Eesti Naine, juuni 2008. Laste loovuslaagrite korraldaja Janika Saar (43) võrdleb iga tööpäeva ning inimese elu lapimantli meisterdamisega.

http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=10635

Varahommik. Eestimaa ärkab, hõõrub uniselt silmi ja kiirustab koolibussi või liiklusummikusse. Jaanioja mamsel Janika, laste loovuslaagrite ja muinasjutumängude korraldaja, tõuseb seitsme paiku.

Mõnusat ärkamist "Terevisiooni" saatel hakivad telefonikõned. Lasteaiaõpetajad uurivad ürituste kohta sageli nii varasel tunnil, et Janika tööpäev võib alata voodist tõusmata.

Varsti astub Janika magamistoast välja, otse tööle. Tema töö- ja elukoht on mõisaasemele ehitatud endine korrusmaja Võsu külje all Jaaniojal.

Üheksa paiku käib uks ning teine Jaanioja mamsel, töölepingu järgi administraator-perenaine Ivika Malva (44) astub sisse.

Mamslimaailma loomiseks sai Janika innustust vanasti Palmse mõisas elanud kõrgema klassi teenijarahvast, kelle ülesanne oli kantseldada lapsi ja teha koduseid toimetusi. Juba kümnendat suve korraldab ta tüdrukutele ja poistele suviseid loovuslaagreid, igal aastaajal aga ühepäevaseid muinasjutumänge ja piknikke.

Kui on oodata külalisi – ja neid käib siin tihti – tõmbavad daamid juba hommikul selga täpilised pluusid ja pikad seelikud ning pähe mamslimütsid.

Kella 11 paiku saabuvatele külalistele avaneb pentsik vaatepilt: vanaaegses univormis daam ajab õhukesel arvutikuvaril näpuga järge, aeg-ajalt tõustes ja midagi seinakalendrisse märkides.

Mai ja juuni päevad mustavad sissekannetest juba varakevadel, seepärast pole perenaine sugugi kindel, et saab kõiki soovijad vastu võtta.

Eile hilisõhtul helistas üks ema, kes soovis kahele tüdrukule laagrikohta. Õnneks jagus veel ruumi.
Ivika välgutab samal ajal kõrvaltoas usinasti kääre. Ta lõikab õhulisest tüllikuhjast parajaid juppe, et järgmise muinasjutumängu tüdrukud saaksid meisterdada endale pärjaga loorid.

Täna on udune päev ning see määrab mamslite päevaplaanis nii mõndagi. Esiteks kestab madalrõhkkonna puhul hommikune kohvijoomine ja kohalike uudiste vahetamine harilikust kauem. Ning sel puhul lükatakse edasi need tööd, mis sobivad paremini päikeselisse päeva. "Kui vihma sajab, siis koristada ega muinasjutukoobast dekoreerida ei viitsi," ütleb Janika.

Valida saab teistegi mõnusate tegevuste vahel: näiteks vuristada kokku mõni uus kostüüm või sõita hoopistükkis linna osturetkele. Laagrilapsed meisterdavad iga päev erinevaid asju ning hobitarvete poes tuleb Ivikal Janikat tihti tagasi hoida, öeldes: "Neid materjale on meil veel küllalt järel!"

Janika korraldab loovuslaagreid selleks, et lapsed õpiksid ühtaegu meisterdama, laulma ja tantsima kui ka kõige selle kaudu ise otsustama ja tegutsema. Kui poisid-tüdrukud usaldavad ennast senisest rohkem, siis võib rahule jääda.

Laagri idee tekkis siis, kui Janika otsustas kolmanda tütrega kodus olles luua oma firma. Esialgu õmbles ta rõivaid, seejärel kaltsunukke Avita aabitsate juurde.

Kord valmis Palmse kooli moeetenduseks hulk värvilisi kleite. Naisel tekkis soov näha korraga palju tüdrukuid neid rõivaid kandmas ning nii korraldaski ta esimese loovuslaagri.

Laagrid said ruttu populaarseks ning nüüd peatuvad turismibussid suviti, et soovijad saaksid pildistada tüdrukuid, kes jalutavad romantilistes kleitides läbi Võsu.

Janika käib aeg-ajalt loenguid pidamas sellestki, kuidas tuua ettevõtlusse loovust. Aastate jooksul on ta kohaliku elu edendamiseks või oma ettevõtte hüvanguks kirjutanud lugematu arvu projekte.

Kümne laagrisuve jooksul on mamslid näinud väga erinevaid lapsi. Näiteks mobiiltelefoni vahendusel emaga kokku kasvanud kümneaastaseid tüdrukuid, kes ei saa olla hetkegi helistamata. Näiteks haarab laps lõunajärjekorra lõpus seistes telefoni, et kurta: "Ema, mulle ei anta siin süüa!" või "Mul on patsikumm kadunud!"

Või lahendavad sõbratarid omavahelist tüli sel moel, et mõlemad helistavad oma emale ning nood püüavad siis kilomeetrite tagant olukorda lahendada.

Pärast selliseid kogemusi soovitatakse laagris tungivalt, et mobiilid jäetaks koju. Peagi märkavad kõik, et muresid on võimalik murda kohapeal ja omavahel.

Edasi loe artiklit ajakirja Eesti Naine paberversioonist.

——————————————————————————–

Abilinnapea Merike Martinsoni juhtimisel toimunud Tallinna Linnavalitsuse
invakomisjoni koosolekul arutati puuetega inimeste vajaduste uuringu
läbiviimist koostöös Tallinna Puuetega Inimeste Koja ja puuetega inimeste
organisatsioonidega.

Tallinna Linnavalitsuse arenguteenistus korraldab uuringu, selgitamaks
välja puuetega inimeste vajadused, pretensioonid ja ettepanekud, eesmärgiga
parandada puuetega inimestele suunatud hoolekandesüsteemi.
Probleemiks on puuetega inimesed, eriti lapsed, kelle kohta pole andmeid
linnaosavalitsustes ning kelleni ei ulatu info linna pakutavatest teenustest
ja toetustest. Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on seda kitsaskohta võimalik parandada
eeskätt koostöös perearstidega.

Kõne all oli ka praeguse puuetega lastele suunatud ühekordse toetuse
muutmine ning riigilt puuetega laste hoiuks eraldatud, ent realiseerimata
raha kasutamine muuks otstarbeks.
“Kui linna poolt teist aastat makstav hinnatõusu kompensatsioon puuetega
lastele jääb nende vanemate poolt suures osas välja võtmata, siis kaalume
määruse muutmist ning selle raha kasutamist näiteks tehniliste abivahendite
hankimisel,” ütles invakomisjoni juht Merike Martinson.
“Kuna aga riigieelarvest eraldatud puuetega laste lapsehoiu raha jääb
vastavate lapsehoidjate puudumise tõttu kasutamata, siis kavatseme selle ära
kasutada rehabilitatsiooniks, suvelaagriteks ja sanatooriumituusikuteks.”

Sügisel korraldab TPIK koos puuetega inimeste organisatsioonidega
abivahendeid tutvustava messi, mille raames on Sotsiaal- ja
Tervishoiuametil kavas läbi viia infopäev Tallinnas pakutavatest teenustest
puuetega inimestele.

Tallinna Linnavalitsuse invakomisjon käib koos neli korda aastas ja sinna
kuuluvad Haridus-, Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, puuetega inimeste erinevate
organisatsioonide ja linnaosavalitsuste esindajad.

Teisipäeval, 17. juunil kell 17 avatakse Eesti Rahva Muuseumis Tartu Puuetega Inimeste Koja käsitööringi 10. lapitöönäitus. Näitus jääb avatuks 29. juunini.

Juba traditsiooniliseks saanud näitusel eksponeeritakse tekke, katteid, laualinu, aga ka kotte, patju, mis on kõik valminud lapitehnikas. Tegemist on peamiselt viimastel aastatel valminud töödega.

Väljapanekut saab näha Eesti Rahva Muusemi näitusemaja töötoas. Lisainformatsiooni saab Elle Tammemäelt, e-post elle.tammemagi@emta.ee .

Triinu Siller
Eesti Rahva Muuseumi
pressiesindaja

735 0429

www.erm.ee  

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) avati Chrysler Club Estonia MTÜ eestvõttel liikumispuuetega lastele viburada, lisaks saadi mobiilsed komplektid korvpalli mängimiseks.

Chrysler Club Estonia MTÜ eestvedamisel püsitati Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse hoovi liikumispuuetega lastele viburada ning hangiti vibuspordiga tegelemiseks vajalik varustus. Lisaks viburajale kingiti tegevuskeskusele mobiilsed komplektid korvpalli mängimiseks.

Tegevuskeskuses Endla tänaval on Tallinnas tegutsevatel puuetega inimeste ühingutel võimalik läbi viia erinevaid huvi-, kultuuri-, spordi- ja koolitustegevusi. Tööpäevadel kell 10-18 on avatud avalik internetipunkt (tugiisik kohapeal), korraldatakse arvutikursusi puuetega inimestele, nii edasijõudnutele kui ka algajatele; toimuvad line-tantsu tunnid, sh ka ratastooli kasutajate grupile, Kundalini jooga tunnid, Idamaiste võitluskunstide treening liikumispuudega inimestele. Võimalik on mängida bocciat, malet ja kabet, piljardit, koroonat, lauatennist, lugeda ajalehti, kasutada sauna jne.

Keskus puhkab 7. juulist 3. augustini ja sel ajal tegevusi ei toimu.

“Sügisel kavatseme korraldada aktiviseerimiskoolitused nii eesti kui venekeelsetele puuetega inimeste gruppidele eesmärgiga paremini ette
valmistada puuetega inimesi tööturul osalemiseks, ka algavad siis kunstilisi tegevusi propageerivad loomingulise avardumise kursused,”
tutvustas TPIK-u tegevusplaane keskuse juht Tauno Asuja.

Eelmisel aastal külastas tegevuskeskust üle 20 000 inimese.

Lisainfo: Tauno Asuja,
telefon: 655 4161
http://www.tallinnakoda.ee  

Lastekas.ee näitab õpetlikku multifilmi.

Multikas räägib sellest, mis juhtub siis, kui hüpata vette tundmatus kohas.

Lastekas.ee on just suve hakul valmis saanud õpetliku multikaga. Lastele tuttavate tegelaste kaudu näidatakse, mis võib juhtuda pärast tundmatus kohas vette hüppamist.

Link multikale:
www.lastekas.ee/?go=web&t=1&id=2061  

Puudega inimestele peab leidma sobiva töö
06.06.2008 12:01
Toimub: 06.06.2008

PRESSITEADE
06.06.2008

Londonis eile toimunud kaheksa riigi ministrite kohtumisel arutati puudega inimeste tööhõive suurendamise võimalusi ning vahetati kogemusi, et üle võtta parimaid praktikaid. Eesti tegi ettepaneku julgustada uuringute läbiviimist Euroopa tasandil, et oleks lihtsam suunata ka tööandjaid pakkuma puudega inimesele sobivat tööd.

Iga riik tegi ülevaate puudega inimeste tööhõivesse kaasamise seadusandlusest, praktikatest, probleemidest ning lahenduskäikudest. Kohtumist juhtinud Briti tööminister James Plaskitti sõnul on tähtis muuta hoiakuid ja käitumist. Puudega inimesed on olulised ühiskonna liikmed, kellel on õigus õppida ning omandatud oskusi töös kasutada.

Kogu Euroopas on levinud suund, et lisaks rahalisele toele tuleb pakkuda puudega inimesele tuge töö leidmisel. Sotsiaalminister Maret Maripuu kinnitas, et igale inimesele, kes soovib tööle minna, peab seda vastavalt tema oskustele võimaldama. „Tähtis on, et puudega inimesed ei jääks kinni toetuste süsteemi. Võimetekohane töö aitab puuetega inimesel tunda end ühiskonna vajaliku liikmena ning suurendab sotsiaalset sidusust,” ütles Maripuu.

Kohtumisel osalenud olid ühel meelel, et ka tööandjatega tuleb senisest rohkem koostööd teha ning julgustada neid puudega inimestele tööd pakkuma.

Nõupidamise kokkuvõte ettepanekutega esitatakse Euroopa Liidu ministrite korrapärasele kohtumisele esmaspäeval Luksemburgis. Eesti ettepanek on julgustada uuringute läbiviimist Euroopa tasandil, et selgitada välja, millised on erinevate puuete jaoks kõige sobivamad tööd. Seda teadmist kasutades oleks lihtsam suunata ka tööandjaid pakkuma puudega inimesele sobivat tööd.

Kohtumisel osalesid Suurbritannia, Austria, Taani, Eesti, Malta, Holland, Rootsi ning Euroopa Liidu eesistujamaa Sloveenia esindajad. Ministrite kohtumine väiksemas ringis oli esimene omalaadne, et käsitleda konkreetset teemat põhjalikumalt. Ministrite kohtumine Londonis toimus 5. juunil.

Eli Lilles
Pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
Eli.Lilles@sm.ee  
www.sm.ee  

Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill ja Philips toetavad laste, noorte (sh puuetega inimeste) suvelaagreid. Konkursi vahendite maht on 400 000 Eesti krooni. Maksimaalne toetus projekti kohta on 40 000 Eesti krooni.

Toetust saavad taotleda mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Abikõlblikud kulud: huvi- ja arendustegevuseks vajalikud vahendid , transport, toitlustamine, juhendaja tasu, osavõtumaks vähekindlustatud perede lastele, muud projekti elluviimiseks hädavajalikud kulud.

Taotlejad peavad esitama avalduse, mis sisaldab:

1. Organisatsiooni nimi ja aadress (nimi, aadress, telefon, e-mail)
2. Organisatsiooni registrikood
3. Kontaktisiku(te) nimi ja aadress ja telefoninumber
4. Taustinformatsioon organisatsiooni kohta (kuni üks lk): tegutsemise eesmärk, elluviidud projektid, töötajate/vabatahtlike arv, koostööpartnerid, varasemad toetajad jmt
5. Projekti sisu:
millal ja kus suvelaager toimub
miks ja kelle jaoks suvelaager organiseeritakse, inimeste arv
töötajate/vabatahtlike arv, kes suvelaagrit aitavad läbi viia, nende panus tegevustesse
suvelaagri kogumaksumuse detailne eelarve (Eesti kroonides) koos planeeritud tegevustega (tooge selgelt välja summa, mida küsite Heategevusfondilt ja märkige teised toetajad) NB Eelistatud on projektid, kuhu on kaasatud partnerid, kes panustavad eelarvesse!

Avaldused palume saata hiljemalt 20. juuniks 2008 meili teel aadressile: holland@online.ee  

Konkursi tulemused tehakse teatavaks 30.juunil veebileheküljel www.paikeselill.ee  

27.05.2008
Teisipäeval, 27. mail, osaleb sotsiaalminister Maret Maripuu Põhja- ja Baltimaade soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate ministrite kohtumisel Saaremaal.

Kohtumise põhiteemad on võitlus naistevastase vägivalla vastu ning sooline võrdõiguslikkus tööturul ja tööelus. Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul on Eesti probleemiks suur palgalõhe naiste ja meeste vahel. „Eesti peredes valitsevad kindlalt sissejuurdunud stereotüübid: emad hoolitsevad laste eest ning isad püüavad üha rohkem raha teenida. Väikese lapse kõrvalt tööle tagasi tulemine pole noortele emadele sugugi hõlbus. Nad lepivad vähemtasuvama tööga kui mehed ning see käristab meeste ja naiste palgavahe veelgi suuremaks,” ütles minister. „Kohtumisel arutame Põhjamaade kolleegidega, kuidas ühitada töö- ja pereelu nii, et sellest võidaksid kõik.”

Jätkuvalt on Põhja-ja Baltimaade ühiseks mureks inimkaubandus. „Tegemist on piirideülese probleemiga, millega üksi tegeleda on raske. Senine koostöö on olnud väga sisuline ja hea ning soovime, et see kindlasti jätkuks. Teeme kohtumisel ettepanekuid parandada koostööd infovahetuse ja ohvrite tagasisaatmise asjus,” lisas Maripuu.

Kohtumisel tutvustab eesistujamaa Rootsi minister Nyamko Sabuni Euroopa Liidu tegevusi soolise võrdõiguslikkuse edendamise alal, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise teemal.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Baltimaade koostöö soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks algas 1998. aastal. Koostöö prioriteetideks on info- ja teabevahetus, uurijate ja teadlaste koostöö ning koostöö naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks.

Viimane Põhja- ja Baltimaade soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate ministrite kohtumine toimus 2006. aastal.

Jana Zdanovitš
Meedianõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 6269 323
GSM 505 7135
jana.zdanovits@sm.ee  

Tänane Postimees lahkab probleemi, miks reharaha on, aga inimesteni abi ikka ei jõua.
Lugege ka väga head, probleemile pihta saavat PM juhtkirja

Sirli Jassov oma nelja-aastase tütre Maritega. Hoolimata sellest, et tüdrukul on liikumispuue, saab ta hakkama tavalasteaias.

Raha ja mõistus: http://www.postimees.ee/160508/esileht/arvamus/330909.php?juhtkiri-raha-ja-moistus  

http://www.postimees.ee/160508/esileht/siseuudised/330901.php?puudega-inimestest-libises-mullu-mooda-32-3-miljonit-ravikrooni  

Puudega inimestest libises mullu mööda 32,3 miljonit ravikrooni
16.05.2008 00:01
Madis Filippov, Postimees

Kuigi puudega inimestel on rehabilitatsiooni­teenuse kättesaadavuse ja mahu kohta palju etteheiteid, jäi riigil mullu erivajadustega inimeste rehabilitatsiooniteenustele mõeldud 86 miljonist kroonist rohkem kui kolmandik.

Sirli Jassov kasvatab kuueaastast keskmise puudega Lisethet ja nelja-aastast raske puudega Maritet. Kuna Maritel on liikumispuue, peab ta käima füsioterapeudil. Seal saab ta massaaži ja võimelda ning ka ujumas käia.

Jassovi sõnul saab Marite praegu füsioterapeudi teenust viis päeva ühe aasta kohta, kuid seda on vähe, sest vaja oleks vähemalt kaht viiepäevast ravikuuri aastas.

«Lastega tuleb järjepidevalt tegeleda,» ütles Jassov. «See ei ole vastuvõetav, et kui ravi on häid tulemusi andnud, siis lõpetame ära ja jääme uut aastat ootama.»

Ema sõnul on noorema lapse õigesti käima saamine pidev töö ning kui jääda rehabilitatsiooniraha ootama, ei pruugi töö lapsega enam hiljem nii häid tulemusi anda. Seetõttu on ta sunnitud ise otsima last arendavaid võimalusi nagu ujumine ja soolakamber organismi tugevdamiseks.

«Veel mullu oli rehabilitatsiooniks mõeldud kuus ravipäeva, kuid sel aastal võeti üks vähemaks,» seletas Jassov.

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liikme Külli Urbi sõnul ei ole rehabilitatsiooniteenustele mõeldud tundide arv piisav. «Kui on sügava liikumispuudega laps, siis tema füsioteraapia vajadus on tohutu ja etteantud 30 tunnist ei piisa,» lausus ta.

Pikad järjekorrad

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialisti Marina Runno sõnul tekkisid ülejäägid osaliselt selle tõttu, et eelmise aasta piirmahud ei võimaldanud inimestel vajaduse järgi teenust saada ning teenuse osutajad ei saanud piirangute tõttu ootusele vastavalt teenust pakkuda.

Urbi sõnul jääb aga raha ilmselt üle teenustele seatud liigse bürokraatia tõttu. Tema sõnul peavad teenused muutuma dünaamilisemaks. Urb tõi näiteks selle, et igale lapsele on summad jagatud mingisuguse keskmise järgi, arvestamata lapse vajadusi.

Urbi sõnul esitatakse teenusepakkujale liiga kõrgeid nõudmisi näiteks hariduse osas, mistõttu on ka pakkujaid vähem. Samuti on liikumispuudega inimeste liidu juhatuse liikme hinnangul hinnad liiga madalad.

«Kui teenuste hinnad vastaksid tegelikule olukorrale, siis saaksime neisse valdkondadesse ka töötajaid juurde,» rääkis Urb. «Küsimus ei ole selles, et inimesed ei vaja seda teenust, vaid lihtsalt ei ole piisavalt kvalifikatsioonile vastavaid teenuse pakkujaid.»

Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimehe Helve Luige sõnul peab selleks, et nii palju raha üle ei jääks, muutma rehabilitatsiooniteenuse süsteemi.

«Teenus peaks olema rohkem kättesaadav,» ütles Luik. Süsteemi jäikuse näiteks tõi ta selle, et rehabilitatsiooniplaani võib ellu viia ainult üks koht, kuigi vajadus võib olla mitmele teenusele.

Ka kahe puudega lapse ema Jassov kurtis, et kuigi vaja oleks ühest asutusest võtta üht teenust ja teisest teist, tema seda teha ei saa. Kõigepealt peab ära käima ühel teenusel, siis ootama arvete laekumist, nende kinnitamist ja maksmist. Seejärel otsustatakse, kas on õigust saada uus suunamiskiri.

Jassovi sõnul ei ole sellest suurt kasu, kui raha on ainult paberi peal ja tegelikult ravile ei pääse. «Paberimajandus ja järjekorrad on nii pikad, et teenuse kasutamiseks mõeldud aeg saab enne otsa,» ütles ta. «Näiteks teenusele järjekorda panekuks vajaliku suunamiskirja saaminegi võtab mitu nädalat aega, sest see käib posti teel.»

Jassov pakkus lahenduseks, et taotlusi võetaks vastu ka pensioniametis, kust saaks siis suunamiskirja kohe kätte. «Neil on ju andmebaasid olemas, et kontrollida, kui palju mul on rehabilitatsiooniraha alles,» rääkis Jassov. «Vahelülisid on liiga palju.»

«Järjekorrad on kindlasti vähenenud kui võrrelda kaht eelmist aastat,» ütles sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Runno. «Pikad järjekorrad on pigem seal, kus pakutakse füsioterapeutilisi teenuseid, mujal on need mõistlikud.»

Jäägid jaotuvad ebaühtlaselt

Ministeerium kärbib sel aastal 25 miljoni võrra erivajadustega laste rehabilitatsioonile minevat raha. Kuigi riigil jääb raha igal aastal üle, viitavad teenusepakkujad aasta lõpus rahapuudusele, mistõttu jäävad abivajajad protseduuridest ilma.

«Rehabilitatsioonikeskustega tehakse lepingud kord aastas ning igal keskusel on oma leping ja summad,» seletas Urb. «Tekib olukord, kus ühes kohas on raha üle ja teises puudu.»
Jassov kardab, et eelarvekärbete tõttu kordub samasugune olukord nagu aastal 2006, kui rehabilitatsiooniraha said enne aasta lõppu lihtsalt otsa. «Oma kogemusest võin öelda, et aasta lõpu peale lootma jääda ei ole mõtet, sest siis jääd lihtsalt ilma,» rääkis ta.

Sotsiaalministeeriumi töötaja Runno sõnul ei ole regiooniti raha otsa lõppemine aga probleem, sest rehabilitatsioonikeskused saavad raha juurde taotleda.

Ta ütles, et sotsiaalministeeriumil on probleemile lahendus olemas: 1. jaanuarist 2009 hakkab kehtima määrus, millega kaotatakse ära teenusele seatud ajalised piirangud, mistõttu hakkavad teenused paremini vajadusele vastama.

«Teenuseid saab endiselt kindla summa eest aasta jooksul, see piir jääb,» lisas Runno. «Aga suuremale osale teenustele ei panda kogusepiiri. Näiteks kui on vaja lapsele teenust üle 10 tunni, siis seda ta saab nii palju kui vaja.»

Raha eelarvest

• Erivajadustega inimeste rehabilitatsiooniks eraldati tänavu 44,6 miljonit krooni
• Erivajadustega laste rehabilitatsiooniks eraldati 42 miljonit krooni

Raepress
13. mai 2008

Tallinna Invatakso saab 10 aastaseks

Tallinna Invatakso tähistab neljapäeval, 15. mail oma 10. sünnipäeva. Uksed Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) on avatud kell 10-16, pidulik üritus algab südapäeval.

Praegu kasutab Tallinna invatakso teenust 690 inimest, neist on 200 ratastoolis. Kui 2003. aastal kasutas regulaarselt ühes kuus 29 inimest ratastoolibussi, siis tänaseks on kasutajate arv kasvanud kuni 74 kliendile kuus.

Töötavatele ratastoolikasutajatele toimib igapäevane invatransporditeenus alates 2005 ja regulaarselt kasutab seda teenust 10 klienti.
Tallinna Puuetega Inimeste Koja projektijuhi Tiia Tiigi sõnul on invatakso teenus eluliselt vajalik ja abiks paljudele Tallinna liikumis-, nägemis- ja liitpuudega inimestele.

Abilinnapea Merike Martinson teatas, et invatakso rahastamine on linnaeelarvest pidevalt kasvanud. “Kui 1998. aastal eraldas linn teenuse tarvis 116 000 krooni, siis tänaseks on see summa kasvanud juba 5,65 miljoni kroonini,” ütles abilinnapea.
“Püüame igati kaasa aidata, et puudega inimesed saaksid võimalikult palju osa sellest, mis neile terviseprobleemide tõttu muidu kättesaamatuks jääks.” Noored aktiivsed inimesed kasutavad teenust sõitudeks rehabilitatsioonile, treeningutele, mitmesugustele üritustele, sh koolitustele, üliõpilased sõidavad kooli ja praktikale.

Invatakso kuulimiit on 600 krooni ja invabussil 2250 krooni, mis võimaldab 10 sõitu kuus.
Invatakso probleemideks on üle 65 aastaste puuetega inimeste arvu suurenemine (Tallinnas ligi 65% puudega inimestest) ja pidev
transpordivajadus avalike teenuste (sõidud haiglasse, arsti juurde, apteeki, panka) kättesaamiseks.

Praeguseks on täidetud Tallinna sotsiaalhoolekande tegevuskavas aastateks 2006-2008 püstitatud eesmärk üle 65 aastastele sügava ja raske nägemis- ja liikumispuudega isikutele invataksokaartide väljastamine osas.

Tallinna Puuetega Inimeste Koda on algatanud vanade magnetkaartide väljavahetamise. Vanad kaardid kaotavad kehtivuse 1.juunil, kuni selle ajani väljastatakse kaart tasuta.
Invatakso kasutajatel tuleb pöörduda Tallinna Puuetega Inimeste Koja poole, (Endla 59, tuba 104) teisipäevast neljapäevani kell 10- 16.
Kaasa võtta isikut tõendav dokument ja kehtiv magnetkaart. Kaarti saab vahetada ka invatakso sünnipäeval.

Lisainfo
Tiia Tiik
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
projektijuht
tel 6554 160