Üle Eesti kutseõppeasutustes on võimalik end täiendada 20 eri valdkonnas, kokku pakutakse 836 tasuta kursust keeleõppest maalritöödeni – valik on väga lai.
Koolitused toimuvad Euroopa Sotsiaalfondi tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste parandamine“ raames.
Täpsemalt on võimalik pakutavate kursustega tutvuda: https://www.hm.ee/et/tasuta-kursused
Kursuste nimekiri: https://www.hm.ee/sites/default/files/lisa_1_2019.pdf
Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) pakub täiendavat nõustamisteenust töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele.
Nõustamisteenuse eesmärk on tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste lahendamiseks.
Tasuta nõustamisele saavad pöörduda tööealised inimesed (ja nende seaduslikud esindajad):
Nõustamist pakutakse kontaktkohtumise, e- posti ja telefoni teel
Eelregistreerimisega kontaktkohtumisel nõustamine toimub EPIKojas Toompuiestee 10, Tallinn. EPIKoda on avatud tööpäeviti kl 9-17.
Nõustamisele eelregistreerimiseks helistada telefonil 671 5909 või kirjutada noustaja@epikoda.ee
E-posti teel nõustamiseks kirjutada noustaja@epikoda.ee
Telefoni teel nõustamiseks helistada 671 5909
Vajadusel pakutakse nõustamisel viipekeeletõlke teenust, vastavast soovist tuleb teada anda nõustamisele eelregistreerimisel. EPIKoja hoone on ligipääsetav. Nõustamisele pöördujal on võimalik kasutada kohapeal internetiühenduse ja ID-kaardi lugejaga kliendiarvutit (nt elektrooniliste taotluste täitmiseks nõustaja abiga).
Vaata lisa – www.epikoda.ee/tegevus/noustamine/
Uued ja paremad teenused
· 1. jaanuarist alustab tööd ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon, mida tänavu katsetati Pärnus. Kriisiabi telefoni number on alates 1. jaanuarist 116 006. Eesmärk on anda abivajajale kohest emotsionaalset tuge ja julgustada võtma kontakti teiste abistavate süsteemidega – ohvriabi töötajaga, naiste tugikeskusega, kohaliku omavalitsusega, perearstiga.
· Perearsti nõuandetelefonilt 1220 hakkab saama isikustatud nõu. Kui praegu on telefoninõuanne anonüümne, siis alates 2019. aasta 1. augustist tekib nõu andval perearstil võimalus näha inimese nõusolekul ka tema terviseandmeid – tehtud analüüse, määratud ravimeid ja põetud haigusi ning seeläbi täpsemat nõu anda. See võimaldab saada nõuandetelefonil tulevikus ka näiteks lühiajalist retseptipikendust juba väljakirjutatud ravimitele. Lisainfo tervishoiuteenuste loetelu muudatustest: https://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-laienevad-voimalused-laste-raviks-ja-tugevneb-peremeditsiin
· Eestist ja Soomest saab kaks esimest riiki Euroopas, kes hakkavad omavahel retseptiandmeid vahetama. Jaanuarist saavad Eestit külastavatel soomlastel osta siin asuvast apteegist välja Soomes väljakirjutatud retseptiravimeid. Eestlaste jaoks avaneb võimalus Soomes asuvas apteegis ravimiretseptide realiseerimiseks 2019. aasta jooksul. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/eesti-ja-soome-hakkavad-esimesena-euroopas-digiretsepte-vahetama
Toetused ja hüvitised
Lisaks sotsiaalministeeriumi haldusalas
Teate edastas:
Oskar Lepik
Kommunikatsiooninõunik
Sotsiaalministeerium
+372 626 9321 / + 372 5333 7341
Sotsiaalministeerium Pressiteade 3.jaanuar 2019
Selle aasta jaanuarist jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis tühistavad mitmed ajale jalgu jäänud ning ebaselged töökeskkonna nõuded. Muudatustega kaasajastati töötajate tervisekontrolli korraldamist, töötajate juhendamist ja väljaõpet, esmaabi ettevõttes ning tööõnnetuste uurimist.
„Töökeskkonnal, kus veedame suure osa päevast, on oluline mõju inimeste tervisele ja heaolule, mistõttu peame hoolitsema selle eest, et töökeskkond oleks töötajate tervist hoidev,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Ohutu töökeskkonna loomine ning töökeskkonnas ohutult käitumine on paljuski tööandja ja töötaja kätes, kuid ka riik peab kujundama töökeskkonnapoliitika, mis motiveeriks ja toetaks tööandjaid ja töötajaid tööohutusega tegelema ja kaitsma töötaja tervist vahetut mõju omavate ohtude eest.“
Töötaja tuleb suunata tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohtudest ning teatud ohutegurite, näiteks kantserogeenide ja asbesti esinemisel töökeskkonnas, tuleb töötajal tervisekontrollis käia enne töökeskkonnas ohuga kokkupuudet. Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi nelja kuu jooksul, mitte enam tööle asumise esimesel kuul.
Töötajate juhendamine ja väljaõpe ning esmaabi korraldus muudetakse ettevõtte vajadustest lähtuvaks. Näiteks on tööandjal edaspidi senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja läbiviijate üle. Samuti on tööandjal rohkem paindlikkust esmaabiandja määramisel ja esmaabivahendite valikul.
Uue korra järgi antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb paika panna konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele. Näiteks võivad sellisteks tegevusteks olla töötaja poolt isikukaitsevahendite mittekasutamine või tööandja poolt isikukaitsevahendite mitteandmine, masinate, seadmete ja muude töövahendite ohutusnõuete eiramine.
Selleks, et kaitsta töötajat ebamõistlike kokkulepete eest, seatakse rikkumise korral rakendatavale leppetrahvile ülempiir – töötaja poolse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest kokku lepitav trahv ei tohi ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu. Tööandja poolse nõuete rikkumise eest kokku lepitavale leppetrahvile ülempiiri ei seata.
Muudatusega kaotatakse tööandja kohustus teavitada tööinspektsiooni tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest ja töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning esitada igal aastal töökeskkonnanõukogu tegevuse aastaaruanne. Lisaks ei pea tööandja tööinspektsioonile raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi, vaid juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm.
Loe lähemalt: http://www.sm.ee/et/tootervishoiu-ja-tooohutuse-seaduse-kaasajastamine
Teate edastas:
Silvia Peets
Meediasuhete nõunik
Sotsiaalministeerium
626 9751 / 5341 6977
Eesti Pimedate Raamatukogu, Pressiteade, 02.jaanuar 2019
Punktkirjapäev – 210 aastat Louis Braille sünnist
Tänavu 4. jaanuaril möödub 210 aastat rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille sünnist.
Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.
Punktkiri jõudis pimedate eestlasteni ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid vaid üsna vähe muutunud Braille kirja arendamisele aitas oluliselt kaasa arvutitehnoloogia kasutuselevõtmine. Punktkirjamärgid ja nende kasutamise reeglid on kirjas 2012. aastal Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel ilmunud “Eesti punktkirja käsiraamatus“.
Kõige usinamad punktkirjakasutajad on kirja Tartu Emajõe Koolis või Tallinna Heleni Koolis selgeks õppinud pimedad lapsed. Kui koolid lõpetatud, siis punktkirja kasutamine ja punktkirjas raamatute lugemine paraku vähenevad – arvutite ekraanilugemistarkvara ja heliraamatud võimaldavad info kiirema ning ulatuslikuma kättesaadavuse.
Eesti suurim punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Tallinnas asuv Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana tegutsev Eesti Pimedate Raamatukogu. Laenutuses on üle 900 nimetuse punktkirjas raamatuid. Viimastel aastatel on valmistatud punktkirjas põhiliselt lasteraamatuid, aga ka mitmeid romaane täiskasvanutele.
Mullu trükiti peamiselt õpilaste soovil punktkirja Sergei Aksakovi muinasjutt „Tulipunane lilleke“, Gianni Rodari „Cipollino seiklused“, René Goscinny „Väikese Nicolas’“ sarja kaks raamatut, Kätlin Vainola „Metsaelu aabits“, Mika Keräneni „Fantoomrattur“ ja Ruvim Fraermani „Metsik koer Dingo, ehk, Jutustus esimesest armastusest“. Veel valmisid punktkirjas Aleksandr Puškini poeem „Jevgeni Onegin“ ja Sophoklese värsstragöödia „Kuningas Oidipus“. Punktkirjas raamatute lugejatele annab mõtisklemiseks ainet eelmisel aastal trükitud Hermann Hesse romaan „Siddhartha“, reisihuvilistele pakub lugemisrõõmu Olev Remsu reisikiri „Liiviküla, ehk, Lifljandia“ ning analüüsijatele võrdlusmaterjali ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport.
Punktkirjas raamatute paber on paks, lehed suured ja köited seetõttu kogukad. Näiteks on Mika Keräneni „Fantoomrattur“ tavakirjas 159-leheküljeline, punktkirjas aga 225-leheküljelisena kahes köites, mis kaaluvad kokku 1450 grammi.
Kuigi punktkirjakasutajaid ei ole palju, on vaja seda kirja edasi arendada. Üks arendamist vajav suund on punktnoodikiri. Tartu Emajõe Kooli eestvedamisel on kavas koostada Eesti esimene pimedate noodiaabits. See peaks valmima nii tava- kui ka punktkirjas ja võimaldama nägijaist õpetajatel pimedatele lastele noodikirja õpetada ning pimedail huvilistel seda ka üksinda õppida.
Maailma Pimedate Liit võttis 2000. aastal Melbourne’is toimunud täiskogul vastu Louis Braille sünnikuupäeva ülemaailmseks punktkirjapäevaks kinnitanud resolutsiooni. Esimest korda märgiti ülemaailmset punktkirjapäeva 2001. aasta 4. jaanuaril. Eestis tehti seda Eesti Pimedate Raamatukogu eestvõttel esmakordselt kolm aastat hiljem, 2004. aastal.
Tänavu 4. jaanuaril tunnustab Eesti Pimedate Liit tänukirjadega neid, kes on andnud suure panuse punktkirjas raamatute väljaandmisel.
 Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu tegevjuht Lili Tiri.
|
|
“Oleme üksmeelel, et tugiteenused peavad liikuma abivajajale lähemale ja killustatust tervikuna tuleb vähendada. Abivajaja jaoks on tähtis, et ta saaks õigeaegset ja asjakohast abi, vaatamata sellele, kes ja kus seda osutab,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Esmajärjekorras pakuvad erinevaid sotsiaal- ja tugiteenuseid kohalikud omavalitsused, riik omakorda osutab mitmeid teenuseid läbi sotsiaalkindlustusameti ja töötukassa. Lähiaja peamine väljakutse on tagada, et abivajaja ei sõltuks sellest, kui hästi ta suudab erinevate asutuste, teenuste ja toetuste rägastikus orienteeruda. Siinkohal tundub abi koordineerimise ja korraldamise koondamine kohalikule tasandile paljulubav suund.“ Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuhi Lili Tiri sõnul vajavad liikumispuudega inimesed igapäevaselt erinevaid teenuseid, mille taotlemine on praegu aeganõudev ja keeruline. „Loodame väga, et erivajadusega inimeste poliitika korrastamisega muutub abi saamine lihtsamaks ja selleks pole vaja nii palju tõendamist ja taotlemist kui seni. Lisaks peaksid omavalitsused hakkama hindama iga inimese olukorda individuaalselt, mitte lähtuma ainult sellest, milline puude raskusaste on inimesele määranud,“ rääkis Tiri. Praeguseks on kohtumised toimunud Eesti Puuetega Inimese Koja, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, Eesti Kurtide Liidu ja Eesti Pimedate Liidu esindajatega. Järgmised kohtumised toimuvad Eesti Vaimupuudega inimeste Liidu esindajatega ning Eesti Pimedate Liidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Eesti Liikumispuudega inimeste liidu juhatustega, samuti kohalike omavalitsuste esindajatega. Kohtumised on planeeritud jaanuari keskpaigani, et arutada võimalikke lahendusi kõigi osapooltega. Erivajadusega inimeste tugisüsteemi korrastamise eesmärk on paremini siduda sotsiaal-, tervishoiu-, tööturu- ja haridusvaldkonna teenused ja toetused. Nii on võimalik tagada inimesele erivajadusega toimetulemiseks vajalikku ja püsivat tuge läbi terve elu. Praeguseks on valmis alusanalüüs, mille põhjal töötatakse välja puudega inimeste poliitika muudatusettepanekud. „Samuti tuleb ennetada ja vähendada inimeste hooldusvajadust ning lähedaste hoolduskoormust, mistõttu on oluline pakkuda õigeaegset abi esmatasandil kõigile erivajadustega inimestele,“ ütles asekantsler Kuuse. „Ka valitsuses hiljuti heakskiidu saanud pikaajalise hoolduse lahendusettepanekud on otseses seoses erivajadustega inimeste tugisüsteemi kaasajastamisega, sest sellest abi saavad inimesed on suures osas samad.“ |
Sellest nädalast alustab sotsiaalministeerium kampaaniat „Pole hullu“, mis juhib tähelepanu sellele, et iga neljas meist puutub elu jooksul kokku vaimse tervise häirega ja näeb seetõttu maailma omamoodi. Kampaanias annavad mitmed inimesed oma kogemuse põhjal lihtsaid õpetusi, kuidas igapäevaselt erivajadusi arvestades koos paremini tegutseda.
Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul on statistika kõnekas ja mõtlemapanev. „Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel puutub iga neljas inimene mingil eluperioodil kokku kergema või raskema vaimse tervise häirega ja see on täiesti loomulik, mistõttu on igati asjakohane kampaania hüüdlause „pole hullu“,” ütles minister. „Me kõik mõtleme ja käitume erinevalt ja see on elu igapäevane osa, mida ei tasu karta. Vahel võib see tingitud olla meie füüsilisest, vahel vaimsest tervisest. Kampaania pöörab tähelepanu vaimsele eripärale, millega paljud inimesed igapäevaselt toime tulema peavad. Oma lugu jagavad ja nõu annavad mõnda vaimset eripära omavad inimesed meie endi seast.”
Sikkut juhtis tähelepanu, et olenemata erivajadusest ei tohi me kedagi ühiskonnast ja tööelust eemale tõrjuda. „Kindlasti ei ole teema vaid nelja seina vahel arutamiseks. See vajab märkamist, mõistmist ja müütide murdmist laiemalt. Eriti just praeguses süvenevas tööjõupuuduses ei tohi unustada, et alati on oluline kaasata kõiki inimesi võrdväärselt.”
Eesti Aspergerite Ühingu esimees ja raamatu „Autismi olemus“ autor Kaarel Veskis lisas, et erivajaduse kõrval tuleks eelkõige mõista neuroloogilist mitmekesisust ehk neurodiversiteedi olemust. „Inimeste anded, suutlikkus ja võimed on erinevad. Samuti nende reaktsioonid stressile, keskkonnanähtustele, elusündmustele. See on vajalik ühiskonna eduka toimimise, rikastava mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse jaoks.” Tema sõnul tegeletakse ühiskonnas aktiivselt erinevate vähemuste inimõigustega, kuid neuroloogilise mitmekesisuse teemal kõneldakse harva. “Paljud neuroloogilise eripäraga inimesed seda ise ei teadvusta. Kui nad sellest aru saavad, siis tekib nende näol võimas jõud kaitsmaks ka neid, kes ise seda ei suuda.”
Teisiti maailma tajuvate inimeste kogemustega saab tutvuda veebilehel tegijad.ee. Näiteks räägivad seal oma loo Eesti Aspergerite Ühingu juhatuse esimees Kaarel Veskis, kunstnik Uku Vahur, agentuuri Mixd tegevjuht Meelis Eesojaning ekspertnõu annavad SA Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuse juhataja Anne Kleinberg ja Autismikooli looja Ivica Mägi.
Teavituskampaaniat “Pole hullu” rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond ja tellija on Sotsiaalministeerium. Kampaania jõuab üle Eesti eetrisse detsembris. Oma loo jutustavad ja praktilisi nõuandeid jagavad vaimse erivajadusega inimesed ning teemat aitavad laiemalt lahti mõtestada valdkonna eksperdid. Lugusid ja nõuandeid saab lugeda ja vaadata www.tegijad.ee. „Pole hullu“ on loogiline jätk 2017. aasta kampaaniale „Ära põe“, mis andis inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevases töö- ja argielus suhelda inimestega nende erivajadust arvestades. ”Ära põe” kampaania oli suunatud eelkõige füüsilise erivajadusega inimeste kaasamiseks ühiskonnaellu, tänavune kampaania pöörab tähelepanu vaimse eripäraga inimeste paremaks mõistmiseks ja integreerimiseks.
Lisainfo:
Oskar Lepik
Kommunikatsiooninõunik
Sotsiaalministeerium
+372 626 9321 / + 372 5333 7341
Valitsus kiitis heaks pikaajalise hoolduse lahendusettepanekud, millega plaanitakse arendada edasi kogukonnapõhiseid kodus elamist toetavaid teenuseid, pakkuda omastehooldajatele senisest enam tuge ja vaadata üle omavalitsuste sotsiaalkaitse rahastus, sealhulgas inimeste omaosalus sotsiaalteenuste eest tasumisel.
TALLINN, BNS – Sotsiaalministeeriumil on plaanis 45 000 euroga toetada parapurjetamiseks sobilike paatide ostu.
“Puuetega inimesed vajavad tihtipeale täisväärtuslikuks eluks praktilisi lahendusi ja uusi võimalusi,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva BNS-ile. “Näen parapaatides võimalust arenguks, inimeste unistuste ja väljakutsete piiride nihutamiseks. Erinevad tegevusteraapiad aitavad kaasa nii emotsionaalse tasakaalu saavutamisel kui ka füüsilise võimekuse tõstmisel.”
Positiivse otsuse korral hangitakse jahtklubide liidu, parapurjetamise eestvedajate ja sotsiaalministeeriumi koostöös kolm parapurjetamiseks sobilikku paati, et anda erivajadustega inimestele võimalus sportimiseks ja tegevusteraapiaks. Parapaadid ei lähe ümber ja on lihtsustatud juhtimissüsteemiga. Ühele paadile saab ka paigaldada tehnilised lahendused nende jaoks, kes ei saa enda käsi kasutada. Lisavarustusse kuuluvad paatide transpordiks mõeldud treiler ja kärud ning kraana, millega saab inimese ratastoolist paati tõsta.
“Hea on see, et olen merele saanud ka tavapaatidega, aga pole saanud ise juhtida,” ütles 39-aastane 6/7 kaelalülinihestusega purjetamisharrastaja Aune Mägi. “Tugevama tuulega on mul mure paadis püsimisega. Oleksin väga õnnelik, kui saaks paadid, mis on turvalised ja ümber ei lähe, siis saan hakata julgemalt tegutsema.”
Mägi kinnitusel annab purjetamine talle kindlasti rohkem iseseisvust, enesearenguvõimalusi ning vabaduse ja vastutuse tunnet.
“Parapurjetamine aitab ja toetab positiivse meeleolu loomist ning tasakaalu hoidmist. Mina leian, et see sobib hästi taastusraviks ja teraapia eesmärgil erinevate vajadustega inimestele,” näeb Mägi parapaatide kasutusvaldkonda laiemalt.
Nüüdseks on “Eriliste purjetajate” parapurjetamisalgatuse raames kolme aasta jooksul merel käidud enam kui 250 korral – kolmes linnas ja viies sadamas on osalenud sadakond puudega inimesest vanuses 9-79 aastat.
Tallinna toimetus, +372 5855 8035, sise@bns.ee
Baltic News Service
Sotsiaalministeerium eraldab Eesti Puuetega Inimeste Fondile 400 000 eurot, mida puudega inimeste organisatsioonidel on fondi kaudu võimalik taotleda nii investeeringuteks näiteks ligipääsetavuse ja energiatõhususe parandamisse kui ka invaspordi vahendite ostmiseks.
„Puudega inimeste organisatsioonidel on kanda väga oluline roll aidata kaasa erivajadustega inimeste osalemisele ühiskonna- ja tööelus,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Seepärast peab huvikaitsega tegelev võrgustik olema tugev ja esindama oma inimeste huvisid ühtse meeskonnana. Nii on ka riigil selge partner, kellega koos erinevatele väljakutsetele vastuseid otsida.“
Läbi Eesti Puuetega Inimeste Fondi on organisatsioonidel võimalik saada toetust investeeringuteks, hoonete renoveerimiseks, ligipääsetavuse parandamiseks ning energiatõhususe tõstmiseks. Toetust saab taotleda ka ostudeks, mis aitavad tõsta teenuste kvaliteeti ja haldussuutlikkust, eraldi tähelepanu on pööratud invaspordi vahendite soetamisele.
„Puudega inimeste organisatsioonide seas on suur vajadus erinevate investeeringute järgi, et muuta tegutsemise keskkond paremini ligipääsetavaks, leida viise püsikulude vähendamiseks, tõhusamaks energiakasutuseks. Oluline on ka leida järjest enam viise ka omatulu teenimiseks ja tõsta puudega inimestele pakutavate teenuste kvaliteeti,“ ütles Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhataja Eero Kiipli. „Puudega inimeste organisatsioonid on kodanikuühiskonna oluline osa. Olen kindel, et riigi toetus hoogustab esindus- ja huvikaitsetöö arengut ning organisatsioonidel õnnestub oma tegevusse kaasata järjest enam inimesi.“
Tänavu rahastas riik puudega inimeste organisatsioonide investeeringute taotlusvooru 127 000 euroga (rahastatud projektide ülevaade). Lisaks on organisatsioonid saanud igal aastal läbi hasartmängumaksu nõukogu riigilt tegevustoetust enam kui 900 000 euro ulatuses, tänavu oli toetuste kogusumma 950 000 eurot (tegevustoetuste ülevaade).
SA Eesti Puuetega Inimeste Fond on riigi asutatud sihtasutus, mille eesmärk on toetada ja soodustada puudega inimeste integreerumist ühiskonda, sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja muu vajaliku omandamisel.
Lisainfo:
Eero Kiipli, SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhataja
epifond@gmail.com
tel 56496102