Skip to main content

[ELIL] Sakala: Ratastoolis Villu Urban mõõtis kaldteid

TUBLI, VILLU! JÕUDU SULLE TÖÖ EDUKAKS LÕPETAMISEKS!
ELILi projektitiim: Auli, Jüri, Arko, Tõnu, Mati
Ratastoolis Villu Urban mõõtis kaldteid
04.09.2007
Gert Kiiler, toimetaja

Alates maikuust on kohaliku ratastooliklubi liige Villu Urban kaardistanud liikumispuudega inimeste võimalusi pääseda Viljandis avalikesse hoonetesse.
Kuigi töö pole veel lõppenud, on suur osa Urbani talletatud infost kättesaadav veebilehel http://liikumisvabadus.invainfo.ee .

Villu Urban, selgitage palun lähemalt, mida see objektide kaardistamine tähendab. Milliseid objekte te uurite ja missugust infot talletate?

Vaadeldavate objektide alla kuuluvad kõikvõimalikud ühiskondlikud hooned: kaubandusettevõtted, meditsiiniasutused, majutus- ja toitlustuskohad ning kultuuri-, turismi- ja transpordiobjektid.

Panen eraldi kirja kõik sissepääsud ning mõõdan ära kaldteede pikkuse ja kaldeprotsendi. Vaatan, kas on olemas käsipuud. Mõõdan ära äärekivi kõrguse, et oleks teada, kas autost pääseb kohe kaldtee juurde või peab ringi minema. Samuti tähendan üles astmed. Kui on üks aste, panen kirja selle kõrguse, kui neid on rohkem, siis astmete arvu.

Mõõdan ära uksepaku kõrguse. Kui uks on liiga kitsas, panen kirja ukse laiuse, samuti ukse ja selle avanemise tüübi. Lisamärkustena lähevad muu hulgas kirja invaparkimiskohad ja nende kaugus uksest ning lifti olemasolu ja selle sort.

Teen oma kaardistamistööd tänav tänava haaval.

Kui suur osa objektidest on juba üle vaadatud?

Augusti lõpuks oli mul kaardistatud ligikaudu 75 protsenti objektidest. Kõiki neid pole paraku internetileheküljel üleval, sest seda haldab Eesti liikumispuudega inimeste liit ning tal on veel teiste linnadega tegemist. Praegu leiab veebist infot 141 objekti kohta. Töö peaks valmis saama septembris.

Niisugune teave pole mõeldud ainult kitsale invaseltskonnale. Ka näiteks lapsevankriga liikujail on ju hea teada, kuhu pääseb ligi ja kuhu mitte. Mida laiemalt seda lehekülge teatakse, seda parem.

Info on võrguküljel eesti, inglise ja soome keeles ning oleks väga hea, kui selle juurde suunava lingi saaks panna turismiinfokeskuse avaleheküljele, et ka turistid selle vajaduse korral üles leiaksid.

Kas kaardistamine on kulgenud sellises tempos, nagu eeldasite, või on olnud tõrkeid?

Ma ei osanud ette näha seda, et neid objekte on nii palju. Arvasin, et neid on saja ringis, kuid praegu paistab kokku tulevat paarsada.

Kui probleemidest rääkida, siis kõige rohkem on neid olnud mõne väikse kaupluse müüjatega, kes lähevad ähmi täis, kui ma ukse taha ilmun. Nad ei tea, kuidas käituda, ning ütlevad, et neil on ainult rendipind ja nemad ei saa midagi teha. Olen neid siis rahustanud, et ega ma ju nõuagi kohe midagi, esialgu vaid uurin olukorda.

Näitena võin tuua ka selle, kuidas Lossi tänava lõigul Posti tänavast Tartu tänavani polnud mul kordagi vaja appi võtta digitaalset vesiloodi, millega kaldtee kaldenurka mõõta — polnud lihtsalt, mida mõõta.

Kindlasti on vanalinnas paiku, kus tänava kitsuse tõttu polegi võimalik kaldteed teha. Samas on tõenäoliselt kohti, kus on kaldtee tehtud, kuid niimoodi, et seda ei saa kasutada.

On tõesti ukseavasid, mis on nii kõrged, et normaalse kallakuga kaldtee ei mahu kuidagi ära ja ka tagauksest ei saa sissepääsu teha. Mingil määral seavad piiranguid muinsuskaitse reeglid. Sellisel juhul tuleb lahendus leida läbirääkimiste teel.

Uurisin Viljandi muuseumi, kus on väga kõrged trepid ja kuhu praegu ratastooliga ligi ei saa. Seal on ainus võimalus hoovi poole lift panna ning selleks on vaja koostöös muinsuskaitsjatega lahendus leida. Muuseum on sedavõrd oluline objekt, et sinna peaksid kõik soovijad pääsema.

Tervisekeskuse kaldtee on pärast remonti viimaks selline, mida saab kasutada. Linnavalitsuse Laidoneri platsi hoone kaldtee on liiga järsk ja ebaõnnestunud, nüüd hakatakse sedagi ümber tegema.

Kaldtee nurk peab olema maksimaalselt kuus protsenti, et enam-vähem kõik ratastooliga liikujad sealt omal jõul üles saaksid.

Nimetage veel objekte, millele peaks kindlasti kõigil ligipääs olema, ent kus seda veel ei ole.

Loomulikult koolid ja riigiasutused, linnavalitsus ja maavalitsus. Maavalitsusel on küll kaldtee, kuid majja sisse saada on sellegipoolest raske: uks on kinni, kellasüsteem ei tööta ja varastatud käsipuud pole jõutud taastada. Käsipuud on puudu paljudes kohtades, sealhulgas Ühispanga kaldtee ja Mulgi Marketi trepi juures.

Suurematesse marketitesse liikumispuudega inimene üldiselt pääseb ning seetõttu pole igale südalinna väikeärile kaldteed vaja. Riigiasutustel ei ole aga alternatiivi.

Kuidas teile Viljandi praegune olukord tundub? Kas liikumispuudega inimestel on linnas liiklemine aastatega kergemaks läinud?

Muidugi on see paremaks läinud ja töö käib edasi. Lihtsalt ise peab kogu aeg torkima, et midagi tehtaks ja parandataks.

Linnal oleks vaja võtta ametisse inimene, kes projektid üle vaataks. Too ei peaks jälgima üksnes seda, kas abivahendid ja ligipääsud on olemas ning kui palju need maksavad. Ta peaks detailidesse süvenema, vaatama, et tehtavad kaldteed, käsipuud ja muu selline ka toimib. Tallinnas asub lähiajal niisugune inimene ametisse ja projektidel hakkab olema tema allkiri.

Millised on Viljandi liikumispuudega inimeste suuremad probleemid? Kas kaldteede puudumine, kõrged äärekivid, trepid?

On mõningad kohad, kust nad äärekivide tõttu läbi ei saa. Kesklinnas on poode, kuhu nad praegu sisse ei pääse. Mõnes uues mitmekorruselises kesklinna majas pole lifti, mis on tõeline möödapanek. Lift on küll raamatukogus, Lossi tänava ärimajas, Mulgi Marketis, Centrumis, Anttilas ja Mainori keskuses, kuid seda pole majas, kus asub «Sakala» toimetus. See on uskumatu, et uuel ühiskondlikul hoonel puudub ligipääs kõigile korrustele!

Paljud mõtlevad, et olen tähenärija ja nõuan võimatut. Nad võiksid aga tutvuda meie põhiseadusega ja mõelda enne avaliku asutuse rajamist läbi, kuidas puudega inimesed sinna pääsevad.

Kas mõni majaomanik on pärast teiega kohtumist asunud kohe mõnda viga parandama?

Üldiselt on enamik inimesi, kellega ma seda tööd tehes kokku olen puutunud, väga arusaajad olnud. Näiteks waldorfkoolist sain just tagasisidet. Neil oli hea meel, et nad teavad nüüd, mida olukorra parandamiseks ette võtta ja kelle poole pöörduda.

Kui Leola tänavale tehti jalgratta- ja kõnniteed, öeldi mulle linnavalitsusest, et kõrged, ligikaudu kolmesentimeetrised äärekivid peavad olema selleks, et vaegnägijad saaksid aru, kus lõpeb kõnnitee ja algab sõidutee. Et siledat üleminekut ei tohigi teha. Niisugused äärekivid takistavad ju peale ratturite ja lapsevankriga liikujate ka ratastooliinimesi.

See on küll vale jutt. Kõrgeid äärekive ei tohi üldse olla. Ülekäigud peavad olema sujuvad. Pime tunneb need ära teematerjali järgi, kui ta kepiga teed puudutab. Äärekivid, üleminekukohad ning treppide esimese ja viimase astme servad tuleb teha siledaks ning värvida kollaseks. Käisin hiljuti Kopenhaagenis võistlemas. Seal olid kõik üleminekud siledaks tehtud.

Praegu on kõrgete äärekivide pärast ratastooliga sama hästi kui võimatu Kantreküla poolt linna tulla. Just Valuoja kooli juures on säärane takistus. Lossimägedes on ratastooliga inimestel samuti keeruline liikuda — sealsetele sildadele pandud rennid ei sobi laiuselt ratastoolidele ega lapsevankritele.

Äärekividega on probleeme ka viimastel aastatel valminud teelõikudel, nagu Linna Auto ees Tallinna tänaval ning Liivi ja Jakobsoni tänava ristmikul.

Üle-eestiline projekt

Liikumispuuetega inimeste liit koostas hasartmängumaksu nõukogu rahaga projekti, et luua veebiportaal, milles on kaardistatud riiklike ja ühiskondlike objektide ligipääsetavus liikumispuudega inimestele. Töö tulemusena valmis veebilehekülg http://liikumisvabadus.invainfo.ee , mis võimaldab koguda, töödelda ja analüüsida mitmesuguste objektide ligipääsetavust kõikjal Eestis.

Liikumisvõimalusi pole veebi tarbeks varem Eestis kirja pandud. Projekti sihtgrupp on peale liikumispuudega inimeste nende hooldajad, abistajad, tugiisikud, riiklikud ja ühiskondlikud organisatsioonid, turismifirmad ja eraettevõtted.

Tegemist on Eesti liikumispuudega inimeste liidust alguse saanud ideega, mida toetab Viljandi linnavalitsus. («Sakala»)

Abielumehed teevad vähem koduseid töid kui elukaaslased

SLÕL Online
www.sloleht.ee

Scanpix Rahvusvaheline uurimus tõendab, et abielumehed teevad koduseid töid vähem kui vabades paarisuhetes olevad mehed.

http://www.sloleht.ee/index.aspx?v=stella&id=244042

 

Uurimuses, milles osales 17 637 inimest 28 maalt, võrreldi nädalas kodustele töödele kulunud aega.

Sõltumata perekonnaseisust kulutasid naised nädalas kodus talitamiseks 20, mehed seevastu ainult kaheksa tundi. Samas proportsioonis kulutasid aega kodustele töödele ka need paarid, kes arvasid, et meestel ja naistel on võrdsed õigused, kirjutab Livescience.com.

Uurimusest selgus ka seaduspära, et mida suurem on mehe sissetulek, seda vähem ta kodustes töödes osaleb.

Samuti teevad rohkem koduseid töid abielunaised kui sõbranna staatuses naised. Faktid tõendavad, et abielus olles peetakse koduhoidjaks traditsiooniliselt naist.

Uurimus kinnitab seda, et vaatamata üha suuremale vabadusele paarisuhetes on mehe ja naise sotsiaalsed rollid jäänud siiski väga püsivateks.

Kuidas armastada korraga kahte last ?

04. september 2007

Esimese lapsega on kõik esimene: rasedusest sünnituseni, mähkmetest sammudeni. Esimesel lapsel on midagi, mida järgnevatel lastel ei ole, see esmasündinu õigus kogeda rohkem tähelepanu ja ka manitsemist.

Teine laps pole aga kuidagimoodi esimese lapse kordus. Teine laps sünnib küll läbi tuttavliku korduse (ikka samas järjekorras: rasedus, sünnitus, mähkmed ja sammud), kuid ta ise on ainukordne ja uus.

Kohe pärast teist sünnitust olin segaduses. Minu kõrval hingas ja kägises väike pamp, meie tütreke. Istusin voodiserval, vaatasin teda ja… süda nukrutses taga vanemat last, kallist pojakest. Nii kestis see paar haigla-
päeva.

On need emad siis kuidagi reeturid, kui ühele lapsele sünnib kiiresti järele teine? Või lausa hoolimatud, kui mõtlevad suuremast, kolme-nelja lapsega perest? Emasid on ju ainult üks, mõtlesin neil päevil uut ilmakodanikku võõrastades.

http://www.epl.ee/bosa/398556

 

Tundus, nagu seisaksin käed viimse pingutuseni laiali, üks käsi sirutumas esiklapse poole, teine hoidmas äsjasündinut. Kärisemise tunne sisimas. Rahunemine tuli siis, kui beebiga koju jõudsime ning suurema põnniga spontaanseid mängu- ja mü-ramishetki ja rahulikku koosolemise aega tekkis.

Armastus ei jagune osadeks: esimesele lapsele tükike ja teisele natuke ja midagi jääb abikaasa jaoks ka. Pigem kasvab see tunne osaduseks.

Nii ei oskagi ma vastata ühelapseliste tuttavate-sõprade küsimusele, kuidas armastada kahte last.
Emaarmastus on lihtsalt selline: sipisopiline, külluslik ja jagamatu.

Pille-Riin Pregel
EPL-i fotograaf

Nimi E-mail

E-maili ei avalikustata
Soovin alamkommentaaridest teadet mailile
Kontrollnumber:
Logi sisse kui soovid postitada identse kasutajana või registreeri end kasutajaks
Eesti Päevalehel on õigus Teie kirjutatud kommentaari ajalehes avaldada. Kommentaari maksimaalne lubatud pikkus on 3000 tähemärki. Eesti Päevaleht ei vastuta kommentaaride sisu eest.

04. september 20071. september – see väga tähtis päev
EPL palus viiel tuntud inimesel meenutada oma esimest koolipäeva. Möirgamise meister
Jõehobude üks lemmikharrastusi on kooris möirata ja sabaga sõnnikut pritsida.
Nublu tervitab kõiki lapsi kooli alguse puhul
Algas noorte retseptivõistlus
Ema räägib üht, isa teist keelt – kumb valida?
Kuidas armastada korraga kahte last ?

Katarina meisterdab pabernukke
21.08.2007 Kuueaastane Katarina tegi Saaremaa rahvariideis nukust punkprintsessi. Liiga suured kingad rikuvad jalgu (1)
21.08.2007 Rohkem kui sentimeeter suuremaid jalatseid ei tohiks osta, sest see soodustab lampjalgsust.
27.08.2007 Uued videod emmedeklubi.tv lehel (1)
21.08.2007 Kuuma ilmaga päikese käes olles pane müts pähe!
21.08.2007 Nukufilm näitab nukke Maarjamäel
21.08.2007 Jänkupoiss Tups nõuab hommikusööki kõva lärmiga (1)
21.08.2007 Kõuts vitsutab silgu asemel köögivilja
21.08.2007 Puhkusejärgne tööleminek võib rivist välja lüüa
21.08.2007 Lapsepõlveuskumused kollitavad meid ka täisealisena
17.08.2007 Emmedeklubi.tv kuulutab välja konkursi “Minu lapse nimelugu”
17.08.2007 Juulis sündis Eestis 1501 last
19.07.2007 Uued videod tänasest emmedeklubi.tv-s
18.07.2007 Juunis sündis Eestis 1335 last (2)
02.07.2007 Uued videod tänasest emmedeklubi.tv-s
30.06.2007 Uued videod emmedeklubi.tv-s
12.06.2007 Uued videod emmedeklubi.tv lehel (1)
12.06.2007 Muuseum otsib maskotti
12.06.2007 Lapsed suvel lugema!
12.06.2007 Naine magab paremini üksi kui koos mehega
12.06.2007 Mehed klatšivad sama palju kui naised
12.06.2007 Lapsega viinapeole ehk millal jätta laps koju (8)
12.06.2007 Kas täissõnameetodil lugema õppimine on kahjulik? (4)

E-maili saatmine
Kellele
Sinu nimi
Sinu e-mail
Pealkiri
Kiri
Kontrollnumber

Ema räägib üht, isa teist keelt – kumb valida?

04. september 2007

Autor: Anna-Liisa Soomann

Mitmekeelse lapse kasvatamisega kaasnevaid riske aitab vältida keelte lahus hoidmine.

http://www.epl.ee/bosa/398557

Kui üheksa-aastane Alexander ja temast aasta noorem Alice oma isa kodumaal *otimaal pargis mängivad, siis neil sõprade leidmisega raskusi ei teki. Ladusas inglise keeles saavad jutud aetud ja miski ei reeda, et nad on pärit Eestist. Eestis koolis käies on laste eelis teiste omaealiste ees ilmselge: kui teised alles hakkavad inglise keelt õppima, siis neil on see kodunt kaasa antud teine emakeel.

Eestis elanud isa Philip Duncan Lawrence saab eesti keeles kenasti hakkama, aga kodus räägib ta ikkagi inglise keelt, nagu ema Janika Lawrence räägib eesti keelt. Nii õpivad lapsed keele ära õigesti. “Kaks keelt tuleb lahus hoida,” soovitab ema Janika ja mainib üht segakeelset perekonda, kus vanemad purssisid mõlemat keelt, mille tagajärjel võttis laps omaks vigase eesti keele.

Kuid kakskeelsusel on ka oma miinused. Keeled kipuvad kirjutamisel segunema ning nii võib vahel etteütlusi kontrollides avastada lapse muidu kenades lausetes, et näiteks tädi on muundunud daddy’ks (inglise keeles isa). Pikad ja ülipikad häälikud valmistavad samuti raskusi. Nende selgeks saamiseks on tulnud appi võtta ka logopeed. Janika arvates ei saa lasta laste keeleoskusel ise areneda, muidu võib laps sattuda segadusse ja luua endale oma, vigase keele.

Õpetage mu laps rääkima

Logopeed Reet Ruus-Lindström kiidab kahe keele lahus hoidmise taktika heaks. Tema juurde on tulnud vanemad palvega: “Palun õpetage mu laps rääkima!” Logopeed ei ole siiski keeleõpetaja, kuid ta saab viidata tehtud valedele sammudele lapse arendamisel ning anda nõu, kuidas asja parandada.

Kõige suurem viga, mida tehakse, on see, et laps pannakse enne kõne väljaarenemist võõr-keelsesse lasteaeda. Lõpuks ei saa laps enam aru, mis keeles ta peab kellegagi rääkima.

Õigem oleks saada kõigepealt selgeks esimene emakeel, mis on tavaliselt lapse ema emakeel, sest emaga on laps kõige lähedasem. Kui esimene keel on välja arenenud, tasub võtta ette teine keel. Selleks sobib väga hästi, kui isa hakkab lapsega vestlema oma emakeeles või pannakse laps võõrkeelsesse lasteaeda-kooli.

“Tuleb arvestada, et kakskeelses perekonnas kasvava lapse kõneoskus hilineb,” ütleb Reet Ruus-Lindström. Tema sõ-nul on laste keeleandekus erinev, aga seda ei saa varajases lapsepõlves välja selgitada ning seetõttu tasub olla pigem ettevaatlik kui ükskõikne. Hiljem seevastu on kakskeelsel täiskasvanul teiste ees selge eelis.

Tõlgina töötav Nastja Pertsjonok valdab taani, vene, eesti ja inglise keelt. Oma osa igast keelest on saanud ka tema lapsed. Nastja jaoks ei ole esmatähtis, et lapsed loeksid vene keeles Pu‰kinit, kuid oluline on, et nad ei kaotaks sidet vene keelega.

Nastja laste põhikeeleks on eesti keel ja seda peab ema loomulikuks. Kui mõnikord räägib ema lastega vene, mõnikord eesti keeles, siis üks on kindel – raamatuid loetakse ette alati vene keeles. Isegi eestikeelset raamatut. Ema teeb sünkroontõlke automaatselt.

Keskkond õpetab keelt

Tartlanna Jane ei pidanud oma abikaasaga pikalt aru, mis keeles laps rääkima hakkab või kuhu kooli ta panna. Nimevalikul peeti silmas, et lapse eesnimi sobiks vene perekonnanimega ning nii mindi kompromissile, pannes pojale nimeks Gregor. Kodune keel on eesti keel ning poja vene keele oskuse eest hoolitseb isa. Segadusi keelega ei ole, sest põhirõhk on eesti keelel. Vaid mõnikord ütleb väike Gregor emme asemel mama.

Eesti venelanna Mariana poeg Christian on kolmkeelne. Kuni seitsmenda eluaastani oskas poiss ka eesti keelt, sest käis eesti lasteaias, aga pärast isa kodumaale Lõuna-Prantsusmaale kolimist see ununes.

Seni suhtles poeg vanematega vene keeles. Pärast kolme kuud Prantsusmaal sai Christian prantsuse keele suhu. Inglise keel tuli iseenesest. Ema ei arva, et tema poeg oleks eriliselt andekas: “See on normaalne, et laps õpib loomulikus keelekeskkonnas kiiresti.” Oma kodumaaks peab nüüd 12-aastane poiss nii Eestit kui ka Pratsusmaad. Siin on suguvõsa, kellega suheldakse vene keeles, ning Prantsusmaal on sõbrad. Mariana arva-tes aitas kaasa ka see, et poiss on väga suhtlemisaldis.

Kakskeelsed meenutavad:

•• Kutsusin oma sünnipäevale nii eestlasi kui ka venelasi. Venelasi oli pisut rohkem. Õhtul hüvasti jättes tuli üks mu eesti sõbranna minu juurde ja sosistas kõrva: “Mina sinu pidudele enam ei tule, ma ei saa mitte midagi aru.” Siiamaani oleme parimad sõbrannad.

•• Ema räägib minuga vene keeles ja ma vastan eesti keeles. Meie oleme sellega harjunud, aga kõrvaltvaatajatele võib see kummaline näida.

•• Me räägime kodus segakeelt. Näiteks “Kak vanaisa elab?”. Minu neli esimest eluaastat rääkisime ainult vene keeles, pärast kooliminekut sai eesti keel emakeeleks.

•• Minu ema on minuga alati vene keeles rääkinud. Kui ma teises klassis käisin, otsustas ta minuga eesti keeles rääkima hakata. *okk oli nii suur, et puhkesin nutma. Enam ta seda proovinud pole.

Eesti mõjukaim naisjuht on Tiina Mõis

Äripäev
3. september 2007 14:29

www.aripaev.ee

 

Aripaev.ee lugejad valisid Eesti kõige mõjukamaks naisjuhiks Hansapanga kunagise suuraktsionäri Tiina Mõisa.

Ligi 4000 osalejast andis oma Tiina Mõisale 30 protsenti hääletajatest.

Teiseks jäi Kristel Kivinurm-Priisalm, kelle poolt anti 12,6% häältest. Kolmas oli Mare Pork 11,8 ja neljas Maire Milder 10,1 protsendiga.

Sealjuures oli meeslugejate esikolmik selline: Tiina Mõis (31,6%), Kristel Kivinurm-Priisalm (17,2%) ja Kristina Siimar (9,6%).

Naislugejate kolm esimest olid järgnevad: Tiina Mõis (30,4%), Mare Pork (14,1%) ja Maire Milder (11,7%).

Uuring: mehed on keskkonnale kahjulikumad kui naised

29.08.2007

Rootsis tehtud uuringus tehakse järeldus, et mehed on elukeskkonnale kahjulikumad kui naised, kuna nad kulutavad rohkem bensiini ja söövad rohkem liha.

http://www.etv24.ee/index.php?0586595

 

Nii bensiin kui liha põhjustavad kasvuhoonegaaside teket, nenditakse Rootsi välisministeeriumi uues raportis, mida vahendas netisait The Local.

"Igast neljast autost kolme juhib Rootsis tänapäeval mees," rääkis raporti autor Gerd Johnsson-Latham ajalehele Svenska Dagbladet, lisades, et umbes 10% autojuhtide arvele läheb 60% autosõite.

Raporti koostanud meeskonna hinnangul tuleb Rootsis sooga seonduvale suuremat tähelepanu pöörata näiteks sellistes küsimustes nagu ühistransport.

Heikki Aasaru 

Konsultatsioonid KÜSK kontseptsiooni asjus

Tere, ühenduste esindajad!

Terve suve oleme töötanud, et valmiks
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kontseptsioon.
Enamikuga teist toimusid väga asjalikud arutelud sihtkapitali loomise põhimõtete üle, mida oleme ulatuslikult arvestanud ka kontseptsioonis.

Kontseptsiooni valminud töötekst on kättesaadav kaasamisveebis www.osale.ee  ja www.ngo.ee/sihtkapital .
Praegusel ajal ootame tagasisidet kontseptsiooni tekstile saamaks teada, kas valminud tööversioon on teile vastuvõetav ja kajastab teie mõtteid sihtkapitali põhimõttelise ülesehituse osas.
Oleks meeldiv saada teie ettepanekuid
kontseptsiooni teksti või ka lühiteadet, et kontseptsioon vastab oma sisus ja põhimõtteliste lahenduste osas teie ühenduse arusaamistele.
Kindlasti teeme veel teatud redaktsioonilisi kohendusi kontseptsiooni tekstis enne selle lõplikku üleandmist siseministeeriumile.

Tervitades ja tagasisidet teie suhtumisest kontseptsiooni ootama jäädes.

Agu Laius
KÜSK projektijuht

Konverents ja filmiprogramm RELIGIOONITOLERANTS – VÕIMALUS, KOHUSTUS, VASTUTUS 28.08. – 02.09. 2007 Tartus

Euroopa Võrdsete võimaluste aasta 2007 raames

kutsume Teid osalema konverentsil

RELIGIOONITOLERANTS – VÕIMALUS, KOHUSTUS, VASTUTUS

30.-31.augustil 2007. aastal kell 10.00 – 16.30 Tartus Athena keskuses (Küütri 1)

ja konverentsiga seonduval filmiprogrammil

28.08.-02.09. kell 17.00 ja kell 19.00 samas keskuses

Tänavuse Tartu Filmifestivali tARTuFF raames toimuv religioonitolerantsi konverents ja filmiprogramm tutvustab religiooni mitmetahulisust kaasaegses ühiskonnas. Konverentsil esinevad erinevate erialade spetsialistid, uurijad ja usuliste ühenduste esindajad üle maailma. Üldteemadeks on religioonidevaheline dialoog, religiooni ja ühiskonna vahelised seosed, usulised vähemused ja diskrimineerimine, võrdsus, vähemus ja sallivus, religiooni käsitlemine meedias ning audiovisuaalses kultuuris. Konverentsi lõpetab paneeldiskussioon.

6-päevane religiooniteemaliste filmide eriprogramm koos sissejuhatuste ja aruteludega toimub 28.08. – 02.09. Tartus Athena Konverentsi- ja Kultuurikeskuses. Iga päev näidatakse kahte religiooniteemalist filmi. Seansid algavad kell 17:00 ja 19:00.

Lisaks toimub sügisel n-ö järelfilmiprogramm Tallinnas Kumu Kunstimuuseumis, sarjas Kumu Dokumentaal.

Nii konverents kui filmiseansid on kõikidele huvilistele TASUTA!

Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel.

Rohkem infot veebis: www.tartuff.ee/konverents  

Kontakt: Kaarel Kuurmaa , tel. +372 56 55 357

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puuetega inimesi osalema arvutikursustel

Augusti alguses alustas Tallinna Puuetega Inimeste Koda taas projektiga “Puuetega inimeste arvutiõpe ja internetipunkt”. Projekti raames on Tallinna puuetega inimestele avatud tasuta internetipunkt Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, aadressil Endla 59. Arvutiklassis töötab tugiisik, kes vajadusel aitab nõu ja jõuga.

Lisaks internetipunkti tegevusele algavad augusti lõpus arvuti algõppe ja edasijõudnute kursused. Algajatele õpetatakse arvuti kasutamist algtasemel – põhitõed, e-mailide saatmine, dokumentide kirjutamine, interneti kasutamine ja online suhtlemine. Edasijõudnutele õpetatakse tekstitöötlust ja tabeltöötlust MS Office baasil ning pilditöötlust. Arvutikursuste maht on 20 tundi. Arvutikursused kestavad kuni 2008 aasta kevadeni.

Arvutikursustele registreerimine ja täpsem info telefonil 656 4048 või e- posti teel arvutiklass@tallinnakoda.ee  

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse arvutiklass on avatud huvilistele tööpäeviti 10.00– 18.00.

Projekti finantseerib Microsoft Eesti

Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Endla 59, 10615 Tallinn
Tel: 656 4048
e-post: koda@tallinnakoda.ee  
www.tallinnakoda.ee  

Kutse näituse avamisele

Head sõbrad!

Olete oodatud Soome Iseseisva Elu Keskuse Kynnys ry kunstiringi töödest

koostatud näituse: “Värvid naeravad” avamisele

Tallinna Puuetega Inimeste Kojas, Endla 59, II korrusel

23. augustil kell 13.00

Avamisel osalevad kunstiringi juhendaja Hilkka Huotari ja neli tööde autorit.

Enamik taieseid on valmistatud Raffaello-stucco tehnikas, mille on välja töötanud rühma juhendaja ise.

Materjaliks on spetsiaalne segu, mida tellitakse Itaaliast ja millesse segatakse värvimullad.

Segu on hästiliimuv ja nii võib seda kanda peaaegu igale materjalile.

Juuresolev töö on Ritva Soukka maal "Käsitööliste muuseum".
Ritva Soukka on saanud Wäinö Aaltose seltsi stipendiumi aastal 2005.
Sama stipendiumi on saanud ka Leena Vuori, Eeva Kinnunen ja Jonas Backlund, kelle tööd osalevad ka käesoleval näitusel.

Kohtumiseni näituse avamispäeval!

Eesti Lihasehaigete Selts,
korraldaja