Hea Kodanik läheb suvepuhkusele – Kodanikuühiskonna nädalakiri 26/2018
|
||||||||||||||||||||||||||
Riik suunab erihoolekandeteenustesse 1,2 miljonit eurot
Sotsiaalministeerium – Pressiteade 20. juuni 2018
Riik suunab erihoolekandeteenustesse 1,2 miljonit eurot
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas määruse, millega suunatakse täiendavalt 1,2 miljonit eurot erihoolekandeteenustesse. Eesmärk on tõsta sellega teenuseosutajate võimekust pakkuda abivajajatele kvaliteetset ning jätkusuutlikku teenust.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul on ootus, et teenuseosutajad kasutaksid täiendavaid vahendeid just töötasude suurendamiseks. „Meie partnerid ja ka teenuseosutajad ise on märkinud, et praeguste töötasude juures on keeruline leida – ja ka hoida – kvalifitseeritud töötajaid,“ ütles minister Iva. „Sotsiaalkindlustusameti sisemiste ümberkorralduste kaudu saame juba sel aastal suunata praeguste teenuste rahastamiseks täiendavalt 1,2 miljonit eurot. Nende vahenditega anname tööandjatele võimaluse maksta tublidele inimestele paremat töötasu. 2019. aasta riigieelarve läbirääkimistele läksime kindla sooviga uute kohtade loomise kõrval parandada ka erihoolekandes tööjõu olukorda ning saime kindlustunde, et teenuse baasrahastus kasvab ka järgnevatel aastatel.“
Erihoolekandeteenused on mõeldud psüühikahäirega inimestele, kes vajavad oma igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet. Määrusega tõstetakse kõikide erihoolekandeteenuste rahastust vähemalt 8%. Erihoolekandes töötas 2017. aasta andmetel 1563 inimest, sh 1442 tegevusjuhendajat, kes tegelesid vahetult abivajajaga.
Teate edastas:
Oskar Lepik
Kommunikatsiooninõunik
Sotsiaalministeerium
+372 626 9321 / + 372 5333 7341
press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee
www.facebook.com/sotsiaalminis
Sotsiaalkindlustusamet taastab abivahendi hüvitised lastele ja pensioniealistele
Sotsiaalkindlustusamet taastab alates 1. juulist hüvitised lastele ja vanaduspensioniealistele mõeldud abivahenditele, mille hüvitamine käesoleva aasta veebruaris peatati. Abivahendi vajajad, kes on end abivahendi ettevõttes järjekorda lisanud, saavad pöörduda juulis otse abivahendi ettevõtte poole ega pea ootama järjekorra saabumise teadet.
Samuti võtab Sotsiaalkindlustusamet ühendust järjekorras olevate inimestega ning teavitab neid abivahendi soetamise võimalusest. Teatud abivahendite hüvitamisel on endiselt järjekorrad (näiteks invarollerid), mida amet vaatab üle ja võimalusel likvideerib.
Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskiri – juuni 2018
Ilmunud on Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskiri – Juuni 2018.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pärnus käisid erivajadustega inimesed sportpurjekatega merel.
TALLINN, 10. juuni, BNS – Pärnus said juba kolmandat aastat kestva “Eriliste purjetajate” projekti raames laupäeval kokku 33 erivajadusega inimest Eestist ja Lätist, et RS Feva tüüpi sportpurjekatel merele seilama minna.
Lisaks puuetega inimestele olid kohal nende saatjad ning vabatahtlikud abilised töötukassast, vetelpäästest ja kohalikust purjetamiskoolist. Kolme tihedalt sisustatud tunni jooksul tutvusid inimesed paatidega, sikutasid soote ja sõitsid laevateemärgini ja tagasi.
“Anda puuetega inimestele võimalus purjetada ja kõik see kokku korraldada on üks raskemaid asju, mida olen teinud,” ütles projekti korraldaja Külli Haav BNS-ile. “Ometi on see kõik, mida ma tavakodaniku intsiatiivist teha saan. Juurde on veel vaja nii materiaalset, intellektuaalset kui ka inimlikku abi.”
“Olen õnnelik, et üle saja inimese on saanud purjetamist proovida – seda ala, mis mind nüüd oma kolmandale olümpiale viib,” lisas üritusel abiks olnud olümpiasurfar Ingrid Puusta, kelle peatusteta Läänemere-ületus heategevuskampaaniale alguse pani. “Hindan väga inimeste julgust, huvi ja osavõtulusti ja näen, et meil on arenguks tõepoolest vaja neile kohandatud paate ja treeningvõimalusi.”
“Parapurjetamine on ju täiesti olemas,” märkis Pärnu jahtklubi purjespordikooli treener Elise Umb, kes on ise aastaid maailmatasemel võistluspurjetaja olnud. “Sõltub küll natukene puudeastmest ja vastavalt sellele tuleb treeneril sobiv õpetamisstiil valida. Ohutus on kõigi puhul oluline, aga ohutusreegleid jälgides ei ole miski takistuseks. Pigem soov ja tahtmine ja võimalused õppida ja õpetada.”
Pärnu jahtklubis toimunud “Eriliste purjetajate” purjetrennis andsid jahtklubi õpilased esmalt kaldal teadmisi tuuleoludest, paadiehitusest ja lihtsamatest manöövritest merel. Pärast esmatähtsa omandamist said inimesed ise purjepaati istuda ning kogenud roolimehe käe all merel käia. Nõuandeid jagas ka olümpiasurfar Ingrid Puusta.
Erilised purjetajad lähevad merele ka Tallinna merepäevadel 14. juulil algusega kell 16 lennusadamast ja Kuressaare merepäevadel 11. augustil algusga kell 17 Kuressaare jahtklubis.
Sellel aastal on “Eriliste purjetajate” peamine toetaja Eesti töötukassa.
Külli Haav
Korraldaja
Erilised purjetajad
Eesti autsaiderkunst “Kogutud maailmad” Viljandis Kondase keskuses.
Eesti Vabariik 100 kunstialgatus „Kogutud maailmad“ koondab enam kui 50 Eesti psüühilise erivajadusega inimeste kunstiloomet. Samanimeline näitus „Kogutud maailmad“ avatakse 11. juunil kell 13 Kondase Keskuses Viljandis.
„Kogutud maailmad“ on sotsiaalse suunitlusega kunstialgatus, mille eesmärk on Eesti autsaiderkunsti kaardistamine ning tutvustamine. „Oleme püüdnud Eesti hoolekandeteenuste süsteemis – AS Hoolekandeteenused kodudes, tugi- ja päevakeskustes ja erivajadustega laste koolides – jõuda psüühilise erivajadusega inimesteni, kelle unikaalne ja sageli peidus olev kunstilooming väärib laiema avalikkuse ette toomist,“ sõnas projekti läbiviija Kondase Keskuse esindaja Mari Vallikivi. „Näituse „Kogutud maailmad“ toob laiema publiku ette huvitava kunstilise eneseväljenduse,“ lisas Vallikivi.
EV100 kunstiprogrammi kuuluval näitusel eksponeeritakse ligikaudu 200 kunstiteost enam kui 50 autorilt.
Eesti autsaiderkunstikoondav näitus avab loojate unikaalseid maailmu, olles omakorda jagatud suuremateks teemadeks nagu inimesed, eluolu ja ehitised, masinad ja sõjamehed, taime- ja loomariik ning mustrid ja värvid, kirjad ja kordused. „Teemad hõlmavad suurt osa autsaiderkunsti ainesest ning kõnelevad erivajadusega inimeste vaimumaailmast. Siiski pole väljapaneku eesmärgiks niivõrd marginaalsuse demonstreerimine, kuivõrd kunsti põhimõtteliste küsimuste – autentsuse, originaalsuse, loovuse ja kunstniku positsiooni mõtestamine laiemalt,“ ütles Mari Vallikivi.
Näitus jääb Kondase Keskuses avatuks kuni 22. juulini 2018.
Projekt „Kogutud maailmad“ on sündinud koostöör Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse, Viljandi Linnavalitsuse ja Eesti Kultuurkapitaliga.
Hägusate piiridega autsaiderkunst köidab maailmas jätkuvalt nii publiku kui kunstnike tähelepanu, alates 1960-70. aastatest on kunsti peavool endaga kunstimaailma „väljasolijaid“ jõudsalt kaasa haaranud, kaasates nende kunsti suurtesse muuseumi- ja näituseprojektidesse (muu hulgas Kasseli Documental, Veneetsia biennaalil), olles esindatud püsiekspositsioonina isegi mõne kaasaegse kunsti muuseumis, rääkimata autsaiderkunstiga tegelevate institutsioonide asutamise kasvutrendist maailmas.
Lisainfo
Mari Vallikivi
marivallikivi@gmail.com
kondas@kondas.ee
Kondase Keskus, Pikk 8, Viljandi. Avatud E-P 11-18
Arvamusfestivalil on fookuses suhtluskultuur, Balti koostöö ning demokraatia olemus.
Augustis toimub Eestimaa südames Paides Arvamusfestival. 2018. aastal on kuupäevadeks 10-11.08 ja täpsemalt saate lugeda altpoolt Arvamusfestivali pressiteatest.
Eraldi tasub välja toomist, et Hariduse laval toimub R, 10.08 kl 16-17:30 arutelu “Kaasav haridus – päästerõngas või kivi kaelas?”, mida modereerib Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Kojast. Täsemalt: https://www.arvamusfestival.
NB! Kaasava hariduse arutelule 10.08 kl 16-17:30 on EPIKoja poolt korraldatud eesti viipekeele tõlge !
Arvamusfestivali, PRESSITEADE, Paides, 7. juunil 2018
Arvamusfestivalil on fookuses suhtluskultuur, Balti koostöö ning demokraatia olemus
Kuuenda Arvamusfestivali programmi koostamine on sajakonna arutelu korraldaja ühisloomena jõudnud lõpusirgele. Eriline tähelepanu on sel suvel Eesti suhtluskultuuril, samuti räägitakse 100-aastaste Balti riikide tulevikust ning süvenetakse demokraatia olemusse. Ühtekokku toimub 160 arutelu kahekümne kolmel alal.
Aruteluteemad jõudsid festivali kavva kevadise ideekorje tulemuste põhjal. Arvamusfestival pakkus eelnevalt omalt poolt mõtteaineks Eesti sajanda sünnipäevaga seotud märksõnu, mis kõik ka programmi jõudsid. Samuti joonistusid esitatud ideede põhjal välja näiteks Eesti usu ala, metsaala, tehnoloogia ala, tervise ja turvalisuse ning inimvara ala. Arutelude kavaga saab tutvuda Arvamusfestivali kodulehel https://www.arvamusfestival.
Arvamusfestivali suurtoetaja Swedbanki eestvedamisel sündinud alal Eesti, Läti, Leedu 2038 vaagitakse Balti riikide ühiseid rõõme ja muresid. Küsitakse, kes on rikkam – kas Jaan, Janis või Justas ning räägitakse demograafilistest ja majanduslikest katsumustest kolmes riigis. Eesti piirist kaugemale ulatuvad arutelud ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusel sündinud demokraatia alal, kus juttu tuleb Euroopa kodanikkonnast, populismi mõjust ning meedia kriitilisest tarbimisest.
Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on tänavusel festivalil varasemaga võrreldes kavas rohkem Eestist kaugemale ulatuvaid teemasid. “Arvamusfestivali üks põhiväärtusi on avatus ning sellest lähtudes oleme programmi valinud eri riikide kogemusi kokku toovaid arutelusid. Tavalisest rohkem on osalejate seas ka väliskülalisi,” märkis Lauring. Ta avaldas lootust, et see rikastab külastajate festivalikogemust.
Erilise tähelepanu all on tänavu Eesti arutlus- ja suhtluskultuur ise. Kiusamisvaba Kooli veetud suhtluskultuuriala aruteludes küsitakse, kuidas kiusuvabalt suhelda, kas ja kuidas erinevused rikastavad, võrreldakse eestlaste ja soomlaste suhtluskultuuri ning mängitakse Eesti väärtuste mängu. Telia digitarkuse alal räägitakse lähemalt suhtlusest küberruumis.
Esmakordselt on igaühel võimalik kaasa lüüa Arvamusfestivali hitiks kujunenud parlamendierakondade esimeeste arutelu teema valimisel. ERR portaalis saab küsitlusele vastata juuni lõpuni.
Arvamusfestival toimub 10. ja 11. augustil Paides. Festivali toetavad Paide linn, Swedbank, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Euroopa Komisjon, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Euroopa Parlament, Telia, Ergo ning Töötukassa.
Lisainfo
Maiu Lauring
Arvamusfestivali eestvedaja ja programmijuht
maiu.lauring@arvamusfestival.e
517 7321
Teate saatis
Martha-Beryl Grauberg
Arvamusfestivali kommunikatsioonijuht
martha.grauberg@arvamusfestiva
5344 9978
Astangu KRK: IT klienditoe baaskursus ootab uusi õppijaid!
Astangu IT klienditoe baaskursus ootab uusi õppijaid !
2017. aasta sügisel alustas esmakordselt Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses IT-klienditoe baaskursus. Tegemist on 1 aasta kestva tööõppekursusega, mille käigus omandatakse vajalikud oskused IT-klienditoe alal töötamiseks nagu kontoritarkvara kasutamine, ettevõtte veebilehe haldamine, telemarketing jms. Kursusel on võimalik osaleda ka moodulipõhiselt (st vähem kui aasta).
Meie õppijad töötavad täna erinevates kohtades, kuid kõige tuntumad neist on G4S Eesti ja Elisa Eesti. On ka neid õppijaid, kes püüavad luua oma ettevõtet nii investeerimise valdkonnas kui ka arvutite parandamises.
Kursuse esimene lend sai oma tunnistused kätte 1. juunil. Terve IT-klienditoe rühm oli aga tööle saanud juba enne ametlikku lõpetamist ning tööandjate huvi on jätkuvalt suur, seega julgustame tulema õppima.
Kursusele ootame inimesi, kes tahavad omandada erialaseid oskuseid ja kelle tervislik seisund võimaldab valitud erialal töötamist. Kursus sobib ka liikumispuudega ja psüühikahäiretega inimestele.
Lisainfo: http://www.astangu.ee/oppetoo/oppevoimalused/it-klienditoe-baaskursus/
Maris Saar
Kommunikatsioonispetsialist
Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga
Tel +372 687 7290
maris.saar@astangu.ee
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Astangu 27 Tallinn 13519
Avalikud ehitised peavad olema ligipääsetavad puuetega inimestele.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 30.05.2018
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister allkirjastas määruse, millega kehtestatakse puudega inimeste erivajadusi arvestades nõuded avalikele ehitisele, et tagada puuetega inimeste takistusteta liikumine ja ehitise kasutamine ning asjakohase teabe kättesaadavus.
Ka seni pidi ehitamisega seotud tegevustes igal juhul järgima head tava ja arvestama puuetega inimeste erivajadustega. „Uus määrus teeb aga olukorra veelgi selgemaks,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. „Oleme astunud olulise sammu kõikide ühiskonnaliikmete võrdse kohtlemise huvides.“
Avalikule ehitisele esitatavate ligipääsetavuse, kasutamise ja ohutuse nõuete ajakohastatud ja täpsustatud kujul kehtestamine on tingitud vajadusest tagada igale inimesele võrdseid võimalusi pakkuv, väärikas ja iseseisev toimetulek. Määruse eelnõu ettevalmistamisel on ennekõike lähtutud nende isikute ja huvigruppide arvamusest ja ettepanekutest, kelle jaoks sellised abinõud on igapäevaselt vajalikud.
Palo ütles, et määruse koostamisel olid suureks abiks MTÜ Ligipääsetavuse Foorum juhatuse liikmed, Ligipääsetavuse nõukogu liikmed ning Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmesorganisatsioonid, nagu Eesti Pimedate Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit ning Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit.
„Tunnustan ka kohaliku omavalitsuse üksusi, kelle tegevustes tähtsustatakse samuti ligipääsetavust ja kes kaasavad ehituslubade menetlusse ligipääsetavuse eest kõnelevaid organisatsioone ja jagavad vastavat praktikat,“ ütles minister.
Minister selgitas, et lisaks määruses loetletud ehitistele saab kohaliku omavalitsus määratleda ehitised, millele kohaldatakse ligipääsetavuse nõudeid.
„Kohaliku omavalitsuse üksusele kaalutlusõiguse andmine on oluline eelkõige tema sõltumatust ja otsustusõigust silmas pidades, mis tugineb nii kohaliku kogukonna vajaduste kui ka omavalitsusüksuse võimaluste arvestamisele,“ lisas Palo.
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku rakendusaktina ning see rakendub jõustumise hetkest.
Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskiri – mai 2018
Ilmunud on uus Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskiri – mai 2018. Tutvu põnevate teemadega lähemalt siit.