportaalina mõeldud veebileht abort.ee sisaldab ohtralt abordivastast propagandat.

http://www.epl.ee/artikkel/426156

Siiri Oviiri sõnul oleks hasartmängunõukogu ja rahvastikuminister pidanud portaalile abort.ee raha eraldades põhjalikumalt süüvima projekti olemusse.

Samas peab Naisliidu esinaine avalikku arvamusevahetust portaali suunatuse ja sisu kohta teretulnuks, sest see aitab selgemini mõtestada riigi ülesandeid perepoliitikat soodustavate meetmete rahastamisel.

"Kuid selle asemel, et kulutada maksumaksja raha teatud religioossete või poliitiliste veendumuste propageerimiseks, tuleks suunata see raha noorte seksuaalhariduse üldiseks edendamiseks, sh abordi kahjulike mõjude selgitamiseks," soovitab Oviir.

Oviiri sõnul ei saa tänapäevases maailmas hakkama käskude ja keeldudega, vaid noortele tuleb selgitada erinevaid alternatiive ning avada nende tagamaad.

"Seda ei tule aga teha õudusi esile manades,” nendib Oviir. „Aga just selline on portaali põhimõte – esitatavad pildid erinevas vanuses loodetest on selle ilmseks tõestuseks. Ka on tekst üldjuhul raskepärane, mistõttu jääb küsimus, kellele on selline portaal suunatud."

Naisliidu esinaine tuletab meelde, et Eesti perepoliitika üheks põhimõtteks on iga inimese õigus ise otsustada, kas ja millal luua perekond ja saada lapsi.

Abordivastane veebilehekülg on laenanud oma tekstid katoliiklikult organisatsioonilt.

Eesti naisteühendused on tauninud riigi rahastatud abordivastast portaali abort.ee, mis mõistab hukka ka rasestumisvastaste vahendite kasutamise.

Lastevanemate liit ja usuorganisatsioonid samal ajal toetavad portaali.

Protaali loonud MTÜ Miikaeli Ühenduse osakonna Elukultuuri instituudi juht Maria Joanna Madise on varasemalt kinnitanud, et nemad ei ole seotud ühegi usuorganisatsiooniga.

Ent oma hasartmängumaksu nõukogule esitatud rahataotluses selgitavad nad, et portaali tekstimaterjal kogutakse koostöös Human Life Internationaliga. Tegemist rahvusvahelise katoliikliku organisatsiooniga, mis ühendab abordivastaseid aktiviste.

Teiseks partneriks, kellelt hangiti pildimaterjali, on samuti rahvusvaheline radikaalne abordivastaste organisatsioon The Center for Bio-Ethical Reform.

Veel samal teemal:

(Üleeile) Naisteühendused abort.ee vastu, lapsevanemad poolt

(16.04.2008) Naisteühenduste ümarlaud taunib abordivastast portaali 
(16.04.2008) Lastevanemate Liit kiidab abordivastase portaali heaks 
(12.04.2008) Ministeeriumi rahastamisel tehti abordivastane portaal 
(11.04.2008) Ministeeriumi rahadega loodud abordivastane portaal ei vasta nõuetele