Sotsiaalministeerium. Pressiteade. 5. september 2018

Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantslerina alustab tööd Kalle Killar

Ministrid Kaia Iva ja Riina Sikkut kinnitasid sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsleriks Kalle Killari, kes on 2015. aastast juhtinud strateegia ja eelarve osakonda. Killari sõnul on tema olulisim väljakutse asekantslerina muuta tervishoiu, sotsiaal- ja töövaldkonna e-teenused paremini koostoimivaks ning tulemuslikumaks.

„Riigi teenused, olgu need tervise-, sotsiaal- või töövaldkonnast, peavad saama inimkesksed ja tulemuslikud. Pikatoimelisi ja ebamugavaid e-lahendusi me endale lubada ei saa, seepärast on minu suurim väljakutse luua kõigi sotsiaalministeeriumi valdkondade teenustest kasutajasõbralike ja tõhusate lahenduste võrgustik,“ ütles esmaspäeval e-teenuste ja innovatsiooni asekantslerina alustav Kalle Killar. „Vananeva rahvastikuga ühiskonnas muutuvad nii inimeste vajadused kui kasvab rahaline surve erinevatele teenustele. Just e-teenustes peitub võti, kuidas saame erinevatel tasanditel teha teenused kättesaadavaks ja nende kasutamise võimalikult lihtsaks.“

Kalle Killar on varem töötanud rahandusministeeriumis, kus ta kokku üheksa aasta jooksul tegeles välisfinantseerimise ning riigieelarve küsimustega, sh aastatel 2008 ja 2009 välissuhete ja arenduse asekantslerina. Aastatel 2009–2013 töötas Kalle Killar Suurbritannias Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (The European Bank for Reconstruction and Development) asedirektorina. Varem on ta juhtinud PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti) siseauditi osakonda ning töötanud Euroopa Komisjonis põllumajanduse direktoraadis. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna.

Kalle Killar alustab asekantslerina tööd 10. septembril.

Foto: https://www.dropbox.com/s/s2zdbsxh8nng10u/KalleKillar.PNG?dl=0

Teate edastas: Karin Volmer Kommunikatsioonijuht

Sotsiaalministeerium

Karin.volmer@sm.ee

+372 626 9102 / 5696 4876

Sotsiaalministeerium. Pressiteade. 6. september 2018

56 omavalitsust kohandavad puudega inimeste eluruume

Rahandusministeerium otsustas rahuldada 56 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerivad kodude kohandamist 2,4 miljoni euro eest, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetus moodustab ca 2 miljonit eurot ja omavalitsuste omafinantseering 0,4.

„Iga inimene peab saama oma koju sisse, sealt väljuda ning seal liikuda ja tegutseda,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Tunnustan neid omavalitsusi, kes on kasutanud võimalust aidata puudega inimestel paremini iseseisvalt toime tulla ja seeläbi vähendada ka hooldajate koormust ja luua inimestele paremad eeldused osaleda tööturul.“

Kohalikud omavalitsused tõid taotlustes välja, et puudega inimeste arv, kellele tagatakse sellega sobivad eluruumid, on kokku 467. Ligi kahe kolmandiku ehk 336 puhul on plaanis pesemisruumi või tualettruumi kohandus. Populaarsuselt järgmisel kohal oli kavas ukseavadega seotud kohandused, näiteks hoone välisukseava kohandus, korteri välisukseava kohandus, lävepakuta ukseava kohandus, siseukseava kohandus. Lisaks on plaanis platvormtõstukite, laetõstukite, ukseautomaatika ja käetugede paigaldused ning kaldteede rajamised. Ühele inimesele võib olla kavandatud mitu erinevat kohandust, sealhulgas eluruumi sissepääsu, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee, hoone ja selle territooriumile sissepääsu või piirde kohandamine, hügieenitoimingute parandamine või köögitoimingute parandamine.

„Omavalitsustel on ka edaspidi võimalik inimeste kodude kohandamiseks raha taotleda,” ütles minister Iva. „Projekti lõpuks, aastaks 2023, on planeeritud kohandada üle Eesti 2000 erivajadusega inimese eluruumid. Seega kutsun ka teisi omavalitsusi üles aktiivselt kaasa lööma ning teavitama oma inimesi võimalusest kohandada oma eluruumid ligipääsetavaks.”

Plaanide kohaselt avab järgmise taotlusvooru Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) 2019. aasta esimeses kvartalis. Järgmiste kohanduste jaoks on planeeritud ligikaudu 7 miljonit eurot ning selle abil on kavandatud veel enam kui 1400 puudega inimese eluruumi kohandamise toetamine. Eluruumi kohandamiseks peab inimene esitama taotluse kohalikule omavalitsusele.

Teate edastas: Oskar Lepik Kommunikatsiooninõunik Sotsiaalministeerium

+372 626 9321 / + 372 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

Sotsiaalministeerium. Pressiteade 29. august 2018

Puudega inimeste teenused ja toetused võeti luubi alla. Sotsiaalministeeriumis toimus täna järjekordne kohtumine erinevate huvigruppidega, et liikuda edasi puudega inimeste poliitika põhimõtete ning hoolekandesüsteemi kaasajastamisega.

Kohtumisel kõnelenud sotsiaalkaitseminister Kaia Iva peab oluliseks, et erivajadusega inimesed saaksid elada nii iseseisvat elu, kui igaüks ise suudab ja soovib. „Kahetsusväärselt suur hulk inimesi kogeb igapäevaselt, et neid ümbritsev keskkond on täis füüsilisi ja emotsionaalseid takistusi,“ ütles minister Iva. „Teenuseid ja tooteid pakkudes peavad kõik mõtlema sellele, kuidas need oleksid lihtsasti ning väärikalt ligipääsetavad kõikidele inimestele, vaatamata nende piirangutele või vajadustele.“

„Vananev ja vähenev rahvastik on surve tervele ühiskonnale. Vanemaealiste ning puudega inimeste arvu kasvamisega suureneb elanikkonnas nende inimeste hulk, kes oma vanusest ja/või terviseprobleemidest tulenevate piirangute ja ümbritseva keskkonna takistuste tõttu vajavad kas aeg-ajalt või pidevalt mitmesugust kõrvalabi,“ ütles sotsiaalkaitseminister.

Tänasel kohtumisel jagati osalejad väikestesse gruppidesse, kes vahetasid omavahel esimesi mõtteid selle üle, millisena nähakse Eesti hoolekandesüsteemi tulevikku. Näiteks arutasid töörühmad riigi ja omavalitsuse rolli üle puudega inimeste teenuste ja toetuste korraldamisel, aga ka selle üle, kas ja milleks on puude või selle raskusastme tuvastamine vajalik.

Puudega inimeste tugisüsteemi korrastamise eesmärk on paremini siduda sotsiaal-, tervishoiu-, tööturu- ja haridusvaldkonna teenused ja toetused. Nii on võimalik tagada inimesele erivajadusega toimetulemiseks vajalikku ja püsivat tuge üle elukaare. „Teenused peavad vastama inimeste vajadustele, olema kvaliteetsed ning abivajajatele kättesaadavad,“ ütles minister Iva. „Samuti peame jätkuvalt tegelema ka sotsiaalsüsteemist dubleerivate ja bürokraatlike tegevuste välja juurimisega ning leidma nutikaid lahendusi, kuidas abivajaja saaks õigel ajal õiget tuge.“

Praegu valmistatakse ette ka valdkondlikku alusanalüüsi, mille põhjal on plaanis 2018. aasta lõpuks välja töötada puudega inimeste poliitika muudatusettepanekud, mis esitatakse Vabariigi Valitsusele. Kohtumine huvigruppidega toimus esimest korda märtsis, siis tutvustati puudega inimeste poliitika põhimõtete ning hoolekandesüsteemi muudatusvajadusi. Tänasel kohtumisel kaardistati valdkonna valulisemad probleemid ja kitsaskohad ning pakuti välja ideid nende lahendamiseks. Muudatuste elluviimine on planeeritud 2021. aastasse.

Teate edastas: Oskar Lepik Kommunikatsiooninõunik Sotsiaalministeerium: +372 626 9321 / + 372 5333 7341, press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee  www.facebook.com/sotsiaalministeerium

KURESSAARE, 12. august, BNS – Töötukassa pani enda poolt välja üheksa vabatahtlikku, et erivajadustega inimestele suunatud mereprojekt “Erilised purjetajad” võimalikult edukaks kujuneks.

Kuressaare merepäevade raames kogunes laupäeval sealsesse jahtklubisse ligi 30 erivajadustega inimest, kes soovisid instruktori saatel merel purjetamist proovida. Enne seilama minekut andis Saaremaa Merispordi Seltsi treener Viktor Umb esmateadmisi tuuleoludest, paadiehitusest ja lihtsamatest manöövritest. Kohe pärast ABC omandamist said inimesed juba ise purjepaati istuda ning kogenud roolimehe käe all merel käia.

“Minu kui kontoritöötaja jaoks oli positiivne külg see, et ma nägin reaalselt inimesi, nende muresid ja seda, kuidas nad käituvad, räägivad, liiguvad,” ütles BNS-ile Kalev Kuljus töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonnast, kes samuti vabatahtlikuna üritusel kaasa lõi. “Eelmistel aastatel osales sellistel üritustel kokku 110 inimest ja sel aastal oli maht kindlasti suurem.”

Samas möönis Kuljus, et kaugematest Eesti paikadest Kuressaares toimunud “Eriliste purjetajate” üritusele tulemine pole erivajadustega inimeste jaoks kaugeltki lihtne ülesanne.

“Kui ratastooliinimene tahab Tartust, Tallinnast või Narvast kohale tulla, siis tema jaoks on transport oluliselt kallim kui minu jaoks, kes istub bussi ja sõidab kohale,” selgitas Kuljus.

Parapurjetamise projektijuhi Külli Haava sõnul kompas Kuressaares toimunud üritus juba niigi korraldajate võimekuse piire, sest 30 erivajadustega inimest on üsna suur hulk, pealegi lisanduvad neile veel saatjad.

Kuressaares jagas nõuandeid ja infot parapurjetamise võimaluste kohta Eesti ainus parapurjetaja Anre Nõmme. Üritus toimus Kuressaare jahtklubi kai juures ja alusteks olid nii paraolümpiaklassi 2.4 mR tüüpi alused kui ka moodsad RS Questi purjekad kui ka katamaraan Happy Cat.

Purjetamise proovipäeva peetakse juba kolmandat aastat – lisaks Kuressaare merepäevadele ka Pärnu purjetamisnädalal ja Tallinna merepäevadel. Sel aastal toetab “Erilisi purjetajaid” töötukassa, mille Kuressaare osakonna töötajad ka täies koosseisus vabatahtlikena appi tulid.

Erivajadustega purjetajaile käis häid soove ja tervitusi andmas ka lauljatar Getter Jaani, kes samal õhtul merepäevadel esines.

Fotod: Raul Mee Fotogalerii Erilised purjetajad Tallinna Merepäevadel

Purjetada saab ikka – ka kui kõndida, näha või kuulda ei saa!

Merepäevadel käisid Eriliste Purjetajate projektiga purjetamas mitukümmend puudega inimest, ratastoolid ja muud abivahendid jäid kai peale maha, et soodiots pihku võtta. Tallinnas reedest pühapäevani kestvatel merepäevadel pääses purjetamise eriürituse korras merele hulk puuetega inimesi, keda oli koos abistajatega laupäeval lennusadama juurde kogunenud ligi poolsada, vahendas BNS.

“Kõik on suurepärane, proovisin viimati võistelda mitukümmend aastat tagasi. Ja nüüd siis uuesti,” ütles BNS-ile üks merel käinuist, Peep Krusberg, ning avaldas samas kahetsust, et viie võistkonna osalusel toimunud miniregati võitsid sedapuhku lätlased.

“Fantastiline tunne on. Tahaks veel ja veel sõita – ja seda jätkuvalt. Praegu on väga äge, spordivaim võttis üle ja hirmu üldse ei ole,” rääkis Pjotr Sirotkin.

“Meri on hea koht treenimiseks ja vaba aja veetmiseks ja meresõiduoskuste omandamine inimesele arendav. Loodusjõude ning meeskonda respekteerides on
purjetamine täiesti võimalik,” ütles ürituse peakorraldaja Külli Haav, kelle sõnul teevad aga muret kohandatud paadid, mis ümber ei lähe, kuid mida paraku veel Eestis pole. “Tänu töötukassa toele saan sellel hooajal pakkuda purjetamisvõimalusi eri paigus Läänemerel, käidud on Pärnus, Helsingis ja Stockholmis. President Kersti Kaljulaid külastas meid Kakumäe sadamas, täna oleme Lennusadamas ja augustis Saaremaal.”

Osalema oli tulnud väga erinevate puuetega inimesi. Samuti aitasid kaasa nii treenerid kui ka noored kaptenid ja töötukassa vabatahtlikud. Purjed heisati kolmel RS Quest paadil ja kahel olümpiapurjekal 2,4 mR. Eakamad said meresõitu nautida avamerejahil.

RS purjetamiskeskuse ja Noblessneri Jahtklubi purjetamiskooli treenerid andis esmalt kaldal teadmisi tuuleoludest, paadiehitusest ja lihtsamatest manöövritest merel. Pärast istusid inimesed ise purjepaati ning said kogenud roolimehe käe all merel käia. Tallinna lahel toimus esmakordselt väike parapurjetamise regatt, milles viis võistkonda omavahel mõõtu võtsid. Tervituse ja head soovid saatis Taanist võistlustelt ka olümpiasurfar Ingrid Puusta, kelle Läänemere-ületuse heategevuskampaaniaga ka projekti jaoks raha koguti.

Praeguseks on “Eriliste purjetajate” projekti raames kolme aasta jooksulmerel käinud sadakond inimest, ja seda üle 160 korra. Kaks Eesti parapurjetajat osales edukalt Põhjamaade meistrivõistlusel.

Külli Haav
Eriliste purjetajate projektijuht

Tallinna Puuetega Inimeste Koja kollektiivpuhkus on sel aastal 9. juuli – 5. august. Sellega seoses on antud perioodil suletud ka Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskus.

Tööl ollakse tagasi alates 6. augustist.