Selle nädala lõpuni on kaasamisveebis www.osale.ee võimalik avaldada oma arvamust kahe olulise dokumendi kohta.
Need on Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007-2011
ja Integratsioon Eesti ühiskonnas 2008-2013

Viimase kohta on püstitatud järgmised küsimused:
Milliseid samme ootate riigilt muukeelsete inimeste Eesti ellu integreerimise edendamiseks?

Mis aitaks kaasa suhete parandamisele eestlaste ja venekeelsete Eesti elanike vahel?

Mida peaksid kohaliku omavalitsuse üksused tegema muukeelsete elanike ja nende organisatsioonide kaasamiseks kohaliku elu ja integratsiooni edendamisse?

Mida saaksid kodanikeühendused teha integratsiooni edendamiseks?

Milliseid võimalusi näete eri rahvuste koostöö /ühistegevuse edendamiseks, Eesti kui multikultuurilise ühiskonna teadvustamiseks?

Mida saaksid rahvuslikud kultuuriseltsid teha, et tutvustada oma rahvuse ajalugu, kultuuri ja oma sidemeid Eestiga läbi aegade?

Kas peate vajalikuks suurendada muukeelsetele elanikele suunatud programmide osakaalu Eesti meediakanalites?

Kas riik peaks välja töötama tegevusi mitte-eestlastest ettevõtjate toetamiseks?

Dokument ise on kättesaadav aadressil: http://www.osale.ee/files/consult/4_Integratsioonistrateegia_250107.pdf  

Teel sooliselt tasakaalustatud ühiskonda: 10 aastat

12. ja 13. oktoobril 2007
Tallinna Ülikoolis, Uus-Sadama 5, Tallinn

Kava:

Reede, 12. oktoober

09.30 Osavõtjate registreerimine ja tervituskohv

10.00 Konverentsi avamine– Reet Laja, ENUT-i juhatuse esinaine

Tervitused: Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud, Kanada suursaadik Claire A. Poulin, Norra suursaadik Stein Vegard Hagen, Euroopa Parlamendi liige Siiri Oviir, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna Büroo direktor Carita Pettersson, ENUT-i asutajaliikmed Eda Sepp ja Suzanne Lie

10.45 Põhiettekanne: Põhjamaade soolise võrdõiguslikkuse poliitika. Erinevuste väljakutse – Marianne Liljeström, Turu Ülikooli professor. Ettekandjat tutvustab Mirjam Hinrikus

11.20 Kohvipaus

11.40 Paneeldiskussioon: Soolise võrdõiguslikkuse areng Eestis

Moderaator – Kadi Viik, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja

1. Haridus ja teadus – Raili Põldsaar, Tartu Ülikooli lektor; Mati Heidmets, Tallinna Ülikooli professor

2. Sooline võrdõiguslikkus Eesti poliitikas – Ülle-Marike Papp, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna nõunik; Juhan Kivirähk, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur

3. Kodanikuühiskonna areng – Laine Tarvis, ENÜ eesistuja; Riina Kitt, Eesti Naiste Koostööketi eesistuja

4. Meedia ja avalik arvamus – Barbi Pilvre, Eesti Ekspress; Liisa Past, Eesti Päevaleht arvamustoimetaja

13.20 Lõuna / Pressikonverents

14.30 Võrdõiguslikkuse ja regionaalse koostöö tugevdamine – töögrupid

Moderaator – Reet Laja, ENUT-i juhatuse esinaine

1. Töö ja pereelu ühitamine (eesti keeles) – Kadri Seeder, Eesti Tööandjate Keskliit, EQUAL kommunikatsioonijuht; Kristi-Jette Remi, Eesti Tööandjate Keskliit, EQUAL projektijuth

2. Skandinaavia soopoliitika mudel (inglise keeles) – Suzanne Lie, Oslo Ülikooli emeriitprofessor; Merja-Hannele Vuohelainen, NYTKIS-e liige; Voldemar Kolga, Akadeemia Nord professor ja ENUT-i juhatuse liige

3. Naistevastane vägivald

A)Prostitutsioon ja inimkaubandus (eesti keeles) – Kristiina Luht, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist ja Eda Mölder, MTÜ Eluliin juhatuse liige

B)Perevägivald (inglise keeles) – Emel Dogramaci, Cankaya Ülikooli (Türgi) Soouuringute Keskuse juhata; professor; Kersti Yllo, Wheaton’i Kolledži (USA) professor; Linda Svilane, MTÜ Marta (Läti) jurist

4. Hariduspoliitika (inglise keeles) – Raili Põldsaar, Tartu Ülikooli lektor; Dovile Rukaite, Moteru Informacijos Centras (Leedu)

5. Tervis: stereotüüpide kummutamine (eesti keeles) – Ene Tomberg, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja asetäitja; Ülle Võhma, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku psühhiaater

16.00 Kohvipaus

16.20 Töörühmade kokkuvõte

19.00–21.00 Pidulik vastuvõtt Tallinna Raekojas

Laupäev, 13. oktoober

9.45 Tervituskohv

10.00 Paneeldiskussioon: Naised sise- ja rahvusvahelises julgeolekus

Moderaator – Merle Krigul, Women in International Security Eestis (WIIS-EST) president; Tiiu Pohl, rahvusvaheliste suhete dotsent;  Aleksander Einseln, erukindral; Dagmar Mattiisen, Naiskodukaitse esinaine aastatel 1991-2006

11.30 Paneeldiskussioon: Naised, tööturg ja sooline diskrimineerimine

Moderaator – Kadi Pärnits, Mainori Kõrgkooli õppejõud, Tartu Ülikooli doktorant; Kadi Viik, Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja; Riina Kütt, Naiskoolituse Keskuse juhatuse liige; Mai Luuk, Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika lektor; Kaja Sakala, ettevõtja, AS Sakala Tööstusautomaatika

13.00 Lõuna

14.00 Paneeldiskussioon: Vähemusrahvuste naiste probleemid Eestis

Moderaator – Laine Tarvis, ENÜ eesistuja; Eduard Odinets, Rahvastikuministri büroo juhataja;
Maia Meos, venekeelsete naiste ümarlaua esindaja; Mai Luuk, Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika lektor; Leeni Hansson, Tallinna Ülikooli vanemteadur; Koidu Mesilane, KMA kodakondsusosakonna juhataja; Margit Ratnik, KMA viisa- ja illegaalse immigratsiooni osakonna juhataja; Ilmar Tomusk, Keeleinspektsiooni peadirektor

16.30 Kokkuvõte ja konverentsi lõpetamine – Ilvi Jõe-Cannon, ENUT-i juhatuse liige

17.00–18.30 Vanalinna ekskursioon või KUMU külastamine

Sünkroontõlge eesti ja inglise keelde, teisel päeval ka vene keelde.

Sõidukulud kompenseeritakse, nagu tavaliselt.

Palun levitage seda kutset oma organisatsioonides!

Osavõtust andke teada Eha Reitelmannile (GSM: 5265927 või ehare@neti.ee ) või ENUTile (6409173, enut@enut.ee ) hiljemalt 8. oktoobriks.

EWL naistevastase vägivalla keskus pöördus kõigi EWL liikmete poole järgmise palvega:

EUROOPA NÕUKOGU ETTEKANNE „PROSTITUTSIOON – MILLINE HOIAK VÕTTA ?“

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (PACE) Naiste ja Meeste võrdsete võimaluste komitee on vastu võtnud raporti, mis piiritleb erinevused sunnitud prostitutsiooni, inimkaubanduse ja seksitöö vahel. Raporti hääletamine leiab aset 5. oktoobril 2007.

EWL kutsub kõiki oma liikmeid tegutsema, et peatada selle dokumendi vastuvõtmine PACE poolt, kuna see sisaldab palju sätteid, mis on küsitavad naiste õiguste vaatenurgast lähtudes.

Raport eristab rangelt sunnitud prostitutsiooni vabatahtlikust ja eitab seisukohta, et prostitutsioon on naiste õiguste rikkumine.

See dokument väidab, et seksitööstus pole sooliselt kallutatud ning põhineb täiskasvanud inimeste vabadel valikutel.

Raportööri usk sellesse, et otsus „töötada prostitutsioonis“ on täiskasvanud meeste ja naiste teadlik ja vabatahtlik valik põhineb vaid kahe meesprostituudi tunnistusele.

Raport kutsub Euroopa Nõukogu üles reguleerivale lähenemisele prostitutsioonile, mis baseerub austusele inimeste valikuvabaduse vastu.

Raporti eelnõu on täielikus vastuolus EWL seisukohtadega, milles väidame, et prostitutsioon ja naistega kaubitsemine moodustavad põhilise osa vägivallast, mis on suunatud naiste inimõiguste vastu, et prostitutsiooni ja naistega kaubitsemist ei saa mingil juhul seostada terminitega „sunnitud“ või „vaba“ ja tuleks mõista, et „vaba valik“ on suhteline tegur, mis sõltub majanduslikest, sotsiaalsetest, kultuurilistest ja poliitilistest valikuvõimalustest, mis naistele ühiskonnas on antud.

Ebavõrdsus piirab tõsiselt valikuvabadust.

Enamgi veel, see raporti eelnõu ei ole kooskõlas ÜRO Naiste Diskrimineerimise Kõigi Vormide Kaotamise Konventsiooni artikliga 6 ja ÜRO inimkaubanduse ja teiste isikute poolt prostitutsooni ekspluateerimise vastu võitlemise Konventsiooniga, mille paljud liikmesriigid on ratifitseerinud ning mis puudutab kõiki prostitutsiooni vorme ja keelustab prostitutsiooni reguleerimise igasugused vormid.

Otsuse eelnõu ja ülalpool toodud soovituste eelnõu hääletatakse Parlamentaarsele Assamblee neljandas osas 2007. a korralisel istungjärgul (1.-5. oktoobrini 2007).

Palun võtke ühendust oma rahvuslike esindajatega Parlamentaarses Assamblees ja soovitage neil tungivalt hääletada selle dokumendi vastuvõtmise vastu.

Sellelt lingilt leiate riigi delegaatide loetelu: http://www.assembly.coe.int/Main.asp?link=/Documents/WorkingDocs/Doc07/EDOC11352.htm  

Raporti täistekst on kättesaadav aadressil: http://www.assembly.coe.int/Main.asp?link=/Documents/WorkingDocs/Doc07/EDOC11352.htm  

Colette de Troy

Rahvusvaheline rasestumisvastaste vahendite päev on kampaania, mille eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust rasestumisvastastest vahenditest ja parandada seksuaalkasvatuse taset.

Kampaaniat juhib valitsusväliste organisatsioonide liit, kuhu kuuluvad Marie Stopes International (MSI), Euroopa Kontratseptsiooniühing (ESC), Centro Latinoamericano Salud y Mujer (CELSAM) ja Asian Pacific Council on Contraception (APCOC). Kampaaniat toetab Bayer Schering Pharma. 2007. aasta kampaania eesmärgiks on teavitada noori rasestumisvastastest vahenditest, et neil oleks võimalik langetada informeeritud otsuseid lapsevanemaks saamise kohta.

Rahvusvaheline rasestumisvastaste vahendite päev 26. septembril on iga-aastane ettevõtmine ja 2007 on kampaania ava-aasta. Sel kuupäeval toimub rahvusvahelise rasestumisvastaste vahendite päeva raames erinevates riikides mitmeid üritusi.

Et inimesi rahvusvahelisest rasestumisvastaste vahendite päevast ja teadlike otsuste tegemise tähtsusest kontratseptsioonis laiemalt teavitada, käivitatakse reklaamikampaania. Kampaania avaüritusel Berliinis avas näitlejanna ja modell Misha Barton ametlikult reklaamplakatid, mis kujutavad elu koos ja ilma lasteta loosungiga „Ela oma elu, enne kui alustad uut“.

Rahvusvahelise rasestumisvastaste vahendite päeva tähistamiseks toimub mitmel pool maailmas erinevaid üritusi, sealhulgas harivaid ettevõtmisi koolides ja ülikoolides, heategevuskontserte, õpikodasid noortele ja promoüritusi klubides. Eestis on rahvusvahelise rasestumisvastaste vahendite päeva koostööpartneriteks Eesti Seksuaaltervise Liit, Tallinna linn, Eesti Euroopa Liikumine ja Eesti Õpilasesinduste Liit.

Veebileht www.sinu-elu.com  on samuti oluline osa kampaaniast ning sisaldab informatsiooni ja nõuandeid kontratseptsiooni, seksuaalsuse ja seksuaalkasvatuse kohta.

Lisaks on käivitatud arstide, meditsiiniõdede ja pereplaneerimiskliinikute teavitamiseks rahvusvahelisest rasestumisvastaste vahendite päevast spetsiaalne tervishoiutöötajatele suunatud kampaania. Tervishoiutöötajatele jagatakse mitmeid informatiivseid ja harivaid materjale, mida nad saavad nõustamise käigus oma patsientidele anda. Materjalide hulka kuulub voldik rasestumisvastaste vahendite kohta, mis sisaldab muuhulgas teavet selle kohta, kuidas ja kust rasestumisvastaseid vahendeid saada. Materjalidega on kaasas ka kampaaniat tutvustav kiri.

Kuna ka lapsevanematel ja õpetajatel on laste elus määrava tähtsusega nõuandja roll, leiab veebilehelt www.sinu-elu.com  abistavat infot ja juhiseid lastega või õpilastega seksist ja rasestumisvastastest vahenditest rääkimiseks.

Liikumispuudega inimeste sportimisvõimalustest Tallinnas

Teisipäeval, 25.09.07 korraldas Tallinna Invaspordiühing puuetega inimeste tegevuskeskuses ümarlaua, millest võtsid osa Tallinna Puuetega Inimeste Koja, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu ja Tallinna Spordi- ja Noorsooameti esindajad.

Arutati liikumispuudega inimeste sportimisvõimalusi Tallinnas. Tallinna Invaspordiühingu esinaine andis ülevaate hetkeolukorrast, probleemidest ja tulevikuplaanidest. Tallinna Invaspordiühing korraldab ratsutamise, boccia, ravivõimlemise ja male-kabe treeninguid. Võimalik on kasutada jõusaali ja grossingut lastele. Ümarlauas jäi kõlama sporditegevuse võimaluste piiratus, sest praegu toimiv pearahasüsteem ei võimalda katta puuetega inimeste sportimisega kaasnevaid lisakulutusi, peamiselt transpordile. Samuti leiti, et kaasaaegsed spordirajatised ei ole sageli liikumispuudega inimestele ligipääsetavad, mistõttu on Tallinna Linnavalitsusel vaja kooskõlastada ehitus- ja remonditööd puuetega inimeste ühingutega.

Probleemiks on jätkuvalt treenerite puudus, sest treenerid ei ole motiveeritud töötama madala tasu ja suure vastutusega (iga puudega inimene vajab individuaalset lähenemist) tööl.

Lisainfo:

Rita Gorushkina
Tallinna Invaspordiühingu juhatuse esinaine
6567408, 55 48 505,
ritasport@hot.ee  

Olete oodatud,

Eeva Laitineni fotonäituse KUUPUU avamisele
1.oktoobril kell 15

Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse saalis, Endla 59

Näitus jääb avatuks tööpäevadel kella 10-18 oktoobri lõpuni.

Leili Järv, Naisteleht

25. september 2007

http://woman.delfi.ee/tervis/tervisliktoit/article.php?id=16985221

Kes meist poleks kuulnud või isegi lausunud vanasõna: hommikusöök söö üksi, lõuna jaga sõbraga, õhtusöök anna vaenlasele. Aga kui paljud meist tegelikult ka nõnda teevad ja kas see on asi, mille üle oleks mõtet arutleda? Tegelikult ikka on küll. Esiteks anname peale muude tavade oma lastele edasi ka toitumisharjumused ja lisaks on teadlased avastanud seose hommikul söömise ja pikema eluea vahel.

Toitumisuuringutest on selgunud:

# on olemas seos hommikusöögi söömise ja pikema eluea vahel;
# korraliku hommikusöögi sööjad tarvitavad päeva jooksul vähem ebatervislikke vahepalasid;
# lapsepõlves omandatud toitumisharjumusi on hilisemas elus väga raske muuta;
# tänu suuremale tähelepanuvõimele ja paremale mälule olid hommikuti korralikult söönud laste õpitulemused oluliselt paremad;
# kokakoola ega muud (eriti gaseeritud) joogid ei asenda koolisööki;
# kange kohv ei asenda hommikusööki;
# saiale tuleks eelistada sepikuid, rukki- ja teraleiba: saia soovitatakse süüa päevas maksimaalselt 1-2 viilu, rukkileiba aga umbes 200 g;
# kohukesele tuleks eelistada pastöriseerimata jogurtit: kohukeses sisaldub hüdrogeenitud (tahket) taimset rasva, mida peetakse loomsest rasvast (näiteks võis sisalduvad rasvad) kahjulikumaks.

Süüa või mitte süüa?

Sellele küsimusele annavad parima vastuse meie kehas toimivad biorütmid, millele allub kogu meie organismi töö. Söömine on otseselt seotud seedetraktiga, mille rütmidest olenevad aga paljud teised olulised rütmid: üldine ööpäevane rütm, hingamine, südametsükkel, närviimpulss.

Seedetrakti 3,5-4-tunnilist rütmi tuleks arvestada toidukordade arvu paikapanekul, sest sööma peab siis, kui seedetrakt on aktiivne. See tähendab, et täiskasvanul peaks olema päevas 4-6 söögikorda: hommikusöök, lõunaoode, lõunasöök jne kuni nn väikese õhtusöögini välja.

Seda viimast tuleks süüa umbes kaks tundi enne magamaminekut.

Ülekaalulisust põhjustavad söömisharjumused:

# süüakse vaid paar korda päevas, aga väga ohtralt;
# hommikueinet asendab enamasti tass kanget kohvi;
# lõuna ajal süüakse liiga kiiresti ja väga palju;
# õhtune, tavaliselt ülirikkalik söögikord nihkub hilisele ajale.

Sellest tekib seedenäärmetes alarm-olukord:

# aeg-ajalt suureneb järsult vere juurdevool seedeelunditesse;
# kõhunäärmes võib selle tulemusena tekkida lausa turse;
# ülekoormusel töötavad pankrease (kõhunäärme) insuliini tootvad rakud kurnatakse välja;
# tekib vähemkvaliteetne insuliin, mis osaleb glükoosist rasva sünteesimisel;
# liiga pikkade söögivaheaegade puhul põhjustabki just see kehakaalu suurenemist.

Biorütmid on individuaalsed

Enamik nn ööpäevalähedastest biorütmidest on 20-28-tunnised. Selle järgi saab jaotada inimesi laias laastus kolme rühma.

Inimesed, kelle biorütmid liiguvad keskmiselt 20-tunnise perioodiga, ärkavad hommikul reipalt ja on võimelised kohe hea isuga sööma. Selliste inimeste töövõimegi on kõrgem hommikupoolikul.

Inimesed, kelle biorütmid liiguvad keskmiselt 27-28-tunnise perioodiga, vajavad organismi käivitamiseks hommikuti pikemat aega ning neil on raske end kohe sööma sundida. Sellised inimesed saavutavad ka parima töövõime alles õhtupoolikul.

Inimesed, kelle biorütmid liiguvad keskmiselt 24-tunnise perioodiga, moodustavad vaherühma. Nad vajavad hommikuseks käivitumiseks veidi aega, kuid neil ei ole enamasti mingeid raskusi hommikusöögiga.

Dietoloogide arvamusi

Toitumisspetsialistid ei ole toidukoguste jaotumises söögikordade vahel üksmeelel. On neid, kes soovitavad süüa vaid näljatunde tekkimisel. On neid, kes peavad oluliseks söömist kindlatel kellaaegadel jne.

Osaliselt on neil kõigil õigus. Harjumused, vanus, füsioloogilised iseärasused, haigused, pärilikkus, töö iseloom jmt määravad toitumises väga palju ja võib-olla just seepärast polegi lihtne määratleda hommikusöögi osa päevases toiduratsioonis: enamik peab väga oluliseks mitmekülgset hommikusööki, teiste allikate järgi piisab hommikul vaid klaasitäiest soojast veest.

Kuna igaüks meist on unikaalne, st ülejäänutest erinev, siis ei saa, rääkides tervislikust toitumisest, anda kõigile ühte sobivat retsepti.

Tagasihoidliku hommikusöögi austajad, Vana-Tiibeti õpetuse järgijad, loputavad hommikuti suud taimse õliga (näiteks toorelt pressitud oliiviõli), millega nad eemaldavad kehast öised jääkained ja tugevdavad oma tervist. Seda tehakse kohe pärast ärkamist, kindlasti tühja kõhuga ja enne hammaste pesemist.

Teised alustavad oma päeva klaasitäie toasooja veega või siis meega maitsestatud taimeteega (tavaliselt piparmünditeega).

Täisväärtusliku hommikusöögi austajad leiavad, et korralik hommikusöök mõjutab kogu meie päeva meeleolu, sest pärast ärkamist on inimene väga vastuvõtlik ja emotsionaalselt tundlik. Meie keha pole veel päriselt ärganud. Ta alles loob tasakaalu. Seepärast peabki teda turgutada energia lisamisega — süüa isuga, et olla terve ja sale.

Kange kohv ei ole hommikusöök! On neid, kellel ei ole hommikuti söögiisu, mille võib olla põhjustanud näiteks hiline õhtusöök. Kui asendada hommikusöök kange kohviga, siis võtab see viimsegi isunatukese. Kui see on harjumuseks muutunud, siis kuidas ja kas sellest lahti saada, on juba iseküsimus. Alustuseks võiks proovida asendada kohv klaasi värske mahlaga;

Ideaalne hommikusöök on kergesti seeditav ja mitmekülgne. Üldiselt soovitatakse hommikuks liitsüsivesikute- ja kiudaineterikast toitu — putru. Eriti kasulikuks peetakse kaerahelbeputru.

Hea enesetunde saavutamiseks:

# sööge põhitoidukord hommikul, mitte õhtul;
# sööge mitmekesiselt ja vastavalt oma vajadusele;
# ükski söök ei tee tervisele paha, kui seda süüa mõistuspäraselt — tervislikumaid toite kindlasti iga päev, mõnda rammusamat võib-olla vaid kord või paar aastas.

Naisteleht

Naisteleht
24. september 2007

Tänasest algab teismelistele ja nende vanematele suunatud sotsiaalkampaania “Kasvame koos”. Kampaania kutsub üle vaatama oma igapäevaseid käitumismustreid, mis võivad viia üksteisest eemaldumise ja mittemõistmiseni.

http://woman.delfi.ee/perekond/lapsed/article.php?id=16989348

Kampaania eestvedaja, Perekeskuse “Sina ja Mina” juhataja Liane Leesmenti hinnangul on suur väljakutse osata näha oma teismelises iseennast. “Kampaania annab mõtteid, mida saame ise teismelise või vanemana teha, et meie suhted oleksid paremad,” rääkis Leesment.

Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul sõltub pere tugevus sellest, kui hästi oskame teineteisega suhelda. “Pole mingit mõtet näägutada. See ei vii mitte kuhugi, pigem tekitab paksu verd ja probleemid ainult kuhjuvad. Ärme keela oma lapsele kallistust, kui ta seda vajab. Ärme ütle oma vanemale halvasti, kui saaks ütelda hästi,” lisas Maripuu.

“Kiiresti muutuvas maailmas on oluline lapsevanemaid toetada. Anda neile kasulikke näpunäiteid oma lastega suhtlemiseks,” ütles Lastekaitse Liidu juhataja Alar Tamm. “Vanemad vajavad teadmisi lapse arengust ja praktilisi nõuandeid, et tulla toime uutes, enda lapsepõlvest täiesti erinevates tingimustes. Ei ole probleemset last või lapsevanemat. On igapäevased tüüpolukorrad, millele tuleb koos lahendus leida,” lisas Tamm.

Selle aasta kampaania sõnum on: “Ole normaalne, kasvame koos”. Tegemist on jätkuga eelmise aasta projektile “Kasvame koos, laps ei ole nukk”. Esimest korda oli kampaania avalikkuse ees 2004. aastal “Laps ei ole nukk” nime all.

Kampaania “Kasvame koos” korraldaja on Perekeskus “Sina ja Mina”. Kampaaniat toetavad Sotsiaalministeerium, Rahvastikuministri büroo, Eesti Loto, Lastekaitse Liit ja Hewlett-Packard. Kampaania teostaja on Imagine AD.

Naisteleht

Head sõbrad,
käesoleva aasta jaanuaril alustas tööd anonüümne nõuande- ja usaldustelefon „Abilaegas”. Infot jagati nii eesti kui vene keeles. Projekti kirjutas Eesti Pimedate Liit ja MTÜ Jumalalaegas, telefonikõnedele vastas ja nõustas Aleksander Vassenin, kes hiljuti meie hulgast lahkus. Uue inimese leidmiseni töötab nõuandetelefonil asendaja.

Nõuande- ja usaldustelefon „Abilaegas” pakub tööd nõustajale!

Mida nõustajalt oodatakse?
Helistajatele antakse praktilist nõu puude astmetega ja rehabilitatsiooniga seonduvast, puude iseärasustest, erinevate toetuste taotlemisest, abivahenditest, tööhõivest, hariduse omandamisest jpm. Lisaks antakse infot puuetega inimestega tegelevatest organisatsioonidest, rehabilitatsiooniasutustest jne. Loomulikult on kõige olulisemaks just murede, ettepanekute, läbielamiste ja muu helistaja jaoks olulise ärakuulamine.

Sihtgrupiks on kõik puudega inimesed, vastata peab suutma ka vene keeles.
Telefon töötab tööpäevadel E, R 16-21 ja T, K, N 8-13.

Koormus on ca 2-3 kõnet päevas ja palk ca 3000 kätte. Töö on projektipõhine, põhiprojekti lõppedes on oodata jätkuprojekti.
Töö infotelefonil võib kujuneda pikaajaliseks.

Töötajalt oodatakse tahtmist aidata, pealehakkamist küsimustele vastuste otsimisel ja head suhtlemisoskust. Usaldustelefonil töötaja on
eeldatavasti eetiline ja ise usaldatav, vaid sellisel juhul on töö tulemuslik.

Kui sobiv isik leitud, saab ta koju telefoninumbri ja vajadusel internetipüsiühenduse. Ei ole tähtis, missuguses Eesti nurgas inimene elab,
oluline on, et ta oleks Elioni klient.
Lisainfot jagab projektijuht
Janar Vaik
janar.vaik@laegas.ee  tel 53838129
Otse Janar Vaigu poole palume pöörduda ka neil, kel tekkis huvi tööpakkumise vastu.

Tervitab Auli

25. september 2007

Autor: Maret Maripuu, sotsiaalminister (Reformierakond)

Kuu algul kirjutas Aavo Kokk Eesti Päevalehes, et riik teeb valesti, kui ei lase vanemahüvitist saaval noorel emal ja isal täies mahus tööl käia.

http://www.epl.ee/arvamus/401251

Liisa Pakosta lisas, et vanemahüvitis suurendab vaesusriski. Soovin neile vastu vaielda. Vanemahüvitise mõte on, et last kasvataks pooleteiseaastaseks saamiseni üks vanematest, mitte lapsehoidja. Vanemahüvitis ei ole valuraha sünnitamise eest, vaid võimalus pühenduda täielikult oma lapse kasvatamisele.

Probleem, millest alustasime, oli ju see, et vanem ei saanud lubada endale luksust jääda lapsega koju, sest oli vaja teenida raha. Kui nüüd pöörduda tagasi olukorda, kus riik maksaks emale või isale hüvitist ning lisaks lubaks täiskohaga töötada, oleks laps tibatillukesest peale jälle võõra tädi hoole all.

Kutsun meenutama vanemahüvitise eelset aega. See ei olnud sugugi nii ammu, kui ema sai 140 päeva, mida oma sündiva lapsega kodus jagada, ja 600 krooni kuus lapse eest hoolitsemiseks ning pelgad õnnitlussoovid uue ilmakodaniku kasvatamiseks. Ilmselgelt polnud olukord rahuldav. Pered vajasid kindlustunnet, et lapse sünni tõttu ei pea nad kolima kuuse alla või kanduma krooniliste võlglaste nimekirja. Tuli astuda põhimõtteline samm, et Eesti rahvas jääks püsima. Juba tollal esitati arutamiseks mitmeid ideid: lisaks vanemahüvitisele taheti tööl käia täistöötasu eest ning et riik maksaks kinni ka lapse hoidmise sel ajal, kui vanem on hüvitisega kodus. Ühesõnaga sooviti vanillijäätist sˇokolaadikreemi ja vahukoorega, sorts mett ka veel peale.

Töötasime välja vanemahüvitise, mis võimaldab vanemal olla oma lapsega kodus praeguse seisuga juba poolteist aastat kindlustundega, et nad saavad hakkama. Uskuge, Eesti vanemahüvitise süsteem on kogu maailmas ainulaadne. Kuskil pole võimalik oma lapsega nii pikalt kodus olla, teda tundma õppida ja anda tema elule võimalikult ilus ja armastav algus. Vanemahüvitis pole ka töötasu lapse kasvatamise eest. See on hüvitis, et katta vanema saamata jäänud tulu, kuna ta on oma väikese lapsega kodus ega käi tööl ning seetõttu ei saa ka palka. Vanemahüvitise eesmärk ei ole suurendada pere sissetulekut, vaid säilitada varasem elustandard.

Teised kriitikud tõstatavad küsimuse, miks on riigieelarvest makstava vanemahüvitise suurus nii erinev. Nii ülem- kui ka alampiir tõuseb igal aastal, praegu on need 2690 ning 21 624 krooni. Summa suurus sõltub konkreetselt sünnile eelnenud aastal teenitud töötasust ega tähenda, et ühe lapse kasvatamine on kallim kui teise oma.

Võib-olla pole teada ka tõsiasi, et vanemahüvitise saamise ajal ei vähendata hüvitist iga väikese sissetuleku puhul. Sel aastal võib vanem ühes kuus lisatasu saada kuni 2690 krooni. Ülemäära suur see summa pole, aga ei kisu ka liialt laiaks kääre nende vanemate vahel, kes tahavad lapsega koos olla, ja nende vahel, kes tahaksid tööl käia ja lisaks veel riigi käest raha saada.

Mõistan, et inimesed harjuvad heaga kiiresti ning sama ruttu hakkab tunduma, et ikka on vähe. Eestlastele on ju selline mõtlemine paraku eriti omane. Üks eestlastest rääkiv anekdoot kirjeldab eestlast, kes leiab maast rulli raha, korjab üles, põrnitseb seda ja puhiseb pahuralt: “Vähe!” Samas on kriitikutel selles mõttes õigus, et ükski süsteem pole kivisse raiutud ning konstruktiivsed ideed on alati teretulnud.

Aavo Kokk eksib väites, et vanemate sissetulekute piiri jälgimisega tegelevad kümned inimesed. Tegelikkuses on selleks välja töötatud toimivad IT-lahendused. Õige on see, et kümmekonnale inimesele on lisatöö selgitada välja vastutustundetud lapsevanemad, kellelt liigselt makstud hüvitisi tagasi nõuda.

Koka väide on, et praeguse vanemahüvitise süsteemiga petetakse riiki igal juhul. On väga kurb, et inimesed riiki petavad ja et selline käitumine saab ka leheveergudel heakskiidu. Olgem ausad, riik maksab vanemahüvitist väga heldelt. Selle aasta eelarvest läheb vanemahüvitise maksmiseks üle miljardi ning tuleval aastal juba pea kaks miljardit krooni.

Eestis on iga päevaga üha enam kodanikke, kes peavad oma riiki tähtsaks, hindavad pakutavaid võimalusi ning on üle saanud 700-aastase orjapõlve ja paadunud soveti mõtteviisist, et mõisa köis lohisegu ja riiki võib südamerahuga petta. Neid, kes lapsega kodus olemise võimalusest rõõmu tunnevad, ei olegi nii vähe. Kes aga tööle tahab minna – tehku seda, pole ju mõtet iga hinna eest riigi toetuste arvel elada. Lapsevanematena peame meeles pidama, et ainuke inimene, kelle jaoks me oleme asendamatu, on meie laps.